Rail Baltic, Talsingi tunnel ja Saaremaa sild

[alax]

Kui RB räägib tuludest, siis ei räägi nad päris rahast, vaid abstraktsioonist, mida nimetatakse sotsiaalmajanduslikuks kasuks. Seda ei saa kontolt välja võtta. Kui lähed panka, siis seda ei saa tagatiseks panna. («Mul raha ega vara küll pole, aga pakun tagatiseks sotsiaalmajanduslikke kasusid.»)

5. Kõige suurem tükk RB sotsiaalmajanduslikust kasust on ajavõit, mille väärtuseks on nad arvestanud kolme riigi peale kokku 11,5 miljardit. Järgmine suurem tulutükk on odavam reisimine väärtuses 4,6 miljardit. See on aga tautoloogia, lahti tõlkides, et võtame maksumaksja taskust 100 eurot ja anname 50 eurot tagasi ning deklareerime, et maksumaksja võitis 50 eurot.

Huvitava avastusena on viimane RB tasuvusanalüüs (eelmine kord nad seda veel ei teadnud) leidnud uue tuluallika väärtuses 2,8 miljardit eurot. Nad ise nimetavad seda accsess to leisure and health ehk lihtsam ligipääs puhkusele. Ühesõnaga, Pärnu randa ja Riia vanalinna on tänu RB-le lihtsam pääseda, järelikult ühiskondlik tulu 2,8 miljardit.

6. Kõik see on iseenesest tõsi. Pärnusse saabki kiiremini, järelikult ajavõit. Doteeritud pilet on odavam, järelikult rahaline võit reisimisest. Lihtsam ligipääs spaadesse, ka tõsi. Aga selle kõige väljendamine tuluna rahalises väärtuses, noh...

RB kulupool on päris asjad, tsement, liiprid ja muldkehad ning päris raha. RB tulupool on midagi maagia ja alkeemia vahepealset. Kui nad praegu arvutasid selle 29 miljardi suuruseks, siis oleks nad võinud selle arvutada ka üheksa miljardi või 49 miljardi suuruseks, selliseks, mida parajasti vaja.

[parkija]

Tänases delfi päevalehes artikkel rb st , kahjuks maksumüüri taga .

[Some]

https://epl.delfi.ee/artikkel/120344256 ... e-minekuga

Tasuline. Pikk jutt. Mõned tsitaadid - äkki on mõni kaasfoorumlanegi asjaga seotud?

Kuna surve oli jätkuv, peeti sobivaks lahenduseks anda esmalt töösse mõned kohtobjektid – viaduktid ja ökoduktid. Detsembris 2020 alustati esimese hankega viadukti ehitamiseks ning veidi vähem kui kaheksa kuud hiljem sõlmiti ka ehitusleping. Perioodil 2021-2024 on põhitrassil üksikobjektidena valmis ehitatud mitmeid viadukte ja ökodukte, mis, tõsi küll, tegelikult RB valmimise lõpptähtaega kuidagi ettepoole ei too – rajatised ehitataks välja koos põhitrassi rajamisega samas ajaraamis nagunii.

Projektijuhtimise, töökorralduse, majandusliku otstarbekuse ja keskkonna aspektidest lähtuvalt oli ökoduktide rajamine ilma põhitrassi ehituseta selgelt ebamõistlik tegevus, kuna iga ökodukti jaoks vajati sadu tuhandeid kantmeetreid täitepinnast, mis veeti kohale kaugemalt – põhitrassi ehitustööde käigus oleks täitematerjali saanud välja kaevata põhitrassi alt rajatiste vahetus läheduses. Ebamõistlik tegevus oli vajalik, et näidata mingitki progressi.

Paar kuud tagasi kohtusin ühe RB maanteeviadukti juures lugupeetud sillainseneriga. Vaatasime viadukti eemalt ja väärikas eas insener küsis minult, miks on viaduktil viis ava – rong hakkab ju sõitma kahest avast. Vastates pidin esmalt täpsustama, et rong hakkab tegelikult sõitma ühest avast ehk siis mõlemas suunas samast avast.

Pidin ka märkima, et kuna konkreetne viadukt asus keset põlde ja metsi, ei rajata ülejäänud avadesse ka maanteid, küll aga siiski kitsad hooldusteed. Elupõlise kogemusega kolleeg avaldas seepeale sügavat imestust, miks on projekteeritud ja ehitatud nii pikk viadukt, kui selleks vajadus puudub.

Töös oleva projekti näitena võib tuua RB ja Tallinn-Rapla-Türi maantee riste piirkonna – Kohila liiklussõlme piirkonda on projekteeritud ligikaudu 1 km2 suurusele maa-alale viis viadukti ja lisaks veel ka ökodukt. Kui küsida, kas ma teedeinsenerina endale sellise lahenduse projekteeriksin ja ehitaksin, siis kindlasti mitte. Ebaratsionaalne ja võiks isegi öelda, et ebaesteetiline lahendus, mis on projekteeritud 1+1+1+1+1 meetodil ilma tervikpilti vaatamata. Kulutused on põhjendamatud ning lõpptulemus elegantsusest just ei pakata. Vigasid ja puudujääke kommunikatsioonis ja planeerimisprotsessis näitab seegi, et RB poolt rajatava ökodukti vahetusse lähedusse planeerib kohalik omavalitsus uut elamurajooni.

[Dr.Sci]

Ei ole mina see väärikas eas insener... kuid artikli sisuga 99% nõus (ajapuudusel lugesin diagonaalis, muidu oleks võibolla 100% nõus)

Töös oleva projekti näitena võib tuua RB ja Tallinn-Rapla-Türi maantee riste piirkonna – Kohila liiklussõlme piirkonda on projekteeritud ligikaudu 1 km2 suurusele maa-alale viis viadukti ja lisaks veel ka ökodukt. Kui küsida, kas ma teedeinsenerina endale sellise lahenduse projekteeriksin ja ehitaksin, siis kindlasti mitte. Ebaratsionaalne ja võiks isegi öelda, et ebaesteetiline lahendus, mis on projekteeritud 1+1+1+1+1 meetodil ilma tervikpilti vaatamata. Kulutused on põhjendamatud ning lõpptulemus elegantsusest just ei pakata. Vigasid ja puudujääke kommunikatsioonis ja planeerimisprotsessis näitab seegi, et RB poolt rajatava ökodukti vahetusse lähedusse planeerib kohalik omavalitsus uut elamurajooni.

[isonts]

Lätlaseed on asja tõsisemalt ette võtnud:
https://www.err.ee/1609561426/lati-otsi ... e-suudlasi

[Kriku]

Nii Muhu vald kui ka Lääneranna vald soovivad ehituspiirangutest vabastada Suure väina silla trassikoridorideks mõeldud maad, sest riigi eriplaneering püsiühenduse rajamiseks lõpetati. Saaremaa vald on aga seisukohal, et tulevikus võib riigil siiski tekkida vajadus silla teemaga uuesti tegelda ja seetõttu võiks ehitusalased piirangud osaliselt alles jätta.

https://www.err.ee/1609566688/vallad-so ... abastamist

Ei suudeta enam Eestis suuri asju teha .

[maksipoiss]

Ei suudeta enam Eestis suuri asju teha .

Kuidas ei suudeta? Suurt keegi ju ei saa aru kuhu riigieelarvest raha kulub, nagu võluväel

[Poti soldat]

Nii Muhu vald kui ka Lääneranna vald soovivad ehituspiirangutest vabastada Suure väina silla trassikoridorideks mõeldud maad, sest riigi eriplaneering püsiühenduse rajamiseks lõpetati. Saaremaa vald on aga seisukohal, et tulevikus võib riigil siiski tekkida vajadus silla teemaga uuesti tegelda ja seetõttu võiks ehitusalased piirangud osaliselt alles jätta.

https://www.err.ee/1609566688/vallad-so ... abastamist

Ei suudeta enam Eestis suuri asju teha .

Ikka suht hämmastav kuidas selle silla teemaga on suudetud aastakümneid ainult järjepanu erinevaid uuringuid korraldada.

[janhen]

RB arengutest
tegemisi Eestis:
https://www.riigikogu.ee/pressiteated/m ... lgatamist/

uudiseid Lätist:
https://www.err.ee/1609588697/lati-rail ... l-seiskuda

[lootsik]

«Eesti logistikasektori lähikümnendi suurimaks väljakutseks on veoautojuhtide leidmine, sest sellise kiirusega, millega täna vananev põlvkond veoautojuhte pensionile suundub, ei ole pealekasvu kusagilt näha,» ütles DPD Eesti tegevjuht Remo Kirss.

https://majandus.postimees.ee/8213123/d ... tide-kriis

Sobib ehk Rail Baltic'u teemasse.

[Erureamees]

Ei suuda raudtee kuidagi autotransporti asendada. Asjatundjad on sellest aastaid rääkinud kurtidele kõrvadele. Raudtee on ju olemas, aga keegi ei vea midagi. Kui vajadus oleks siis peaks praegune ühendus ägama ülekoormatuse käes, kuid me ei näe midagi sellist. Raudteevedudel pole nii kriitiline mitte rongide liikumiskiirus, vaid vajadus mitmekordsete ja töömahukate laadimiste järgi. Pole mõeldav iga tarbijani raudteed vedada. Raudtee õigustab ennast suuremahulise ja ühetaolise kauba veol punktist A punkti B, samuti konteinerite veol. Konteinerid ei sobi jällegi kõigile samadel mahuga seotud põhjustel.

[LupusII]

Et nüüd lätlastel jätkuks mune see rong kraavi lasta.

[Lemet]

vaid vajadus mitmekordsete ja töömahukate laadimiste järgi.

Täpselt sama toimub ju autovedudega. Väikesed veavad koormad kokku linnaäärsetesse terminalidesse, kus koormad kokku pannakse ja teele saadetakse. Sihtkohas toimub vastupidine protsess. Mingit põhimõttelist vahet ses osas pole. Aga see on siin korduvalt läbilahatud teema, pole mõtet uuele ringile minna.

[wolfgang]

Miks suur osa inimestest RB vastu on, on suur mõistatus mu jaoks. Enne 1870 aastat võis ka nentida, et kellele seda tossutavat raudruuna vaja on ja Eesti kubermang lõigatakse pooleks nüüd, ilmselt keegi ei uskunud ka, et paindliku ja efektiivset hobutransporti mingi raudkolakas asendaks, teedepeal mingit tohutut kaubavedude üleküllust ei täheldatud jne jne.. Veel võib vist paralleele tuua Haapsalu raudtee üles võtmisega, kus mingi kohalik võll, Eesti Raadios mulises, kuidas:"nii vahva, et selle koliseva, haisva, tossava rongi asemele nüüd kiired ja mugavad välismaa bussid sõitma hakkavad" ning ka üldisemalt reisijatevedu Edelaraudtee ajal Riia vagunitehase rongidega. La Manche tunnel(naxyz? praamid käivad ju, pole veel täheldanud, et vabu kohti poleks) ja ilmselt on näiteid veel.
Aga, mis siis juhtus? Paldiski-Tallinn-Piiter raudtee ümbruses leidis aset võimas majanduslik tõus. Isegi küla tädikesed said oma piima samal kuupäeval Piiteri elanikkudeni toimetatud, tohutult paranes inimeste liikuvus jne.. Peale normaalsete rongide tulekut ja nende graafikute enamvähem nõudluspõhiseks muutmist on rongides istekohta raske leida ja Haapsalus oodatakse mugavate ja kiirete välismaa busside asemele rongi.
Ehk siis ei ole võimalik hinnata millegi vajadust olol nõudluse alusel, kuna uus võimalus võib selle pea peale pöörata ning isegi selle nõudluse, nullist, luua.
Mis muidugi ei tähenda, et RB ehitades ei tuleks, ülalkäsitletud, totrustest hoiduda.

[olevtoom]

Miks suur osa inimestest RB vastu on, on suur mõistatus mu jaoks. Enne 1870 aastat võis ka nentida, et kellele seda tossutavat raudruuna vaja on ja Eesti kubermang lõigatakse pooleks nüüd....

Ma nii igaks juhuks märgin, et XIX sajandil oli raudtee tõesti eesrindlik transpordivahend. Arvestades sellega, et tänapäevased maanteed puudusid ja hobuste liikumiskiirus polnud väga suur. Lennukeid ka eriti ei esinenud...

Aga praegu on XXI sajand.