Kaitsetööstus

[Walter2]

https://jupiter.err.ee/1609646081/aktuaalne-kaamera-ilm
kaitsetööstuspark ja jauramid eetris al. 21. minutist

[Lemet]

https://jupiter.err.ee/1609646081/aktuaalne-kaamera-ilm
kaitsetööstuspark ja jauramid eetris al. 21. minutist

No ei olnud eetris kumbagi jauramite gruppi. Igati tasakaalustatud saatelõik oli

[Some]

Seda jah, nood, kes Laseris ja Impulsis näidati olid ikka tase omaette. Näiteks Grünthal kogu oma hiilguses. Eriti Laser otsis värvikaimad tegelasi, Impulss üritas erapooletu olla.

[Kriku]

Vastab Hanno Pevkur:

Millisest löögiulatusest räägime?

Kogu NATO võimekusest. Meie enda praegune on kuskil 300 kilomeetri juures. Ma olen üsna veendunud, et juba lähiajal kuuleme uudiseid Eesti enda ettevõtetest, kes on valmis saanud tiibraketiga, mis lendab kaugemale kui 300 kilomeetrit. Kui see võimekus on, siis kindlasti kaitsevägi võtab selle oma kaitsetööstuselt kasutusele.

Distantsid muutuvad pikemaks. Droonivõimekused muutuvad pikemaks. Me näeme, kuidas ukrainlased tabavad sihtmärki juba enam kui tuhande kilomeetri kaugusel. Siin on kaitsetööstuse areng silmaga näha ja kuudega mõõdetav.

Droonid on Venemaa–Ukraina sõjas kulumaterjal, mida läheb vaat et rohkem kui mürske.

Hinnaklass on sama muuseas. Võtan hästi lihtsa näite – kõige odavamad droonid, mida kiirkorras toodetakse. Ukrainas on üks tehas, mis paneb päevas kokku 4000 drooni. Hind jääb vahemikku 500–1000 dollarit ja suudavad kanda kahekilost lõhkepead, mis teeb päris suure pahanduse. 155 mm mürsk, mis meie Caesarist või K9st välja lendab, maksab paari tuhande dollari kandis. Droonid on suutelised lendama 15–20 kilomeetrit, mürsk 30 kilomeetrit, pika laskeulatusega 60–70, nii et me oleme selles ajas, kus droon on samasugune kuluvahend nagu mürsk.

Millal Eesti oma lõhkeainetehas tööle hakkab?

Meil on kaks suurt algatust. Esmalt üle-eelmisel reedel tööstuspargi asukoht ja eelmisel nädalal valikpakkumus moona tootmiseks, pluss teised, kes tööstusparki tahavad tulla. Riik teeb täiendavalt veel ise ettevõtte, kuna lõhkeaine puhul on tegemist strateegilise kaubaga, aga me võtame sinna sisse partneri. Hetke parimal teadmisel läheb lõhkeaine tootmisega aasta-kaks kauem, kui läheb moonatootmise alustamisega.

Kui suure osa Eesti kaitsevajadustest peaks kodumaine tootmine ära katma?

155 mm mürskude tootmisel katab kõik, pole mingit kahtlust. Jääb ülegi. Seda tehast pole mõtet rajada ainult Eesti enda vajaduse jaoks. Tehas suudab toota kogu Eesti vajaduse, mis me aastate peale oleme ära jaganud, pluss suudame eksportida.

Eesti kaitsevaldkonna hangetel eelistatakse oma kaitsetööstusettevõtteid?

Jah. Oleme selle põhimõttelise muudatuse juba teinud, et Ukraina abi tuleb kõik Eesti ettevõtetelt.

Võin kindlalt öelda, et järgmine Eesti sõjalaev ehitatakse Eestis. Kui aga räägime suurtükist, siis seda Eestis ei toodeta. Multiraketiheitjat ega õhutõrjesüsteemi ka Eestis ei toodeta, kui me räägime ballistilistest või keskmaa kaitsest. Küll me saame leida võimaluse, kuidas näiteks Diehl Defence (Saksamaa relvatootja – toim), kes meile praegu keskmaa õhutõrjet pakub, teeks hoolduse ja remondi kõik Eestis ja ka mingisuguse osa vajaminevast tootmisest või tarkvaraarendusest toob siia.

https://maaleht.delfi.ee/artikkel/12037 ... kilomeetri

[isonts]

Vastab Hanno Pevkur:

Eesti kaitsevaldkonna hangetel eelistatakse oma kaitsetööstusettevõtteid?

Jah. Oleme selle põhimõttelise muudatuse juba teinud, et Ukraina abi tuleb kõik Eesti ettevõtetelt.

Võin kindlalt öelda, et järgmine Eesti sõjalaev ehitatakse Eestis. Kui aga räägime suurtükist, siis seda Eestis ei toodeta. Multiraketiheitjat ega õhutõrjesüsteemi ka Eestis ei toodeta, kui me räägime ballistilistest või keskmaa kaitsest. Küll me saame leida võimaluse, kuidas näiteks Diehl Defence (Saksamaa relvatootja – toim), kes meile praegu keskmaa õhutõrjet pakub, teeks hoolduse ja remondi kõik Eestis ja ka mingisuguse osa vajaminevast tootmisest või tarkvaraarendusest toob siia.

https://maaleht.delfi.ee/artikkel/12037 ... kilomeetri

Selle väitega seoses tuli meelde üks postimehe artikkel:
https://www.postimees.ee/8227951/eesti- ... na-droonid
Ja sealt jäi kõlama järgmine osa:
Aga nagu Postimehele trobikonnast allikatest öeldakse (ametlikult seda keegi ei kinnita), siis märkimisväärse osa 100-miljonilisest paketist moodustavad vahendusfirmad, kes ostavad toote mujalt sisse ja saadavad Ukrainasse edasi. Jällegi kinnitamata andmetel pääsesid vahendusfirmade kõrval löögile ka näiteks Ukraina firmad, kes on viimastel aastatel igati loomulikel põhjustel – julgeolek, äriline ja majanduslik keskkond, Euroopasse murdmine – äriühingu Eestisse registreerinud ja vast vähemalt mõningal määral ka ise siin päriselt tegutsema asunud.

[Runkel]

India, kasvav tegija relvaturul pakub tugevat hinnakonkurentsi.

Näiteks toodetakse 155 mm suurtükimürske hinnaga 300–400 dollarit tükk, samas kui Euroopa tootjate sarnased tooted maksavad üle 3000 dollari. Sama kehtib haubitsate kohta – India versioonid on ligikaudu poole odavamad kui Euroopa omad. Kiire tarne, säilinud tootmisvõimsus ja madalamad hinnad teevad India atraktiivseks just nendele riikidele, kellel on piiratud kaitse-eelarved, kuid kasvavad julgeolekuvajadused.

https://majandus.postimees.ee/8231945/m ... 3#cxrecs_s

[Madis Reivik]

Pevkuril vist lihtsal suu käib kinni-lahti, pajatab ja patroneerib, samal ajal mõtleb et ostan pärast ühe hotdogi statikast. Tiibraketi jutt on ju idiootne ja 2 kilone pomm "teeb palju pahandust" ja on võrreldav 155mm mürsuga ?

155mm moona tehas valmib heal juhul aastal 2085 kui seda selline seltskond ajab.

Samast artiklist stiilinäide, tahaks küsida et WTF ?!?!?

Mis vaevab triot Salm–Palm–Herem, kes esinevad kriitiliste sõnavõttudega ja torgetega kaitseministri aadressil?

(Naerupahvak.) Ei hakka mina... Ma soovin neile tõesti edu, et nad saaksid oma arenduse niimoodi lendama, et see ka sihtmärki tabab. Ma arvan, et suund, mille nad on võtnud, on õige. Sellist taskukohast lühimaa õhutõrjeraketti on vaja – on ta siis droonidevastane või kuidas iganes nad tahavad seda identifitseerida.

Ei ole raketiteadus rakett lendama panna. Seda suudavad paljud. Aga kuidas panna rakett lendama nii, et ta sihtmärgi kätte saab, on palju keerulisem. Ma soovin neile edu, et nad saaksid selle valmis, nii et Eestil sellest kasu oleks.

[mart2]

... Mis vaevab triot Salm–Palm–Herem, kes esinevad kriitiliste sõnavõttudega ja torgetega kaitseministri aadressil?
(Naerupahvak.) Ei hakka mina... Ma soovin neile tõesti edu, et nad saaksid oma arenduse niimoodi lendama, et see ka sihtmärki tabab ...

Aga küsimusele ju ei vastanudki! Pole midagi mõistlikku öelda?
See mis küsitult vaevas/vaevab Salm-Palm-Heremit ja see, mida nad praegu teevad, on täiesti erinevad asjad ...
Piinlikult hädine põige ...

[Fucs]

Muig jah.
No härra ju peaaegu vastas...

Ei hakka mina...

[mart2]

Muig jah.
No härra ju peaaegu vastas...

Ei hakka mina...

Nojah, meenutab kangesti "Pealuu märgi all" tegelase Habe juttu, kes Riiast naistest tulles kiitis, et "tema oleks peaaegu saanud, kuid teine mees jäi päris ilma!"

[lennumudelist]

Artikkel on osaliselt maksumüüri taga ja tehase tahtjad ise kidakeelsed (turvakaalutlustel) aga:

Seni droon.ee kaubamärgi all droonide vahendamise ja arendamisega tegelenud ettevõtjad plaanivad Eestisse-Lätti-Leetu siinset suurimat droonitehast. Kuhu täpselt, me teada ei saagi.

2000 drooni ööpäevas. Eesti firma plaanib Baltikumi suurimat droonitehast

2000 drooni ööpäevas nõuab juba märkimisväärset tööjõu kulu. Isegi kui toodetakse miinimum varianti (koostatakse hiina osadest quade) prognoosiks tööjõudluseks 10 drooni per töötaja per päev (hea töökorraldusega suudetakse ilmselt ka rohkem), nii et 200 töötajat koostamiseks, lisaks testijad, lisaks logistiline tugi - kõlab nagu 400 töötajaga tehas.

[Some]

Öeldakse vaid, et esialgu pakutakse tööd umbes 200 inimesele. Kui kogu tootmine aga kolmes vahetuses tööle panna, siis kuni 500-le. Kolmes vahetuses töötades oleks võimalik toota kuni 2000 FPV ründedrooni ööpäevas, lisaks ka teatud koguses ISR ehk luuredroone, aga kui palju, ei avalikustata.

[sada]

Rene Toomse kirjutab, et droonid on tulevik ja me peaks Himarsite ostmise asemele keskenduma hajutatud lahingutehnika tootmisvõimekuse rajamisele.

https://www.err.ee/1609712385/rene-toom ... olvkonnale

Selles valguses valjult väljakuulutatud suurte riigikaitseliste tööstusparkide rajamine on raisatud raha jätkusuutlikkuse mõttes. Elu sees ei jõua me rahuajal lattu toota kõike seda kogust lahingumaterjali, mis sõjas tegelikult vaja läheb. Me isegi ei kujuta veel ette seda mahtu.

Ainus toimiv lahendus on tootmise tõstmine sõja ajal.

Ma mingis osas suudan kaasa mõelda ja aru saada aga asja üle natukenegi pikemalt mõeldes läheb tegelikult aju errorisse. Kui Toomse väitel on sõja ajal logistika võimatu ning ladustatud varudest ei piisa siis me peaks ju KÕIKE ise tootma.

Võtame näiteks siis droonid, mis väidetavalt kuni 90% tööst ära teevad. Droonide jaoks on lisaks näiteks toodud lõhkeainele vaja elektroonikat, kaableid, mootoreid, akusi, süsinikkiudu. Kas igasse Eesti karjääri tuleb siis salajane liitiumi- ja vasekaevandus? Või neid peaks ikkagi importima? Kui impordime siis kas sõjal ajal ka impordime või rajame kuhugi mingid laod? Või peaks ikkagi valmiskomponente nagu liitiumakud ja elektrimootorid importima/ladustama? Aga sellisel juhul kuidas neid saab varuda aga lõhkeainet ei saa? Kui niikuinii peab ladustama lõhkeainet siis võib seda samahästi toota kordades kuluefektiivsemalt ühes suures tehases aga ladustada hajutatult. Jah, sõja ajal selle tehasega arvestada ei saa aga vähemalt jääb hankimiskulu enne seda kohalikku majandusse.

See autarkia-unistus võib esmapilgul kõlada kaunilt aga ei ole väikeriigis kuidagi võimalik. Üldpritsiibis võiks valmistoodete asemel tõesti omada lihtsalt kombineeritavaid komponente kuna droonitehnoloogia areneb praegu ülikiiresti ning tänane tipp-tase on ülehomme lootusetult aegunud. Komponentidest midagi saab ikkagi tulevikus ka ära kasutada. Spetsiifilisi asju saab 3D-printida. Aga Pärnu rannaliivast ise droonidele mikrokiipe tegema hakata ei ole nähtavas tulevikus otstarbekas. Suure tõenäosusega ei ole ka igasse käsitööõlle pruulikotta lõhkeaine tootmisliini rajamine otstarbekas.

[Kapten Trumm]

Suure droonivaimustuse kõrval on jäänud tähelepanuta see miljon+ mürsku, mida UKR ise praegu aastas toodab ja mis samuti vatnike pihta sajavad.
Ja neid ei saa kuidagi hajutatult toota - ning tundub, et ka ükskõik kui palju maksad, läänes neid toota endiselt ei suudeta. Või need kümned miljonid padrunid, mis iga päev vatnike pihta lastakse. Droonidega tuleb tõsiselt tegeleda, aga tegeleda tuleb ka "tavalise" relvastusega.

Kui võhikud uudiseid loevad (ei pea siin silmas ei artikli autor Toomset, vaid üldist kisa-kära netimeedias), siis võib kergesti jääda ka UKR propaganda konksu otsa - nemad ka pingutavad, et meedias näidata end võitjana. Seepärast ka Kiievi operatsiooni ajal oli hirmus kisa-kära mõne Bayraktari ümber, kui selle 60 km "Kiievi kolonni" tagus puruks peamiselt NSVL aegne suurtükivägi. isegi mitte Javelinid - viimased täitsid peamiselt vastase kujundamise ülesannet (et olla suurtükitulele tabatav sihtmärk).

Droonidega tuleb kõvasti tegeleda, aga see ei asenda tavalist relvastust - et suudab, on võhikute (sama disklaimer) levinud eksiarvamus. Ukraina vägeva rünnaku taga olid kahtlemata ka USA külma sõja aegsed luuresatelliidid ja taolised asjad.

See autarkia-unistus võib esmapilgul kõlada kaunilt aga ei ole väikeriigis kuidagi võimalik. Üldpritsiibis võiks valmistoodete asemel tõesti omada lihtsalt kombineeritavaid komponente kuna droonitehnoloogia areneb praegu ülikiiresti ning tänane tipp-tase on ülehomme lootusetult aegunud. Komponentidest midagi saab ikkagi tulevikus ka ära kasutada. Spetsiifilisi asju saab 3D-printida. Aga Pärnu rannaliivast ise droonidele mikrokiipe tegema hakata ei ole nähtavas tulevikus otstarbekas. Suure tõenäosusega ei ole ka igasse käsitööõlle pruulikotta lõhkeaine tootmisliini rajamine otstarbekas.

Näen siin 2 suuremat probleemi
1. nende Hiinas kopikate eest toodetavate komponentide tootmine meil maksab kordades rohkem, odavam võib olla siiski ennetavalt peamisi komponente ette varuda
2. meie territooriumi sügavus ei ole 1000+ km nagu Ukrainas ja meil pole siiani olnud pea mingisugust tõsisemat relvatööstust ka. Vastane võib kergesti ka Pärnumaale jõuda (läbi nõrga Läti) ja siis sõja ajal tootmine ei õnnestuks. Ja Eesti ala on tervenisti Luuga raketibrigaadi Iskanderite tuleulatuses (erinevalt Ukrainast).

[mart2]

... Ja Eesti ala on tervenisti Luuga raketibrigaadi Iskanderite tuleulatuses (erinevalt Ukrainast).

... ning Luuga on Eesti ATACMS tuleulatuses ...