Teise maailmasõja kõige elitaarsem diviis.
-
- Liige
- Postitusi: 222
- Liitunud: 01 Apr, 2005 18:33
- Kontakt:
Teise maailmasõja kõige elitaarsem diviis.
Selle teemaga soovin seda, et teema käiks ikka diviiside ja sõjanduse ümber, mitte ei hakataks ühegi üksuse kuritegelikkust jms analüüsima.
Kriteeriumid, mida tasuks diviisi nimetamisel arvestada, samuti oleks hea, kui nimetatakse üks diviis korraga ja seda põhjalikumalt tutvustatakse.
Kriteeriumid:
1. Tulejõud ja käesolevad ressursid ning nendega toimetulek - igal diviisil olid need erinevatel aegadel erinevad võimalused ressursside osas, nt Stalingradis võidelnud diviiside varustust ei saa võrrelda USA diviisidega, mis tegutsesid sõja lõpus, kuid võideldi ikkagi meeleheitlikusega.
2. Moraal - eriti seda lootusetude olukordade puhul. Nt kui rinne lagunes koost, siis diviis jätkas vastupanu. Kasvõi 1. SS tankidiviisi vastupanu lootusetus Caeni lahingus, mis nurjas operatsioon Goodwoodi.
3. Langenute arv ja sel puhul strateegilise eesmärgi saavutamine, Nt kui diviisis võis ellu jääda vaid üks mees, kuid kui see päästis kümned teised diviisid, siis minu arvates saab seda diviisi nimetada eliidiks. (sellel näitel ei ole seost II ms-iga)
4. Ei oma tähtsust kas diviis loodi eliit diviisiks, ta võis ka kujuneda sõja ajal eliidiks.
5. Diviisile jagatud autasude arv ei tohiks mängida suurt rolli, nt Eesti Leegion sai kordades vähem autasusid juba selle tõttu, et see ei koosnenud riigisakslastest.
6. Sõjakurjateod ja igasugused poliitilised seosed diviiside puhul jätame teemast välja.
Kui ma millegagi mööda panin või kiri mingit täiendust vajab, siis andke teada, arvatavasti saab siis kriteeriume painutada või juurde luua.
Seda ka, jutt käib diviisidest, mitte korpustest, jagudest ega üksikisikutest jne.
(Õllese peaga ei ole kerge selliste asjadega tegeleda)
Konstruktiivsust,
Art
Kriteeriumid, mida tasuks diviisi nimetamisel arvestada, samuti oleks hea, kui nimetatakse üks diviis korraga ja seda põhjalikumalt tutvustatakse.
Kriteeriumid:
1. Tulejõud ja käesolevad ressursid ning nendega toimetulek - igal diviisil olid need erinevatel aegadel erinevad võimalused ressursside osas, nt Stalingradis võidelnud diviiside varustust ei saa võrrelda USA diviisidega, mis tegutsesid sõja lõpus, kuid võideldi ikkagi meeleheitlikusega.
2. Moraal - eriti seda lootusetude olukordade puhul. Nt kui rinne lagunes koost, siis diviis jätkas vastupanu. Kasvõi 1. SS tankidiviisi vastupanu lootusetus Caeni lahingus, mis nurjas operatsioon Goodwoodi.
3. Langenute arv ja sel puhul strateegilise eesmärgi saavutamine, Nt kui diviisis võis ellu jääda vaid üks mees, kuid kui see päästis kümned teised diviisid, siis minu arvates saab seda diviisi nimetada eliidiks. (sellel näitel ei ole seost II ms-iga)
4. Ei oma tähtsust kas diviis loodi eliit diviisiks, ta võis ka kujuneda sõja ajal eliidiks.
5. Diviisile jagatud autasude arv ei tohiks mängida suurt rolli, nt Eesti Leegion sai kordades vähem autasusid juba selle tõttu, et see ei koosnenud riigisakslastest.
6. Sõjakurjateod ja igasugused poliitilised seosed diviiside puhul jätame teemast välja.
Kui ma millegagi mööda panin või kiri mingit täiendust vajab, siis andke teada, arvatavasti saab siis kriteeriume painutada või juurde luua.
Seda ka, jutt käib diviisidest, mitte korpustest, jagudest ega üksikisikutest jne.
(Õllese peaga ei ole kerge selliste asjadega tegeleda)
Konstruktiivsust,
Art
-
- Liige
- Postitusi: 35
- Liitunud: 24 Aug, 2005 15:45
- Kontakt:
-
- Site Admin
- Postitusi: 5710
- Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
- Kontakt:
Leiba, ära too oma läbu asjalikkesse teemadesse!
Esita arvandmeid, kui sul on (näit. tulejõu ning kaotuste kohta) või informatsiooni, millega alusel tõestad väiteid moraali kohta. Samuti oleks kasuks tuua ära oma väidete allikaid.
Kui Sa hakkad sama läbu stiili kandma laiali foorumi tõsistesse teemadesse, siis hakkan neid poste järjekindlalt kustutama.
NB! See käib ka teiste vaidluses osalejate kohta!
Esita arvandmeid, kui sul on (näit. tulejõu ning kaotuste kohta) või informatsiooni, millega alusel tõestad väiteid moraali kohta. Samuti oleks kasuks tuua ära oma väidete allikaid.
Kui Sa hakkad sama läbu stiili kandma laiali foorumi tõsistesse teemadesse, siis hakkan neid poste järjekindlalt kustutama.
NB! See käib ka teiste vaidluses osalejate kohta!
-
- Liige
- Postitusi: 222
- Liitunud: 01 Apr, 2005 18:33
- Kontakt:
..
Kas tõesti on nii, kui poliitikat teemas mainida ei tohi, siis polegi huvilisi?
Art


Art
Hüüdja häälele kõrbes peab ju vastama
II MS
No pakun, et Panfilovi laskurdiviis, kui otsustada raamatu järgi "Volokolamski maantee" Muidu päris loetav.
A kõige rohkem olen lugenud raamatuid, artikleid tankidiviis Wiking kohta: tulejõud, vabatahtlike arv, läbitud lahingud. Ma usun, et ta kuulub kindlasti miski TOP hulka aga kas ta kõige elitaarsem on? Kardan et seda kõige kõiget pole olemas.

II MS
No pakun, et Panfilovi laskurdiviis, kui otsustada raamatu järgi "Volokolamski maantee" Muidu päris loetav.
A kõige rohkem olen lugenud raamatuid, artikleid tankidiviis Wiking kohta: tulejõud, vabatahtlike arv, läbitud lahingud. Ma usun, et ta kuulub kindlasti miski TOP hulka aga kas ta kõige elitaarsem on? Kardan et seda kõige kõiget pole olemas.
Evolutsiooni kõrvalmõju, intelligentsus
-
- Liige
- Postitusi: 371
- Liitunud: 16 Veebr, 2004 15:30
- Asukoht: siin-seal
- Kontakt:
väike tsitaat John Keegani "Teisest Maailmasõjast"
Ameerika väeosad, 4., 9., 29 ja 90. diviis, olid kogenematud ja maastiku iseärasusteks ette valmistamata. Piirdhekid, mis moodustasid peagi kurikuulsaks saanud bocage-maastiku ja piirasid siinseid põldusid, olid rajanud keldi põllumehed juba 2000 aasta eest. Rohkem kui kahe aastatuhande jooksul oli nende puude läbipõimunud juurte ümber kogunenud mulda. millest moodustus kuni kolme meetri laiune vall. "Ehki Ühendkuningriigis oli oli enne D-päeva sellest juttu," kirjutab kindral James Gavin 82. õhudessantvägede diviisist, "ei aimanud keegi meist, kui raskeks siin läheb". Lahingute käigus varustasid ameeriklased hiljem oma tankid Sherman n-ö hekibuldooseriga, aga juunis 1944 oli iga niisugune piirdehekk tankidele, nagu ka käsirelvade tulele ja pilgule läbimatu. Sakslastele tähendasid need peaaegu vallutamatuid kaitseliine iga 100 või 200 meetri järel. Ründavale ameerika jalaväele kujutasid need aga surmalõksu. Hekkide ees lõi roheline Ameerika jalavägi verest ära, sundides 1. armee komandöri Bradleyd liigagi tihti pöörduma üleväsinud langevarjurite poole, et need pealetungi juhiksid.
Nn All Americans(82. õhudessantdiviis) ja Screaming Eagles(101. õhudessantdiviis) ei põigelnud ülesande täitmisest kunagi kõrvale, aga nendele osaks saanud kaotuste tõttu ähvardas neid suurepäraseid väeosi juba peagi likvideerimine. Leitnant Sydney Eichen äsja saabunud 30. diviisist küsis Contentini poolsaarel kohatud langevarjurite käest: "kus on teie ohvitserid?" ja sai vastuseks: "Kõik surnud" Eichen küsis "Kes on siis teie komandör?" ka keegi seersant vastas: "Mina." "Vaatasin ajamata habeme ja punaste silmadega GI-sid, nende määrdunud riideid ja ebakindlat kõnnakut ning mõtlesin: kas ka meie näeme pärast paari lahingupäeva nii välja?"
oeh. Niisiis, ega ameeriklastel ka viga polnud.
Ameerika väeosad, 4., 9., 29 ja 90. diviis, olid kogenematud ja maastiku iseärasusteks ette valmistamata. Piirdhekid, mis moodustasid peagi kurikuulsaks saanud bocage-maastiku ja piirasid siinseid põldusid, olid rajanud keldi põllumehed juba 2000 aasta eest. Rohkem kui kahe aastatuhande jooksul oli nende puude läbipõimunud juurte ümber kogunenud mulda. millest moodustus kuni kolme meetri laiune vall. "Ehki Ühendkuningriigis oli oli enne D-päeva sellest juttu," kirjutab kindral James Gavin 82. õhudessantvägede diviisist, "ei aimanud keegi meist, kui raskeks siin läheb". Lahingute käigus varustasid ameeriklased hiljem oma tankid Sherman n-ö hekibuldooseriga, aga juunis 1944 oli iga niisugune piirdehekk tankidele, nagu ka käsirelvade tulele ja pilgule läbimatu. Sakslastele tähendasid need peaaegu vallutamatuid kaitseliine iga 100 või 200 meetri järel. Ründavale ameerika jalaväele kujutasid need aga surmalõksu. Hekkide ees lõi roheline Ameerika jalavägi verest ära, sundides 1. armee komandöri Bradleyd liigagi tihti pöörduma üleväsinud langevarjurite poole, et need pealetungi juhiksid.
Nn All Americans(82. õhudessantdiviis) ja Screaming Eagles(101. õhudessantdiviis) ei põigelnud ülesande täitmisest kunagi kõrvale, aga nendele osaks saanud kaotuste tõttu ähvardas neid suurepäraseid väeosi juba peagi likvideerimine. Leitnant Sydney Eichen äsja saabunud 30. diviisist küsis Contentini poolsaarel kohatud langevarjurite käest: "kus on teie ohvitserid?" ja sai vastuseks: "Kõik surnud" Eichen küsis "Kes on siis teie komandör?" ka keegi seersant vastas: "Mina." "Vaatasin ajamata habeme ja punaste silmadega GI-sid, nende määrdunud riideid ja ebakindlat kõnnakut ning mõtlesin: kas ka meie näeme pärast paari lahingupäeva nii välja?"
oeh. Niisiis, ega ameeriklastel ka viga polnud.

Toon siis omalt poolt ära minu arvates eliitsemad:
2. SS-Panzer-Division "Das Reich"
Koosnes rügementidest:
3.SS-Panzergrenadier Regiment "Deutschland" (juunis '44)
4.SS-Panzergrenadier Regiment "Der Führer
2.SS-Panzer Regiment
Diviisiülemad:
SS-Obergruppenführer Paul Hausser (kuni okt.'41);
SS-Brigadeführer Wilhelm Bittrich (kuni dets.'41);
SS-Brigadeführer Matthias Kleinheisterkamp (kuni aprill'42);
SS-Gruppenführer Georg Keppler (kuni veeb.'43);
SS-Brigadeführer Herbert-Ernst Vahl;
SS-Standartenführer Kurt Brasack;
SS-Brigadeführer Walter Krüger;
SS-Brigadeführer Heinz Lammerding (dets.'43-juuli'44 ja dets.'44-jaan.'45);
SS-Standartenführer Christian Tyschen;
SS-Standartenführer Otto Baum;
SS-Brigadeführer Werner Ostendorf;
SS-Standartenführer Rudolf Lehmann;
SS-Standartenführer Karl Kreutz.
Oktoobris 1939 moodustati SS-Verfügungstruppe diviis, mis 21. detsembril 1940 nimetati "Das Reich"´iks. Diviis võttis osa maist juunini 1940 peetud lahingutest Hollandis, Belgias, Prantsusmaal ja Hispaania piiri ääres. Detsembris '40 eemaldati rügement "Germania", mis andis oma kaadri vastloodud 5. SS-tankidiviisile "Wiking". Kuni aprillini '41 tegutses diviis Prantsusmaal ja siis võttis osa invansioonist Jugoslaaviasse. Mais '41 diviis puhkas ning seati uuesti korda Austrias. Juunist novembrini '41 tungiti armeegrupp "Mitte" koosseisus Venemaale, kus võeti osa lahingutest Smolenski, Priluki ja Moskva piirkonnas. Detsembrist '41 märtsini '42 peeti kaitselahinguid Istra, Russa ja Rzevi all. Raskeid kaotusi kandnud diviis saadeti puhkusele ja ümberformeerimisele Saksa- maale, kus oldi kuni juulini '42. Kuni jaanuarini '43 tegutses Kirde-Prantsus- maal. Jaanuari lõpus '43 oli diviisi koosseisus 17100 noort eliitsõdurit.
Veebruarist märtsini '43 peeti raskeid lahinguid Ukrainas Harkovi all. Kuni juulini '43 võeti osa Kurski kaare rünnakutest Belogordi ja Prokhorovka juures. Augustist detsembrini '43 toimusid rasked kaitselahingud Miussil, lääne pool Harkovit, Dnepri, Kiievi ja Zitomiri all. Veebruaris '44 võttis lahingutest osa ainult Kampfgruppe "Lammerding." Diviisi ellujäänud mehed saadeti puhkusele ning täiendamisele Prantsusmaale. Juunist augustini '44 võeti osa rasketest lahingutest Coutancesi, St.Lo Perey ja Mortaini piirkonnas. Septembriks '44 taganeti Rouseni, St.Vithi kaudu Saksamaa piirini. Detsembrini '44 võideldi Schnee-Eifeli ruumis ning siis jaanuaris '45 rasked lahingud Ardennides. Sealt viidi diviis veebruaris '45 Ungarisse, kus võideldi Stühlweissenburgis. Diviis pidas aprillis '45 lahinguid Punaarmeega Austrias Viini kaitsel ja Tshehhis. 7. aprillil '45 oli diviisi koosseisus 1498 meest 11 tankiga.
Diviis alistus suuremalt osalt USA üksustele 8.mail '45.
Diviisist on autasustatud 73 meest Raudristi Rüütliristiga.
ja..
5. SS-Panzer-Division "Wiking"
9. SS-Panzergrenadier Regiment "Germania" (juunis '44)
10. SS-Panzergrenadier Regiment "Westland"
5. SS-Panzer Regiment
Diviisiülemad:
SS-Gruppenführer Felix Steiner (kuni mai '43);
SS-Gruppenführer Otto Herbert Gille (kuni aug. '44);
SS-Standartenführer Johannes Rudolf Mühlenkamp (kuni okt. '44);
SS-Oberführer Karl Ullrich.
Diviis moodustati 1.detsembril 1940, 21. detsembril ´40 nimetas Hitler selle "Wiking'iks". Selle tuumikuks kujunes SS-Verfügungsdiviisist üle toodud "Germania" rügement. Loodi juurde kaks Lääne-Euroopa vabatahtlikest moodustatud rügementi: "Westland", mis koosnes hollandlastest ja flaamidest ning "Nordland", kuhu kuulusid skandinaavlased. "Nordlandi" rügemendi 3. pataljon oli Soome vabatahtlike iseseisev SS-Panzergrenadier-pataljon "Nordost", mis kuulus diviisi koosseisu 1941. a-st 1943. a-ni. Juunist novemrini '41 võeti osa sissetungist Venemaale lõunapoolses osas ning võideldi Tarnapoli, Zitomiri, Tsherkassi, Stalino ja Doni jõel. 29'juunil oli diviisi tugevuseks 19377 meest. Novembrist suveni 1942 peeti kaitselahinguid Doni-Miusi piirkonnas. Juulist nov. '42 liiguti edasi Kaukaasiasse, kus võideldi Rostovi, Kubani ja Tereki jõel. Jaanuaris '43 pöörduti tagasi Rostovisse. Aprillist- septembrini. '43 peeti kaitselahinguid Ukrainas. Tehti vasturünnakuid Doni ja Dnepri vahel ning võideldi Harkovi kaitsel.
16.märtsil '43 oli diviisi tugevus 15900 meest. Märtsis lahkus diviisist "Nordlandi" rügement, mis sai tuumikuks uuele 11. SS-Panzergrenadier diviisile ning mis nimetati samuti "Nordlandiks". Senine diviisiülem F. Steiner määrati uue loodava III. SS-(germaani) tankikorpuse ülemaks. Suvel '43 liideti diviisiga Eesti vabatahtlike SS-Panzergrenadier pataljon "Narwa", mis sai endale surematu kuulsuse Izjumi ja Tsherkassõ lahingutes. Diviis pidas raskeid lahinguid suvel '43 Ukrainas. Veebruaris '44 oli "Wiking" ainus soomusüksus Tsherkassõ kotis. Väljamurde kotist sooritas "Wiking" koos diviisiga liidetud 5. SS-rünnakubrigaadi "Wallonien" ja pataljoniga "Narwa", mis olid löögiüksusteks. Raskelt kannatanud diviis, milles oli peale lahinguid järel tuhande mehe ringis ilma ühegi tanki ning mootorsõidukita, saadeti ümberformeerimisele. Juulist detsembrini '44 oldi uuesti rasketes lahingutes Poolas Vistula rindel. Augustis '44 oli diviisi koosseisus 151 tanki ja 19 rünnakukahurit, kuid pealetung ebaõnnestus.
Jaanuaris '45 saadeti Ungarisse, kus püüti sisse murda Budapesti piiramisrõngasse. Võideldes taganeti Stühlweissenburgist Fürstenfeldi Tshehhimaal, kus 12. mail '45 Radstadti ruumis alistuti.
Diviisist on autasustatud 54 meest Raudristi Rüütliristiga.
2. SS-Panzer-Division "Das Reich"
Koosnes rügementidest:
3.SS-Panzergrenadier Regiment "Deutschland" (juunis '44)
4.SS-Panzergrenadier Regiment "Der Führer
2.SS-Panzer Regiment
Diviisiülemad:
SS-Obergruppenführer Paul Hausser (kuni okt.'41);
SS-Brigadeführer Wilhelm Bittrich (kuni dets.'41);
SS-Brigadeführer Matthias Kleinheisterkamp (kuni aprill'42);
SS-Gruppenführer Georg Keppler (kuni veeb.'43);
SS-Brigadeführer Herbert-Ernst Vahl;
SS-Standartenführer Kurt Brasack;
SS-Brigadeführer Walter Krüger;
SS-Brigadeführer Heinz Lammerding (dets.'43-juuli'44 ja dets.'44-jaan.'45);
SS-Standartenführer Christian Tyschen;
SS-Standartenführer Otto Baum;
SS-Brigadeführer Werner Ostendorf;
SS-Standartenführer Rudolf Lehmann;
SS-Standartenführer Karl Kreutz.
Oktoobris 1939 moodustati SS-Verfügungstruppe diviis, mis 21. detsembril 1940 nimetati "Das Reich"´iks. Diviis võttis osa maist juunini 1940 peetud lahingutest Hollandis, Belgias, Prantsusmaal ja Hispaania piiri ääres. Detsembris '40 eemaldati rügement "Germania", mis andis oma kaadri vastloodud 5. SS-tankidiviisile "Wiking". Kuni aprillini '41 tegutses diviis Prantsusmaal ja siis võttis osa invansioonist Jugoslaaviasse. Mais '41 diviis puhkas ning seati uuesti korda Austrias. Juunist novembrini '41 tungiti armeegrupp "Mitte" koosseisus Venemaale, kus võeti osa lahingutest Smolenski, Priluki ja Moskva piirkonnas. Detsembrist '41 märtsini '42 peeti kaitselahinguid Istra, Russa ja Rzevi all. Raskeid kaotusi kandnud diviis saadeti puhkusele ja ümberformeerimisele Saksa- maale, kus oldi kuni juulini '42. Kuni jaanuarini '43 tegutses Kirde-Prantsus- maal. Jaanuari lõpus '43 oli diviisi koosseisus 17100 noort eliitsõdurit.
Veebruarist märtsini '43 peeti raskeid lahinguid Ukrainas Harkovi all. Kuni juulini '43 võeti osa Kurski kaare rünnakutest Belogordi ja Prokhorovka juures. Augustist detsembrini '43 toimusid rasked kaitselahingud Miussil, lääne pool Harkovit, Dnepri, Kiievi ja Zitomiri all. Veebruaris '44 võttis lahingutest osa ainult Kampfgruppe "Lammerding." Diviisi ellujäänud mehed saadeti puhkusele ning täiendamisele Prantsusmaale. Juunist augustini '44 võeti osa rasketest lahingutest Coutancesi, St.Lo Perey ja Mortaini piirkonnas. Septembriks '44 taganeti Rouseni, St.Vithi kaudu Saksamaa piirini. Detsembrini '44 võideldi Schnee-Eifeli ruumis ning siis jaanuaris '45 rasked lahingud Ardennides. Sealt viidi diviis veebruaris '45 Ungarisse, kus võideldi Stühlweissenburgis. Diviis pidas aprillis '45 lahinguid Punaarmeega Austrias Viini kaitsel ja Tshehhis. 7. aprillil '45 oli diviisi koosseisus 1498 meest 11 tankiga.
Diviis alistus suuremalt osalt USA üksustele 8.mail '45.
Diviisist on autasustatud 73 meest Raudristi Rüütliristiga.
ja..
5. SS-Panzer-Division "Wiking"
9. SS-Panzergrenadier Regiment "Germania" (juunis '44)
10. SS-Panzergrenadier Regiment "Westland"
5. SS-Panzer Regiment
Diviisiülemad:
SS-Gruppenführer Felix Steiner (kuni mai '43);
SS-Gruppenführer Otto Herbert Gille (kuni aug. '44);
SS-Standartenführer Johannes Rudolf Mühlenkamp (kuni okt. '44);
SS-Oberführer Karl Ullrich.
Diviis moodustati 1.detsembril 1940, 21. detsembril ´40 nimetas Hitler selle "Wiking'iks". Selle tuumikuks kujunes SS-Verfügungsdiviisist üle toodud "Germania" rügement. Loodi juurde kaks Lääne-Euroopa vabatahtlikest moodustatud rügementi: "Westland", mis koosnes hollandlastest ja flaamidest ning "Nordland", kuhu kuulusid skandinaavlased. "Nordlandi" rügemendi 3. pataljon oli Soome vabatahtlike iseseisev SS-Panzergrenadier-pataljon "Nordost", mis kuulus diviisi koosseisu 1941. a-st 1943. a-ni. Juunist novemrini '41 võeti osa sissetungist Venemaale lõunapoolses osas ning võideldi Tarnapoli, Zitomiri, Tsherkassi, Stalino ja Doni jõel. 29'juunil oli diviisi tugevuseks 19377 meest. Novembrist suveni 1942 peeti kaitselahinguid Doni-Miusi piirkonnas. Juulist nov. '42 liiguti edasi Kaukaasiasse, kus võideldi Rostovi, Kubani ja Tereki jõel. Jaanuaris '43 pöörduti tagasi Rostovisse. Aprillist- septembrini. '43 peeti kaitselahinguid Ukrainas. Tehti vasturünnakuid Doni ja Dnepri vahel ning võideldi Harkovi kaitsel.
16.märtsil '43 oli diviisi tugevus 15900 meest. Märtsis lahkus diviisist "Nordlandi" rügement, mis sai tuumikuks uuele 11. SS-Panzergrenadier diviisile ning mis nimetati samuti "Nordlandiks". Senine diviisiülem F. Steiner määrati uue loodava III. SS-(germaani) tankikorpuse ülemaks. Suvel '43 liideti diviisiga Eesti vabatahtlike SS-Panzergrenadier pataljon "Narwa", mis sai endale surematu kuulsuse Izjumi ja Tsherkassõ lahingutes. Diviis pidas raskeid lahinguid suvel '43 Ukrainas. Veebruaris '44 oli "Wiking" ainus soomusüksus Tsherkassõ kotis. Väljamurde kotist sooritas "Wiking" koos diviisiga liidetud 5. SS-rünnakubrigaadi "Wallonien" ja pataljoniga "Narwa", mis olid löögiüksusteks. Raskelt kannatanud diviis, milles oli peale lahinguid järel tuhande mehe ringis ilma ühegi tanki ning mootorsõidukita, saadeti ümberformeerimisele. Juulist detsembrini '44 oldi uuesti rasketes lahingutes Poolas Vistula rindel. Augustis '44 oli diviisi koosseisus 151 tanki ja 19 rünnakukahurit, kuid pealetung ebaõnnestus.
Jaanuaris '45 saadeti Ungarisse, kus püüti sisse murda Budapesti piiramisrõngasse. Võideldes taganeti Stühlweissenburgist Fürstenfeldi Tshehhimaal, kus 12. mail '45 Radstadti ruumis alistuti.
Diviisist on autasustatud 54 meest Raudristi Rüütliristiga.
-
- Liige
- Postitusi: 1483
- Liitunud: 12 Juun, 2005 18:33
- Kontakt:
- VANA LÖUKOER
- Liige
- Postitusi: 558
- Liitunud: 17 Okt, 2004 17:52
- Asukoht: Eestimaa,Läänemaa
- Kontakt:
Re: Teise maailmasõja kõige elitaarsem diviis.
Leidsin mööda minnes Soomlaste 1941 tehtud arhiivi video Finnisches Freiwilligen-Bataillon der Waffen-SS / SS Freiwilligen-Bataillon Nordost 15.10.1941 Saksamaal Gross-Bornis"Nordlandi" rügemendi 3. pataljon oli Soome vabatahtlike iseseisev SS-Panzergrenadier-pataljon "Nordost", mis kuulus diviisi koosseisu 1941. a-st 1943. a-ni.
https://kavi.finna.fi/elavamuisti/Recor ... video_3025
Edit: Siin ka mõned kaadrid (osad on samast eelmisest dokust) pikemas dokufilimis. Kaadrid "Wiking" tegutsemisest Ukrainast jm.
https://elonet.finna.fi/Record/kavi.elo ... uva_687096
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline