Õhutõrje

[diesel]

küllap on foorumis asi ammu ja põhjalikult läbi räägitud, aga ma ei suuda leida ja seepärast küsin.
mil määral näevad erinevad lennukid nende pihta lastud õt rakette? kas lennukitel on ka mingit reaalset
võimekust pihta tulevat raketti alla lasta?

[Peeter]

küllap on foorumis asi ammu ja põhjalikult läbi räägitud, aga ma ei suuda leida ja seepärast küsin.
mil määral näevad erinevad lennukid nende pihta lastud õt rakette? kas lennukitel on ka mingit reaalset
võimekust pihta tulevat raketti alla lasta?

Mina "vaatasin" ju alt poolt. Aga "filmidest nähtu" ja oma teadmiste sümbioosi põhjal saaksin öelda, et nii nagu paned talle selle võimsa konkreetse märgijälgimise radarikiire peale, siis kui lennukil on selle sagedusspektri skänner töös, siis koheselt süttib tal märgukiri, et on sihikule võetud, sealt edasi on lennuki aparatuuril juba sellest punktist tuleva kiire jägimine ja sinna punkti raketi lähetamine. Tavaline seire-pingimine on pelgalt korraks "nõrga" vilgatus, aga ka siis on võimalik see vilgatus fikseerida ja sinna kohe rakett ära lajatada, no nii igaks juhuks, äkki trehvabki "asjaliku" pingija otsa. Kui ÕT paneb raketi teele, siis on see displeil kah kohe nähtav. Täpselt samamoodi nägin mina displeil, kui lennuk pani ise raketi teele- oli siis tegemist peibutiselementidega ÕT-eksitamiseks, või siis mujale millegi pihta laskmisega, või siis "otse kümpi" ÕT-kompleksi hävitamise eesmärgiga.

[bluefox]

Üks päris hea populaarteaduslik ja praktiline (DIY) videotutvustus phased-array radari tööpõhimõtete osas:
https://www.youtube.com/watch?v=igrN_wd_g74

[Peeter]

Panen siia ühe video, näha nii lendamist, kui ka ÕT tegevust.
https://www.facebook.com/reel/1019376066956936

[diesel]

oh, päris raju.
miks alt tulnud kraam "pauku" ei teinud?

[lennumudelist]

oh, päris raju.
miks alt tulnud kraam "pauku" ei teinud?

Ei tea, kuid oletan: F-16 lennuki ECM (elektrooniliste vastumeetmete) moodul suutis segada rakettide sütikuid või ÕT ja rakettide vahelist sidet. Kui sütikuid, siis tekitades sütikule mulje "sa ei ole sihtmärgi lähedal". Kui sidet, siis takistades käsu "lõhke nüüd" edastamist.

Säärase video avaldamine on ukrainlastest üsna julge, kuna video põhjal tõmbavad venelased kamba insenere liistule ja hakkavad lahendusi nõudma. Ja lahendused on tegelikult olemas (olukorda vaadates tuleb isegi endale üks asi mõttesse, mis võinuks piloodil päeva või elu ära rikkuda).

(On ka oht, et tegelikult tulevad juba praegu tehasest Venemaal uute modifikatsioonideaga seadmed, aga pole veel sõjaväljale jõudnud. ECM-il on kardetavasti päris olukorras "parim enne" tähtaeg, mille jooksul vastane kohaneb. Halvimal juhul on selleks on vaja, et üks õhutõrje patarei terveks jääks ning olukorra kõigis detailides tagasi raporteeriks - seda siis, kui ülespoole minevas tagasiside ahelas on igal astmel kuuljad kõrvad kuni tipuni välja. Loodan teadagi, et Venemaal nii ei ole.)

[Peeter]

Vaatasin ise ka ja pani päris mõtlema. Olen ikka väga mitu-mitu korda vaatanud. Ja ikka siis üks hetk vaatasin ka selle pilguga, et äkki ikka mingi simulatsioon? Tundub ikka ehtne nagu... Okei. Et siis leidis sihtmärgid ja lasi raketid välja. Lasi (eeldatavalt) välja ka peibutised. Märguanne ju kõlab. Peibutise ülesanne on (nagu olen juba varem selgitanud) luua ÕT radaripilti suurem signaalisignatuur vähemalt hetkekski niimoodi, et märgijälgimisradar kaotaks tegeliku lennuki ära ja sihituks edaspidi peibutisvahendile, mis suundub/jääb muule kursile. Võiks öelda, et peale flare-alertit teebki piloot kohe ka viraaži seniselt kursilt eemale. Teine teema on siin see, et kui on teada märgijälgija/raketisihitaja töösagedused, siis tuleks luua samal kogu sellel sagedusalal kopeeritud peilingsignaali viitega edastamine. Sellega hakkamasaamise korral saab(ks) ÕT kompleks signaali, et objekt ei asu üldsegi mitte sellel kaugusel, mis on tegelikult, vaid "võltspeegelduste" alusel luuakse väärkujutelm, et objekt on tunduvalt erinevamal kaugusel. Sellega seoses läheb paigast ära ka kohe raketi "plahvatama panemise kauguse/ajahetke" arvutus. Ja pauk käib siis kas varem, või hiljem ära. Olen näinud (vist ka siin publitseeritud) droonivideot, millel nina ees paugud käisid. See temaatika ongi paralleelsignatuuride loomine eksitamaks märgijälgijaid. Millalgi lubasin sellest ka rohkem juttu teha. Nagu just hiljuti selgitasin, siis näiteks Pantsiri lollitamise jaoks oleks sellise lükke jaoks tarviline 34-Giga spektriala(ga)(l) tegutseda. Ja see on jällegi järjekordselt see teema, et "a mis sest venevanarauast ikka uurida". Aga näe, asi hoopis vastupidi. Kõik kätte saadud sisevenemaised uurimiskõlbulikud asjad orgunniti kibekähku sõjatandrilt minema ja läksid analüüsimisele. Lääs sai väga olulist infot. Ja ma ei oleks üldsegi üllatunud, kui see F-16 nüüd tänu just sellisele teabele suudab seal videos nii hästi ÕT rakettide vahel seigeldes just sedasama teda turiitavat ÕT-kompleksi ribadeks lasta.

ÕT jaoks tähendab see lihtsalt seda, et tuleb mitmekesistada stardiseadmete ja märgijälgijate asukohti, et võimalikult erinevatelt vektoritelt rünnata. Et F-16 see Ukraina-versioon on suuteline ükskiku märgijälgija koos meeskonnaga üle mängima. Vaja on tõhustada meeskonna väljaõpet keerulistes oludes töötamiseks, aga vaja on paralleelseid oluliselt erinevail positsioonidel istuvaid ühises võrgus töötavaid jälgimis/sihitamisseadmeid.... olukorras, kus ÕT-d niigi napib.
Videost ei olnud näha, milline kompleks vastu taevast lendas, aga videos nähtava vahe järgi pakuks siia ehk Buk-i: 9A310 koos 9A39-ga. Need istuvad niimoodi koos paarisrakendis, seda enam, et just jooksis meil siin vene-kaotuste teemas läbi droonivideona analoogne BukM1-e paarisrakendilitakas, võibolla ehk seesamagi.

[Peeter]

Ei tea, kuid oletan: F-16 lennuki ECM (elektrooniliste vastumeetmete) moodul suutis segada rakettide sütikuid või ÕT ja rakettide vahelist sidet. Kui sütikuid, siis tekitades sütikule mulje "sa ei ole sihtmärgi lähedal". Kui sidet, siis takistades käsu "lõhke nüüd" edastamist.

See eeldab, et ÕT-l on tavalised sihitatavad raketid, mitte aga "litter-A"-ga relvastus.

[Erureamees]

Ma lihtsalt jätan siia: https://youtu.be/2l9cProAaks?si=EvtYNFb_uHrvx3TT

DCS on asja nimi.

[lennumudelist]

Vaatasin ise ka ja pani päris mõtlema. Olen ikka väga mitu-mitu korda vaatanud. Ja ikka siis üks hetk vaatasin ka selle pilguga, et äkki ikka mingi simulatsioon? Tundub ikka ehtne nagu...

Ma lihtsalt jätan siia: https://youtu.be/2l9cProAaks?si=EvtYNFb_uHrvx3TT

DCS on asja nimi.

Aitäh, et selle siia jätsid. :) See on tegelikult väga loogiline. DCS-is "lennatud" "missioonide" avaldamisele ei kehtiks ju salastatus.

Simulaatori tegijaid tuleb kiita, kui luubiga uurima ei hakka, vaid sündmuste käigule keskendud, siis petab päris kenasti ära. :) Mina ei näinud ebareaalsusi enne, kui hakkasin kullipilguga instrumentide konsooli vahtima. Ja etskae, "piloodi" pea liikumisel toimuvad instrumentides kuju ruumilised moonutused, mis minu ruumitajuga ei sobi. :)

Järgmise asjana vaatasin plahvatusi maapinnal. Ja oh imet, ka seal torkas silma ebareaalsus - "plahvatused" on kahtlaselt ühetaolised. Asjaolu, et video on väike, aitab illusioonile kõvasti kaasa.

Viimase asjana mõtlesin olukorrale takkajärgi targana niipidi: kui F-16 võitleb lühimaa õhutõrjega, siis miks ta nii kõrgel on? Lühimaa õhutõrjet kohtab ju ainult vaenuliku ala kohal. Seal lennatakse kombe kohaselt väga madalal, et kesk- ja pikamaa õhutõrje kallale ei tuleks.

Neile, kel lühend nimega ei seostu:

DCS World is a study sim in which players learn how to operate aircraft using realistic procedures. Aircraft are meticulously modeled from real-world data,[3] including authentic flight models and subsystems[4] and detailed cockpits with interactive buttons and switches.[5]

[Erureamees]

Muide see Growling Sidewinder on selles mängus üks paremaid. Loomulikult ei ole kõik asjad ilmselgelt kättesaadavad ja avalikud, aga paljud asjad on nagu päris. Päris mitmed hävitajapiloodid kasutavad ja kiidavad.

[diesel]

kui kahju. tahaks, et päriselus ua lennukid niimoodi tibIade pea kohal toimetaks.

[Peeter]

Asjad, mida ka mina olen nii siin teemas, kui ka mujal, korduvalt rääkinud (ja mis tõenäoliselt paljudele pelgalt pealiskaudselt ja eduloosungitega informeeritutele pole erinevail põhjustel ka meeldinud):
https://forte.delfi.ee/artikkel/1203732 ... ja-rakette
Valik tsitaate ja lõike:

„Vene tiibraketid ei pruugi olla kõige täpsemad ja neid saab alla tulistada, kuid venelased toodavad neid kuus rohkem, kui Euroopa suudab aastas toota.“

Nüüd on aga Ukraina pealinnas Kiievis avatud hoopis teistlaadne näitus. Kolmapäeval pandi sealsete elanike ja külaliste ette vaatamiseks rida relvi ja lennundustehnikat, mis on Ukraina relvajõudude kätte sattunud enam-vähem tervetena. Riikliku Lennundusmuuseumi uus näitus „Збиті“ (e.k. „Allatulistatud…“) esitleb eksponaate, mis illustreerivad Vene õhurünnakute mastaapi ja Ukraina õhukaitse edukust. Välja on pandud näiteks Iraani päritolu kamikaze-droon Shahed-136, eksperimentaalne ründedroon S-70 Ohotnik ning mitmed alla tulistatud raketid.

Vene peibutisdroon Gerbera. See matkib ründedrooni või raketi signatuuri, et sundida vastase õhutõrjesüsteeme end paljastama, tulistama või muul moel ressurssi raiskama. Need lendavad koos „päris“ rakettide ja droonidega, et muuta vastase jaoks otsustamine keerulisemaks: kas rünnata kohe, riskides välja anda oma positsioonid ja laskemoona raisata, või oodata ja riskida tõelise ohu sisselaskmisega.

Forte küsis Ukraina lennunduseksperdilt Valeri Romanenkolt, millised järeldused on teinud ukrainlased nende kätte sattunud Vene rakett-ja lennutehnika põhjal.
Kui palju on sarnane materjal andnud informatsiooni lääneriikide ja Ukraina relvatootjatele ning armeedele?

Tegelikult on see tohutu hulk väärtuslikku teavet, mis on sõja algusest saadud isegi nende väheste näidiste põhjal, mida praegu avalikult eksponeeritakse. Tegelikult on Ukraina andnud lääneliitlastele üle terve hulga Vene relvastust praktiliselt töökorras kujul: näiteks õhutõrjekompleksi Pantsir, mis töötas, samuti ründehelikopteri Ka-52, mitmeid Vene elektroonilise sõjapidamise jaamasid ning mitmeid Shahed-droone, mis kukkusid alla ilma oluliste kahjustusteta – näiteks Kiievi veehoidla jääle või maandusid pärast kütuse lõppemist. Need seadmed anti edasi uurimiseks ja neid sai lahti võtta ja põhjalikult analüüsida. Soovi korral oleks võimalik neid veelgi rohkem koguda ja edasi anda.
Tegelikult on selline tehnika tohutult väärtuslik: kui panna sellele hinnasilt, nagu ameeriklased meie abi puhul teevad, polekski kindel, kes rohkem võlgneb – nemad Ukrainale või vastupidi. Ka teise maailmasõja ajal katsusid ameeriklased brittide arvelt kasumit teenida, kuni britid tuletasid neile meelde, et nad annavad ameeriklastele edasi hindamatut sõjalist kogemust. Sarnaselt oleme ka meie Ukrainas ameeriklastele edasi andnud hulga tehnoloogiaid, näiteks rakette H-101 peaaegu kahjustusteta kujul, mis on ühed Venemaa põhilised strateegilised tiibraketid, suutelised lendama kuni 3500 kilomeetrit ja millel oleks võtmeroll võimaliku sõja korral USA vastu. Selline on tänane olukord.

Tavaliselt räägivad venelased, et nende relvastus on maailma parim ja „ilma analoogideta“. Kuidas hindaksite olukorda nüüd, kui neljas sõja-aasta on käimas ja on õnnestunud saada ka hulgaliselt Vene trofeerelvi ning näidiseid? Kas nende uusim relvastus on kvaliteetne või on see bluff?

Saan teie küsimusest aru ja tahan öelda, et Vene relvastus on kvaliteetne. Euroopa peab väga kiiresti oma relvajõude moderniseerima, kui ta soovib Venemaale võrdsetel alustel või isegi väikese ülekaaluga vastu astuda. Vene relvastus on väga kallis – näiteks uurisin täna Shahedi drooni: see on praktiliselt täielikult valmistatud süsinikkiust, mis on väga kallis materjal. Samuti vaatasin üle Ohotniku drooni jäänused, mis on mõeldud viienda põlvkonna hävitajate saatmiseks – ka see on süsinikkiust ja väga krõbeda hinnaga. Kuigi Venemaa elektroonika on nõrgem, on see siiski piisav, et toota relvastust massiliselt – midagi, mida Euroopa praegu teha ei suuda. Seega ei maksa loota, et Vene relvastus on ebakvaliteetne ja selle tõttu oleks Venemaa ohutu: venelased kompenseerivad kõik puudujäägid massiga. Nende tiibraketid ei pruugi olla kõige täpsemad ja neid saab alla tulistada, kuid venelased toodavad neid kuus rohkem, kui Euroopa suudab aastas toota. Järelikult on väga ohtlik illusioon teeselda, et kõik on korras: näiteks on hinnatud, et Prantsusmaa õhujõud suudaks oma raketivarudega pidada vaid 15-tunnise intensiivse õhulahingu, samas kui Venemaa peab täiemahulist sõda juba neljandat aastat ja nende raketivarud ei näita kahanemise märke.

Need on minu arvates olulisemad asjad kogu sellest artiklist, mis ma ekstra veel ka alla joonisin.

[lootsik]

Hiinlased kirjutavad, et pärast pisikest modifikatsiooni on mõned $60K mittesõjalised spektrianalüsaatorid võimelised määrama LPIR https://en.wikipedia.org/wiki/Low-proba ... cept_radar radari asukohta paari sentimeetri täpsusega.
https://www.scmp.com/news/china/science ... e=homepage

[Peeter]

Sain mahti, teen ühe ÕT alase postituse jälle.
Täna räägime siis ühe ÕT kompleksi/üksuse struktuurist, et mis ja kes sinna kuuluvad, mis toimub taustal ja kui palju manti ühe kompeksi/divisoni/polgu vmt tööks vaja on. Ja mis üldse moodustavad kompleksi. Üldiselt on sama asi paljude kompleksidega, et nähtaval on või käsitletaksegi kasvõi ainult teadmatusest pelgalt seda ühte või kahte tuleseadet omamata ülevaadet, mis või kas sellele kõigele veel lisandub. Kuna just käsitlesime Pantsiri, siis võtan selle, lihtsalt selle pärast, et (nagu ka varem juba kirjutasin) mul mahukas õppematerialikaust juba alla laaditud. P.S. Märgin veelkord, et Pantsir on hetkel valitud juba olemasoleva materiali pärast, mitte aga, et see kompleks nüüd mingi eri-hüper-super oleks. Oli alguses puudustega, neid on kõrvaldatud, kopleksi on "tuunitud nii ja naa", on integreeritud suuremasse süsteemi jne, nüüd on teda palju näha, nii Moskva kui muude objektide kaitsel koos Tor-iga, kui rinnetel, jne. Kui võimekas ta uues versioonis ja koosluses nüüd on, see on juba hoopis teine tubakas.
Hakkame pihta: Pantsiri kui kompleksi tehniline koosseis, esimene vaade selgitamaks, et mis ja milleks:

Pantsiri koosseis.png (230.98 KiB) Vaadatud 555 korda

Teine vaade, selgitamaks, et mitu misasja ja mille suhtes jne.

Alustame siis lahingmasinaga seotud laadimismasinast TZM.

Kõige ette märgin ühe ZRK koosseisu: Kolm inimest. Kaks operaatorit, üks autojuht.
Kuus masinat moodustavad siis kõige väiksema kompleksi-grupi. Jätame välja üksik- või paariskasutuse, vaatleme grupina, st 6*3=18 meest.
Siia kohe ka vahemärkus: tookord oli meil pea kõigil aluspõhjaks operaatoriõpe. Pea kõik remroota või muu abikoosesisu vmt autojuhid olid läbinud operaatoriõppe ja sellega seoses suutsid kedagi kuskil miskit vajadusel asendada.
Nagu pildilt näha, siis on iga kahe tuld andva masina kohta üks TZM-laadija. Ei pea vist üle mainima, et tegemist on spetsiifiliste haaratsite ja rakistega eritehnikaga. Varustatud kosmoseside süsteemiga «ГРОТ-В» (индекс 14Ц821) (Glonass, GPS) ja sidega. Koosseis kaks inimest. 3*2=6 meest.

Sellelt lehelt saame siis kokku 24 meest.
Aga see pole veel kõik! Kuna lubatud pildimaht (3 tk) sai otsa, siis kohe jätkame järgmises postituses.