EW Vidal "Tempo" G1200

[arvolv]

Lgp. foorumi liikmed/lugejad;

Just enne teise maailma sõja algust, eesti sõjavägi ostis ja sai ühe Vidal "Tempo" G1200 maastiku (oli ainult üks auto - on see õige?). Mis juhtus selle autoga 1941 aastal? Milline eesti sõjaväe üksus sai/kasutas seda autot?

Tempo't ehitati tavaliste ustega (nagu eesti ja soome poolt ostetud G1200) ja "troopiliste" ustega (võrkudega - nagu brasiilia ja mehhiko sõjaväed kasutasid).

Tänan abi eest.

Terv.;

Arvo L. V.

[Invaliid]

Kui mu mälu ei peta, siis antud masinast on juttu P. Kuusbergi raamatu "Ja sada surma" esimestel lehekülgedel. Antud raamat pajatas Territoriaalse Laskurkorpuse Õhutõrjedivisjoni esimesest sõjakuust. Kuna tegemist on siiski ilukirjandusega ei oska öelda kuivõrd on jälgitud ajaloolist tõde.

[nords]

Kas see on kulgur, millel mootor mõlemas otsas oli?

[Aspelund]

Kui ma ei eksi, siis luureautost "Tempo" oli juttu mingis "Kirjutamata memuaaride" raamatu osas, kus Eestis taganenud ohvitser sattus sellega hätta, et tolmuses kolonnis taganedes põles iga kord pidurdades pidurituli, õhus rippus aga luurelennuk "raam". Keegi tuli ja tahtis teda sabotaaži eest maha lasta, aga mingil moel õnnestus pääseda. Tule lõi küll too mees ise seejärel vihaga puruks.

Äkki oli sellega seotud mees nimega Karu?

Asp

[manic]

Toe Nõmme andmetel oli Temposid kaitseväel kokku 9. Esimene tellitud auto jõudis Tallinna 1938. aasta juunis, ülejäänud mõnevõrra hiljem.

Aga esimest korda demonstreeriti autot Eestis 1937. aasta septembris. Sellest ilmus üks väike artikkel Postimehes 8.09.1937 lk 3 (vt http://dea.nlib.ee/):
7. septembril toimus Mustamäel lasketiiru lähedal Tempo "tankettauto" demonstratsioon, kusjuures kohale olid kutsutud põllutööministeeriumi, põllutöökoja, postivalitsuse, Eesti Metsatööstuse ning Metsa- ja tselluloosi OÜ esindajad - järelikult otsiti tõsiselt ostjaid ka tsiviilsektorist. Varem oli autot tutvustatud Kaitseliidu ja politsei esindajatele, aga kaitseväge Postimees otseselt ei mainigi.
Teistest lehtedest ei ole kahjuks selle või varasema esitluse kohta midagi leidnud.

[oleeg]

Jõudu!

Mina leidsin andmeid vaid 5 auto kohta :
Numbritega K.-367, 368, 377, 378, 391. Kõik Kaitseväes. KL-s neid polnud.

terv
o

[Arnold]

Mina leidsin anjdmeid vaid 5 auto kohta :
NumbritegaK.-367, 368, 377, 378, 391. Kõik Kaitseväes. KL-s neid polnud.

Lisaks siis K-408
http://www.eag.unicweb.ee/EW/KV/kvsatem ... 08_rlm.jpg

[arvolv]

Lgp. Aspelund, Manic, Oleeg ja Arnold;

Tänan väga abi ja info eest.

Terv.;

Arvo L. V.

[toomas tyrk]

Kui ma ei eksi, siis luureautost "Tempo" oli juttu mingis "Kirjutamata memuaaride" raamatu osas, kus Eestis taganenud ohvitser sattus sellega hätta, et tolmuses kolonnis taganedes põles iga kord pidurdades pidurituli, õhus rippus aga luurelennuk "raam". Keegi tuli ja tahtis teda sabotaaži eest maha lasta, aga mingil moel õnnestus pääseda. Tule lõi küll too mees ise seejärel vihaga puruks.

Äkki oli sellega seotud mees nimega Karu?

Asp

Hm, varem jäi see post kuidagi kahe silma vahele. Nüüd lugesin teemat uuesti ja järsku kelluke helises

"Kirjutamata Memuaare" I raamat (ilmunud 1986, Tallinn Perioodika), Aleksander Paisi mälestused, pealkirja all "Sõjapäevikut lehitsedes". Jutu alguses mainib, et oli territoriaalkorpuse Tapal asunud divisjoni ülemaks (s.t. 150. õhutõrjedivisjon, mis kuulus 180. diviisi koosseisu). Asp'i kirjeldatud sündmused on seal kirjas tema oma sõnadega, konkreetse kuupäevaga sidumata, aga paigutatud 1941. a. juuli keskpaika jäävate märkmete vahele.

Divisjoni kolm patareid katsid taganemist valemiga kaks patareid teel, üks positsioonil. Ning auto oli divisjoni staabi auto, millel tema ning veel 3 staabi liiget kontrollisid antud käskude täitmist ning patareide liikumist. Ja siis see kirjeldatud kinnipidamine ning pärast seda lambi purukslöömine toimuski...

[arvolv]

Lgp. Toomas;

Tänan väga abi ja selgituste eest.

Terv.;

Arvo L. V.

[Satakas]

Kui mu mälu ei peta, siis antud masinast on juttu P. Kuusbergi raamatu "Ja sada surma" esimestel lehekülgedel.

tuli just sama raamat jutuks. aga wikipeedia andmeil on see beekmani töö kuigi ka ise mäletasin, justkui oleks kuusberg. eks nädalavahetus toob selgust.

[OveT.]

Kui mu mälu ei peta, siis antud masinast on juttu P. Kuusbergi raamatu "Ja sada surma" esimestel lehekülgedel.

tuli just sama raamat jutuks. aga wikipeedia andmeil on see beekmani töö kuigi ka ise mäletasin, justkui oleks kuusberg. eks nädalavahetus toob selgust.

Ei pea nädalavahetust ära ootama- loomulikult Beekman.