Illike kirjutas: ↑30 Mär, 2025 17:01
Sahvri ehitamine vanasti.
Jahutuseks kaevati põrandaks, sahvripõranda alla auk, mis täideti põranda kõrguseni soojusmahtuvuse parandamiseks maakividega.
(Auk kaevati hoone vundamendi tegemise käigus aga vundamendis olevate kivide vahed täideti liivaga leotades.)
Maakivide vahed tihendati täitmise käigus tampsaviga ja sahvripõranda pinnaks jäigi savi.
Kivid täitsid energiaakumulaatori rolli ja ühtlustasid maaalust (ca +5C) ning põranda pinna temperatuuri.
Maa all oleva niiskuse tõttu niiske savi parandas kivide vahelist soojusülekannet ja kuna savis tõuseb niiskus kapillaarsuse tõttu mitu meetrit, siis savi juhtis kapillaarse vee maa alt põranda pinnale.
Ma ei ole veendunud, et need kivid ja savi täitsid seda ülesannet. Kindlasti aitavad nad kaasa, kuid see ei ole nende põhifunktsioon.
Millega seletada sellisel juhul seda, et ka kambri ja esiku põrandad on tehtud samamoodi?
Täitsa loogiline, et kasutati samu materjale, mida kohapealt oli saada sest transport oli kallis.
Väidan seda ühe arvatavasti hiljemalt 18. saj ehitatud talumaja baasil. Miks 18 sajand? Varasemat ei julge. Selle koha esmamainimine on 17 saj. Maja vaadates on aru saada vanad palgiread, vanad akna kohad, on aru saada hilisem suuremaks ehitamine.
Olin sunnitud paar aastat tagasi maja põrandat vahetama. Kambrist ja esikust tuli välja täpselt samasuguse struktuuriga põrand nagu sahvris. Maakivid mis olid tihendatud saviga.
Minu väide on, et need savipõrandad olid käidavamates kohtades nn puhtad põrandad, mitte ehitatud jahutust silmas pidades.
Muidugi, sest saviga saab käidava sileda pinna tekitada ja
kuiv savi on jala all soojem, kui niiske savi.
Erinevate ruumide põrandate savikihi niiskusrežiimi hindamiseks oleks pidanud uurima sügavamalt, et
kui sügavale ulatab põranda aluste kivide vahel olev savi.
Et eluruumide savipõrand püsiks soojem ja kuivem, peaks eluruumide põrandate all olema maapinna niiskuse kapillaartõusu takistav kruusakiht aga sahvripõranda alune savi ulatuma niiske pinnani.
Mis puutub kergestiriknevate toiduainete säilitamist, siis veel 70-ndatel kasutasid minu mõlemapoolsed vanavanemad selleks suvel kaevu.
Sama nippi kasutasin ma ka algaastatel kui ma selle maja endale ostsin.
Kaevu jutt on teine teema ja näitab, et juba ammu teadsid inimesed lüpsikut kaevu lastes, et vesi/piim soojusülekanne on efektiivsem kui õhk/piim soojusülekanne.
Kes küsib, on loll üks kord, aga kes ei küsi on loll surmani.