Kas N Liidus oli ka midagi head linnaplaneerimises?

[paadikapten]

kui oleks läinud 198x aastate teine pool ja 199x aaastate algus nii nagu Moskva tahtnuks, oleks see foorum siin venekeelne.
aataks 2000 ei oleks tohtinud olemas olla mitte ühtki eestikeelset haridusasutust Õnneks Väljas ja Rüütel suutsid selle kaasavõetud Vana Tallinna kastide ja Rakvere suitsuvorsti lattidega ära hoida.

Vot seda ma ei teadnud. Aga see ei pruugi lihtsalt kuulujutt olla ja ma ei imesta, kui näiteks 30 aasta pärast tulevadki mingid dokumendid lagedale. Nõuka ajal tehti plaane, millest teavad praegugi vähesed ja millest ei räägita. Näiteks plaan lammutada Tallinna vanalinn 70% ulatuses. Plaan likvideerida täielikult vanalinna jäänused ja puumajade rajoonid Tartus (Karlova likvideerimist alustati Sõpruse silla ehitusega, aga õnneks tegevus soikus). Jne.

[retti]

ja puumajade rajoonid Tartus (Karlova likvideerimist alustati Sõpruse silla ehitusega, aga õnneks tegevus soikus). Jne.

Sõpruse sild ehitati ühenduse tagamiseks Raadi lennuväljalt raudteega (Sadamaraudtee) Moskva tellimusel ja Moskva rahadega.
Karlova puulobudikud (Moskva mõistes) ja tänavavõrgustiku puudumine sillaga Moskvat ei huvitanud.

[Kriku]

Projekteeriti läbimurret Karlovast kesklinna, mis oleks suurele jaole lobudikest otsa peale teinud.

[OLAVI]

Projekteeriti läbimurret Karlovast kesklinna, mis oleks suurele jaole lobudikest otsa peale teinud.

Planeeriti ühe tänavapoole "lobudike" maha võtmist ja kõik ühe tänava elanikud oleks mahtunud kenasti ühte 9 kordse maja korteritesse aga paljud ei tahtnud loobuda oma ahjust, privaatruumist ja aiamaast. (Annelinna majades oli enne küteperioodi algust pikalt külm ja rõske.)

Samas olid paljud õnnelikud, kui nende elamu määrati n-ajal lammutamisele, sest siis eraldati neile eelisjärjekorras kõigi mugavustega korter.
Kui lammutusplaanid olid ette teada, siis osavamad jõudsid teha ümberasumiseks ettevalmistusi.
Lapsed tegid "kiirabielusid" ja kirjutati sisse vanavanemaid, sest siis tekkis õigus eraldi leibkonna korterile (mida sai hiljem auto vastu vahetada).
Aiamaad pisteti täis mustsõstraoksi ja kui mõne aasta pärast saabus invertariseerija viljapuude hüvituse määramiseks, siis oli aiamaal vast 500 hüvitatavat mustsõstrapõõsast.
(Mustsõstra põõsas oli kõige suurema ajalise tootlusega hinnaga vist 3-5rbl tükk aga viljapuu ainult 20-50rbl.)
Mul mitu eakaaslast said omale korterid, Sõpruse silla kõrvadelt, "Opeli ringilt".

[2korda2]

Sõpruse sild ehitati ühenduse tagamiseks Raadi lennuväljalt raudteega (Sadamaraudtee) Moskva tellimusel ja Moskva rahadega.
Karlova puulobudikud (Moskva mõistes) ja tänavavõrgustiku puudumine sillaga Moskvat ei huvitanud.

See on päris julge väide (just see eesmärgi osa). Kui lennuväljal oleks olnud vajadus ühenduda raudteega, siis oleks veetud Kärkna juurest kütusehoidlasse jooksnud harust raudtee ka lennuväljale, mitte hakatud tegema kogu linna läbivat magistraali.
Mis rahasid puudutab, siis loomulikult käisid kõik suuremad taristu objektid läbi Moskva rahastuse. Nende (kui ka muude suuremate ehituste, korterelamuteni välja) objektide rahastamiseks ja jälgimiseks oli asutus nimega Ehituspank. Asus vaat selles majas (fassaad on teisel pool aga sealt peab pilte otsima arhiividest - ehitamise tuhinas on see nüüd varju jäänud). Seal oli ühel pool treppi inseneride toad (2. või 3. korrus, enam ei mäleta). Need kontrollisid/kinnitasid ehituse kulgu, et rahad saaks välja maksta. Juhataja kabinet peaks olema suunaga maja taha (see, millele nüüd viitab rõdu jäänus). Minu isa oli seal esiti insener, siis vaneminsener ja lõpuks Tartu Ehituspanga viimane juhataja.

Karlova läbimurde plaan oli muidugi olemas. Oleks jooksnud umbes sealt Õnne tänava sillapoolsest otsast (kus hetkel tellis ees) Vaksali - Riia risti. Enamus Karlova maju oleks küll alles jäänud aga parajalt lai koridor oleks küll maha võetud. Muuhulgas maja milles mina oma esimesed 4 aastat elasin.

[Kriku]

Projekteeriti läbimurret Karlovast kesklinna, mis oleks suurele jaole lobudikest otsa peale teinud.

Planeeriti ühe tänavapoole "lobudike" maha võtmist ja kõik ühe tänava elanikud oleks mahtunud kenasti ühte 9 kordse maja korteritesse aga paljud ei tahtnud loobuda oma ahjust, privaatruumist ja aiamaast.

Suur maja väikeste vahel solgib terve kvartali elukeskkonna ära, kui mitte rohkem. Ujula 1 on hea näide.

[retti]

Sõpruse sild ehitati ühenduse tagamiseks Raadi lennuväljalt raudteega (Sadamaraudtee) Moskva tellimusel ja Moskva rahadega.
Karlova puulobudikud (Moskva mõistes) ja tänavavõrgustiku puudumine sillaga Moskvat ei huvitanud.

See on päris julge väide (just see eesmärgi osa).

1980 aasta seisuga oleks kahe raudteesilla - Narva ja Jänese - hävimine lõpetanud Pärnu -Tartu joonest põhja poole suunduvad raudtee militaarveod Venemaa mandrilt. Sõpruse silla ehitus leevendas seda ohtu.

[Peeter]

Projekteeriti läbimurret Karlovast kesklinna, mis oleks suurele jaole lobudikest otsa peale teinud.

Planeeriti ühe tänavapoole "lobudike" maha võtmist ja kõik ühe tänava elanikud oleks mahtunud kenasti ühte 9 kordse maja korteritesse aga paljud ei tahtnud loobuda oma ahjust, privaatruumist ja aiamaast.

Suur maja väikeste vahel solgib terve kvartali elukeskkonna ära, kui mitte rohkem. Ujula 1 on hea näide.

Ega sa siis sinna samma kuskile Karlovasse poleks saanud. Maksti välja ja anti korteriorder uude elukohta. See uus 9-line või 5-line oleks kuskil luhapeal või mujal uusehitiste piirkonnas asunud. Jutt on lihtsalt (ehitus- ja ümberpaigutusvajaduse) mahtudest. Personaalne saatus võis igaühel erinev olla ja oligi, nagu tänaselgi päeval. Igaühega käitutakse vastavalt situatsioonile. Kes sai (suutis välja põhjendada) uude majja Annelinna või ka mujale, ...nirumal juhusel said asenduseks pinna ka Supilinna ümberkukkuvasse lobudikku ... . Ja uusi maju ehitati ikka vastavalt (pikkadele) plaanidele, ma siin ju juba ühes kohas selgitasin, kuidas ja millises mahus käis ja oli planeeritud Annelinna rajamine Tartusse. Minu isa sai Võru tänava äärest vanast puumajast, mis tööstuse laiendamisele ette jäi, uue korteri Annelinna uute valmivasse 9-lisse. Aga ega siis kõik uude kõigi mugavustega majja ei saanud, mõni teine sealt samast majast paigutati tookord kah lihtsalt silma alt eest ära kuhugile avariipinnale. Tean veel, kuidas Ilmatsalu-ringi rajamiseks paigutati ümber (olid maja ja maaomanikud) koos rahalise hüvitusega FI-sse uutesse just valminud korteritesse- vastavalt pere suurusele.
Mismoodi seda Karlova läbimurret oleks peale lammutamist hoonestama hakatud, see on juba hoopis muu teema.

[Kriku]

Mismoodi seda Karlova läbimurret oleks peale lammutamist hoonestama hakatud, see on juba hoopis muu teema.

Seda pidasingi silmas ja see ei ole muu teema. Sinna äärde oleks ka suured majad ehitatud.

[Manurhin]

Rääkides omaaegsetest plaanidest, siis Anne kanal pidanuks ka ulatuma praeguse Jummis(s)aare tehisjärveni välja. Pildilt on hästi näha, palju valmis kaevata jõuti. Punasega siis tähistatud see ala, kus kanal algse projekti järgi pidanuks olema:
https://register.keskkonnaportaal.ee/re ... er/8376712

[Manurhin]

Tulles tagasi Karlova lobudike lammutamise juurde, siis sellega läks hoopis vastupidi - Nõva ja Kuu tn. piirkonnas lammutati kaheksakümnendate algul maha terve hulk kuuekümnendatel ehitatud eramuid ja asemele ehitati korrusmajad. Mõned siiski jäid alles ka, nt. Raua ja (A.)Rebase tn. ristmiku juures ja Kuu-Raua ristmikul bussipeatuse taga. Üks markantne näide Nõva 1-st:
enne (1963. a. ehitatud eramu):


Praegu. Täpset ehitusaega ma ei tea, küllap vahemikus 1984-1986 (huvitav, et see puu alles jäeti. Seisab seal siiani):

https://ajapaik.ee/?album=20&photo=4802 ... =N%C3%B5va

[2korda2]

1980 aasta seisuga oleks kahe raudteesilla - Narva ja Jänese - hävimine lõpetanud Pärnu -Tartu joonest põhja poole suunduvad raudtee militaarveod Venemaa mandrilt. Sõpruse silla ehitus leevendas seda ohtu.

Ma ei välista, et keegi kuskil rahastustaotluses ka militaarotstarbe sisse lisas ja samuti ei saa välistada, et raha just seetõttu (kergemini) tuli. Riigikord oli selline. Päriseluliselt ei arvanud aga ükski kaine insener, et Sõpruse sild oleks kuidagi raudteevedudega seotud olnud või loodud tollase Raadi lennuvälja teenindamiseks. Tartu linna magala oli Annelinn ja see kasvas kiiresti. Inimesed oli vaja kuidagi üle jõe saada (Ropkas oli mitmeid suuri tööstusettevõtteid - liinil nr 26 sõitsid hommikuti lõõtsad paarikaupa ja olid ikka puupüsti täis). Tollase Võidu silla lahendus oli pehmelt öeldes kipakas Annelinna poolt tulijatele (on tegelikult siiani).

[Castellum]

Päriseluliselt ei arvanud aga ükski kaine insener, et Sõpruse sild oleks kuidagi raudteevedudega seotud olnud või loodud tollase Raadi lennuvälja teenindamiseks.

Täiesti õige. Oleks raudtee tahetud Raadi baasi viia, oleks olnud palju lihtsamaid viise.

Nt Maramaa linnakust (kus juba oli rdt) on tänese ERMi peahoone ette (sealt edasi remondi- varustus ja kütuselinnak) linnulennult ~5 km suht tasast maad. Raudtee ehituseks väga hea, tollal polnud asustust ka ees. Ei tehtud, tähendab polnud rdt otseühendust baasile vaja.

Kui üldse vaadata nt Eesti ala raske tuumarelva asukohti - 10: Raadi +9 MRBM baasi - mitte kuskile ei lähe raudteed. Nt Tinus on rdt tuumahoidlast ja tulepositsioonist ~3 km kaugusel, aga ikka on ainult mnt. Demaskeerimisoht?

[Zwyx]

Maaülikoolis kaitstud Laura Andla magistritöös oli joonised Tartu Annelinna kohta - et mida Mart Port ja Malle Meelak aastal 1971 plaanisid ning mis tegelikult välja kukkus. Pildi keskel tehisveekogu hüüdnimega "Pordi kõrv"

1971. aasta üldplaneering

Annelinn_plaan.png (106.66 KiB) Vaadatud 1040 korda

ning 2015. aastaks oli tehtud niipalju:

2015. aasta olukord

Annelinn_tegelikult.png (64.59 KiB) Vaadatud 1040 korda

Et Sõpruse silla ümbruskond veel enam-vähem sarnanes kavandatuga, aga lõunapoole liikudes hoog rauges.

[Kapten Trumm]

Päriseluliselt ei arvanud aga ükski kaine insener, et Sõpruse sild oleks kuidagi raudteevedudega seotud olnud või loodud tollase Raadi lennuvälja teenindamiseks.

Täiesti õige. Oleks raudtee tahetud Raadi baasi viia, oleks olnud palju lihtsamaid viise.

Nt Maramaa linnakust (kus juba oli rdt) on tänese ERMi peahoone ette (sealt edasi remondi- varustus ja kütuselinnak) linnulennult ~5 km suht tasast maad. Raudtee ehituseks väga hea, tollal polnud asustust ka ees. Ei tehtud, tähendab polnud rdt otseühendust baasile vaja.

Kui üldse vaadata nt Eesti ala raske tuumarelva asukohti - 10: Raadi +9 MRBM baasi - mitte kuskile ei lähe raudteed. Nt Tinus on rdt tuumahoidlast ja tulepositsioonist ~3 km kaugusel, aga ikka on ainult mnt. Demaskeerimisoht?

See on sellest, et Eestis ei asunud ühtegi tuumarelva hoiubaasi ehk objekti "S". Lähim asus Läti piirist vene poole 15 km, Sebez-5. Täna on maha jäetud.
Sinna läks üldiselt raudtee sisse ja tuumarelvad toodi rongiga.

Eestis asusid maksimaalselt PRTB-d ehk liikuvad tehnika-remondibaasid, kuhu tuumarelv viidi autode või kopteritega (objektilt S). See oli siis keskalluvusega objdekt, mis tegeles tuumalaengu lõpliku kasutusvalmis seadmise ja selle hoiustamisega (kui oli vaja, selleks olid tavaliselt need Pantsir tüüpi kaarvarjendid).

Raudtee lennuväljale võis viia pigem kütuse pärast. Näiteks Haapsalust läks eraldi raudteeharu Pullapääle ja sealt Rohuküla ligidale. Teenindas Pullapääl asunud kütusebaasi ja natuke edasi asunud ÕT rakettide kahte, Kaugatoma divisjoni.

NSVL-s võis tuumarelv olla suht "luku taga". Erandi moodustasid alalise valmisolekuga väeosad (Raadi polk võis ka taoline olla). Mina olen aru saanud, et need PVO raketivägede Pantsirid olid enamiku ajast tühjad, intsidentide vältimiseks ja sinna oli plaanis tuumarelv laiali vedada nn ähvardaval perioodil.

Objekt S võis olla nii täitsa iseseisev objekt (sama Sebez-5) kui ka mõne muu baasi osa (näiteks Krimmis Balaklavas Tavrose mäe all asuvas maaaluses allveelaevade baasis tundus olevat ka laevastiku objekt S). Täna peaks lähim toimiv objekt töötav S asuma Kaliningadi oblastis.