Rail Baltic, Talsingi tunnel ja Saaremaa sild

[Erureamees]

Seda ma kardangi. Ja kui odavam muuta mittetasuvaks kaasneb sellega üldine inflatsioon. Kehtestada maksud ainult võõratele ei ole kuidagi põhjendatav.

[Peeter]

Soome transiit

Saare sõnul võiks Rail Baltical valmimise järel vedada 10 miljonit tonni kaupa, millest kolm miljonit oleks Eestist, ülejäänud esmajoones Soome transiit. Päevas tähendaks see kuut kaubarongi. Saare lootis, et kaubarong liigub Kaunasesse üheksa ja Varssavisse 15 tunniga. Tema sõnul tunnevad Soome kaubavedajad raudteeliini järele selget vajadust. „Nad tahavad rööpaid näha, neile pole vaja pikalt projekti müüa,“ arvas Saare. Rail Baltica on ehitatud ka sõjaliste vedude vajadust silmas pidades. Üks 40 vaguniga rong suudab peale võtta sõjatehnika, mis maanteel moodustaks seitsme kilomeetri pikkuse konvoi.

Andres Uusoja HHLAst ütles, et igas kuus liigub Eesti ja Soome vahet mõlemas suunas 36 000 veoautot. Neist üksnes 10 000 on seotud Eesti ja Soome omavahelise kaubavahetusega, ülejäänu on Soome transiit lõunasse. Osaliselt Lätti ja Leetu, aga päris suures mahus Poola ja veel edasi. Sellest osa võiks liikuda rongi peale ja veoautodest ummistunud Pärnu maantee liiklusolud paraneksid kohe.

Välja näeks see nii. Veoauto toob Soomes kaubaga treileri sadamasse ja haagib treileri auto küljest lahti. Sadamatöölised viivad treileri laeva peale ja Muuga sadamas tõstetakse treiler rongile. Lõppsihtkoha lähedal tõstetakse treiler rongilt maha, tuleb kohalik autojuht ja viib treileri sinna, kuhu tarvis. Viimase jupi peab niikuinii tegema veoautoga.

Maanteetranspordiga on ka see mure, et veokijuhid Eestis vananevad ja noori tuleb vähe peale. Üks sõit kaugemale Euroopasse võib tähendada rohkem kui nädalapikkust viibimist autokabiinis ja selliseks eluks valmis noori pole Eestist kerge leida. Autotranspordifirmad on aastaid soovinud riiki lubada rohkem välismaalasi, et rekad seisma ei jääks. Rongis on sama kauba äraviimiseks vaja vähem töötajaid ja vajadus välistööjõu järele võib väheneda

Kauge Vahemereni

Kuigi Rail Balticat reklaamitakse raudteena, mis viib Varssavisse, ei lõpe raudtee Poola pealinnas ära. Vajadusel saab koorma ümber laadida järgmistele rongidele, mis viivad selle näiteks Aadria mere äärsetesse sadamatesse. Vahemerel käib tihe liiklus Türgi ja Põhja-Aafrikaga, kuhu treilereid juba ülalmainitud moel veetakse.
Vihman rõhutas, et infrastruktuuri tasub investeerida. Ta tõi näiteks Poola, mis on investeerinud palju infrastruktuuri, praegu võtavad Poola sadamad juba Saksa omadelt kaupa ära. Poola maanteed on tema sõnul praegu juba paremad kui Saksamaal.

Tallinna Sadamat läbiv kaubamaht möödunud aastal natuke kasvas. Vihmani sõnul loodab sadam kasvu tänu sellele, et ettevõttel on veel maad arendajatele rentimiseks. Paljudes Euroopa sadamates on mure, et kui keegi tahaks sadamasse ehitada näiteks tehast, pole enam ruumi, sest sadam asub keset linna. Eestis ja Lätis on veel sadamates ruumi, Leedus näiteks enam pole. Sadam loodab teenida ka meretuuleparkide teenindamiselt, selleks rajatakse Paldiskisse eraldi kaid. Meretuulikute labad on praegusel ajal üle saja meetri pikad ehk nende hoidmiseks enne paigaldamist on vaja palju ruumi.

https://www.ohtuleht.ee/1130309/rail-ba ... wouUuCPGMw

Sellise transa jaoks on juba ammu välja mõeldud ja olemas konteinerid. Mingi haagete vedu vaguneis on nüri jutt. Nagunii peab nina selle haake kuskile "tõmbama" raudteele laadimise punkti, või siis peab nina selle ära tõmbama mahalaadimise punktist. Mitte mingit vajadust ei ole hakata eraldi laiemaid vaguneid ehitama, et siis kuskil liiklusregistris olevaid ja erinevate kohustitega koormatud poolhaakeid riigist riiki vedada. Ammugi siis pole majanduslikku mõtet haakeid koos ninadega vedada. Ja nüüd, kui lähtudes hinnast ja veokiirusest otsustab tellija loobuda otse-autotranspordist ümberlaaditava transpordi kasuks, siis tekkib kohe teema, mille pärast oleks haake vedu raudteel mõtekam, kui konteineriga? Mõlemal juhul tuleb kas esimene või tagumine ots nagunii "tõmmata" millegiga. Kas kogu see pull (ettetõmme+raudteevedu+äratõmme) on majanduslikult mõtekas? Ja kui enam pole kiiret, kas siis kont üldsegi Helsingis otse laeva panna poleks mõtekam? "Tõmme" on ju nagunii vaja teha? Ja lõpuks ütleb majandusarvestus: "milleks see jama? kui just vahepeal ükski baltlane lolliks ei lähe (või kõik koos kampas) hakates autosid mingite trikkide või skeemidega oma uue raudtee olemasolu (kui see üldse ükskord kogu ulatuses valmis saab) õigustamiseks vagunitesse suruma, siis ka Soomest Poola on lihtsam otse-veoka-tõmme teha." Kui Eesti peaks üksi lolliks minema ja lootma unistades, et kui Eesti territooriumil võiksid nii transiit, kui ka siseriikliku veod enamuses olla Tallinn-Ikla ulatuses rongis, et ehk siis ei pea maanteed inimväärseks tegema, siis teeb ta ennas koguilmaees ikka puhtalollakaks.

P.S. Kogu see haagete-veo-teema on aktuaalne pakkumine siis, kui sul on kaup, mis otsib omale äravedajat. Et näe on ka selline variant, et a´la tent on olemas, aga ei vaba nina selle nt Leetu tõmbamiseks ei ole, ja ei ole ka vaba konteinerit ega/või vaba kohta konteiner-veeremi-koosseisus, aga näe sellele eritellimusega laiavagunilisele haakeveoveeremile nii koti enda, kui ka koha leiame, et seal on mahtu-ruumi. Ja laev on kah juba järjest olnud lõhki book-itud.... aga näe vaba kott koos talle vagunikohaga on saadaval.
Kui aga äraveokanalid on juba olemas, siis muutub teema hoopis kelleltki teenuse osutamise võimaluse ülelöömiseks. Millised on šansid Helsingi-Tallinn-Riia-(Kaunas-Vilnius)-Varssavi lõigul raudteel poolhaagete veoga lüüa kaupa üle kas maanteelt, konteinerrongilt, või meretranspordilt? Ja seda olukorras, kus konteinerrongigi ei suudeta käima jooksta.
See kõik on lihtsalt ilus jutt, kuidas kõik mahuvad turule ära ja on häpid, aga kui ikka kaupa ei ole ja ettevõtte tegevust või tegevusetust hakkab see juba häirima, siis hakkavad turuolukorrad ja tasakaalud ja hinnapakkumised korrigeeruma. Kogu see jama selle raudteele kauba kokku leiutamisega paistab rohehullude nägemuses olema soovitatav liikuma sellesse suunda, et "igaljuhul maksad sa raudteeveo hinna kinni, ja kui maksad veel (piisavalt palju) rohkemgi, siis saad ise sõita otse koju või sinna kuhu sul tegelikult vaja on, või siis ka otse sadamasse. Kui aga seda lisa-piisavalt-palju-raha ei ole, siis maksad rongipileti ära, lüüakse rongi (st maksud-trahvid maanteel piirületusel on nii hullud, et lähed ise vabatahtlikult Riias rongi) ja saadki rongis otse Muugale. Ja vaata siis ise edasi kuhu ja kuidas sealt juba saad.

[AndresTy]

Seda ma kardangi. Ja kui odavam muuta mittetasuvaks kaasneb sellega üldine inflatsioon. Kehtestada maksud ainult võõratele ei ole kuidagi põhjendatav.

Miks seda peaks just maksude juurdekeevitamisega tegema ei saa ma aru? EL riikides on rekkade sõidukeelud teatud nädalapäevadel täiesti tavaline piirang, miks ta meil ei võiks sedasi olla?

Huvitav oleks muidugi teada kui suur on transpordiettevõtte kulu (palgad, maksud, kütused, veoki amortisatsioon ja muu kõikvõimalik) ühe rekatäie toimetamisel näiteks Soomest Leetu, Poola, Tšehhi, Saksa jne. Ja kui suur see kulu oleks ettevõttele, kui nende haagis sõidutataks kohale rongiga.

Üks kasu on meile kõigile ilmselge, millest ma ka pidevalt olen kirjutanud, maanteede koormamine, heitgaasid, müra, liiklusohutus.

[Erureamees]

Veoautode sõidukeelud on paljudes Euroopa riikides tõesti, aga pea eranditult pühapäeviti ja riiklikel pühadel.

[Lemet]

Veoautode sõidukeelud on paljudes Euroopa riikides tõesti, aga pea eranditult pühapäeviti ja riiklikel pühadel.

Päris nii see pole- riigiti on piiratud transpordi liiklust ka laupäeviti, palavate ilmade jmt puhul. Ja kas ka mitte meil aegu tagadi Tartu suunal mitte suurte liiklus nädalavahetusrl mitte keelatud polnud...?

[Some]

Konteinereid saab juba praegugi rongiga selles suunas saata, ei tundu hetkel just eriti populaarne viis. See treilerite transport tundub jumekam, sest firmadele on haagistega majandamine mugavam kui konteineritega. Ja kui juba tõesti konteineritesse pannakse siis.... RB-ga paralleelselt läheb Läänemeri ja siin konnatiigis liiguvad ka laevad päris käbedalt.
Mis hindu puutub siis hetkel täiskoorem Soomest Lätti maksab ca €600, Leetu võib-olla €100 rohkem. Osad pakuvad kilomeetri hinda vedudel, see on hetkel ca €0,9+KM.
Kas RB kaubavedu saab populaarseks, seda näitab aeg. Firmade logistikud otsustavad puhtalt kulude järgi, nemad teevad transporditellimuse ja kas see viiakse kohale eeslite, autode või lennukitega, on juba teisejärguline.

[Erureamees]

Lemet, ma ütlesin pea eranditult, mitte absoluutselt. Oli meil selline keeld, Poolas on suvel keelud RLP kellaaegadega paika pandud, Saksamaal on L suvel osal kiirteedest kellaajalised piirangud ja kindlasti leiab veel midagi. Aga puhtalt äripäevadel ära keelata ei tundu just väga ärksa ideena. Et saada need haagised rongi peale (jah tavalisele platvormvagunile mahub standardne 13,6 meetrine haagis) peab laadimine mõlemas otsas olema maksimaalselt lihtne ja rong liikuma teost oluliselt kiiremini. Lihtne. Aga mitte nii lihtne teostada.

[parkija]

Mei kunagi kehtinud veoautode liiklemiskeeld reedel Tallinnast Tartusse kella neljast pealelõunal ja pühapäeval Tartust Tallinnasse oli lihtsalt ühe sel ajal võimul oleva erakonna trikk , et saaks segamatult haanja kuplitele kimada oma suusavarustusega esinema , sama erakond võitleb veri ninast väljas rb eest , ajal kui Õpetajatele ei leitud 10,3 miljonit palgatõusuks , samas eksminister svet kallas rb sse 300 miljonit , minu aravates kriminaalne ...

[maksipoiss]

Hind sõltub maksudest ja nende jäme ots on riigi käes. Paned kõva maanteemaksu peale ja on Riia ots rongis odavam kui maanteel. Nii lihtne see ongi.

Ainult transiiti vist EL säädused ei võimalda maksustada,ilmselt pead maksustama ka riigisisesed veod (nagu praegugi teemaksuga). Auto registreerimistasu ei võimaldatud ka panna ainult sisse toodavatele autodele, kõigile tuli panna.

[Peeter]

Veoautode sõidukeelud on paljudes Euroopa riikides tõesti, aga pea eranditult pühapäeviti ja riiklikel pühadel.

Päris nii see pole- riigiti on piiratud transpordi liiklust ka laupäeviti, palavate ilmade jmt puhul. Ja kas ka mitte meil aegu tagadi Tartu suunal mitte suurte liiklus nädalavahetusrl mitte keelatud polnud...?

Vat nüüd aeg meelde tuletada, mida ja kuidas siis Eestis tehti. Kui mujal maailmas tehakse selliseid asju, et inimene saaks puhkepäevadel, või pühadel (täisväärtuslikult) puhata, siis kehtestatakse veoautodele piirang teede või mõne konkreetse lõigu kasutamiseks. Et lihtsalt hõrendada tihedat liiklust. Või siis on ka mõni muu põhjus, kas siis tehniline või logistiline. Esimene asi, mida kohe öelda, et kui meie hakkaksime nüüd piirama (veokite) liiklust ja põhjuseks tuuakse liikluse hõrendamise vajadus, siis ütlevad ikka väga-väga paljud (üle maailma), et te seal Eestis pole veel tihedat liiklust näinudki üldse. Ääremaal on ääremaa liiklus kah. Järgmine pull on, et just nädalavahetusel sõitsin läbi Eesti Tallinnasse ja siis edasi ümber linna ringteed pidi kah veel. Liiklus oli ikka väga hõre. Veokaid praktiliselt polnudki. Ja ringtee ääres platsid masinaid täis, logistikad-speditsioonid kõik kinni, ka meil on suurem maht veokaid kohalikul veol ja ka eksport-impordil töös esmaspäevast 8.00-st reede 17-ni. Vähesed riismed on ainult nädalavahetuseti töös, mingid poekettide toiduveod vmt aga trassid suht tühjad, ainuke maht on eriti just pühapäeva pealelõunast sõiduautode kolonnid Tallinna suunas (tagasi nädalavahetuselt). Keda te siis nädalavahetuse veokateblokiga seisma tahate panna? Rimi-Selveri-Maksima jaotusvedu või? Või kui suurt tulemust te sellest loodate? Kui keegi aga kavatseb väita, et "oi-kui-palju-ikka-neid-teedel-on", siis toon kohe ühe näite: Aga, mida siis teha, kui näiteks laevamehed ütlevad seepeale, et "kui panete nädalavahetuseks veokaliikluse niimoodi kinni, et (see kuskil siin eespool mäekõrguseks kokku räägitud läbi-Eesti) transiit Tallinasse kesklinna (või Muugale) laeva ei jõua, või laevast maha ei või sõita, siis peame järgi mõtlema, kas meil on üldse mõtet laeva nädalavahetusel edasi-tagasi liigutada. Või kui nädalavahetuseti liinimeetrite eest raha ei saa, siis laev ikkagi läheb, aga teeme üldise hinnatõusu, sest ega me nädalavahetuse kahjumeid omale kah sisse ei võta" jne vmt.
Üleüldse on tegemist ühe suure terviksüsteemiga, ja selline ühekülgne raudtee täiskoormamiseks mõeldud liikluse keelamine või nügimine võib tekitada võnkeid ka kuskil üsna ootamatus aspektis. Ja ääretult naiivne oleks siis lootus, et Tallinn-Pärnu trassi ei peaks siis kaasajastama.

Eraldi teema on see, et tookord võtsid Eesti ametkonnad vastu otsuse, et Tallinn-Tartu maanteel piiratakse veoautode liiklust reede lõunast alates kuni reede (hilja)õhtuni. Põhjuseks oli see, et liiklus sellel maanteel muutus liiga tihedaks, sest igatsugu "mõnusad mehed" ja muidu härrasrahvas ministeeriumitest või krst-veel kuskohast tõmbasid juba reede lõunast( sügavalt töö ajal) ära kodu või vanemate juurde või puhkama vmt Tallinnast minema. Mäletan, kuidas tookord ajasime mingeid asjapulki taga, ja noh tüüp-värk oli, et "no kess-see ullike reedel kedagi siis enam otsib!, et helista esmaspäeval uuesti" No vat ja siis see kõik avalduski Tallinnast juba lõunast väljuvate kolonnidega ja eriti hulluks läks see reede lõunast alates Tln-Trt otsemaanteel. Aga Piibet pidi oli lubatud. Laupäevaks-pühapäevaks olid veokad lõpuks ikka koju jõudnud ja seisid oma platsidel ja siis tagasisõit härrasrahvale probleeme enam ei kujundanud. Ehk siis tööinimestel (autojuhtidel) keelati töö ajal töö tegemine, sest härrasrahvast või muidu sileda lõuaga tegelasi hakkasid reedeti lõunast alates veokad teedel liigselt häirima. Mis sest, et need saksad pidid ju ise sel samal ajal hoopiski tööl olema. Pere peale ja jehhat linnast nädalavahetuseks. Oodaku hiljaõhtuni need veokajuhid enne kui Tallinnast maanteele väljatulla võivad! Või sõitku need kaubatranduletid Piibet pidi! Pajepatt, et see jama sul mehed öö peale jätab, juhtidel AETR-i perse keerab ja üleüldse siis veel vb peab politseiga kah klattima hakkama. Sõitku siis Piibet pidi, kui tööinimene vähegi normaalsel ajal kah seadusi rikkumata (nb! töö- ja puhkeaja seadusi!) koju tahab jõuda! Laadimisse jõudmisest ära üldse unistagi! Pajepatt, mis Piibel saama hakkab, peaasi, et sõidukatele oleks Tln-Trt vaba. Osad jäidki õhtut ootama, aga osad (paljud) läksidki Piibele. Mul kah poisid tulid ikka nii mõnigi kord Piibet pidi, kui Tallinnast õigeaegselt välja ei saanud, ütlesid kokkuvõtteks "et see on ikka suur jura, mis toimub" (see oli siis viisakaks redigeerituna). Ehk siis "reedel tööajal sina mats tööd teha ei või, sest meie tahame puhata, sa mats sõida öösel! Või sõida koju laupäeval. Ja kas sa magad selle öö kuudis, või sõidad reede õhtul millegi muuga koju ja tuled laupäeval tagasi autot ära viima või jätad üldse esmaspäeva, või mida iganes, meil pajepatt. Aga veod olgu sul, mats, tehtud, sest me tahame poest asju osta, ja ka reede õhtul ja laupäeval, sest poest lubati ju, et auto tuleb Tallinnast reedel." Pühapäevast piirangut nii eredalt mul just meeles ei ole, aga eks see ole ka sellest, et meil poisid olid nädalavahetusel vabad ja sõitsid välja uuesti esmaspäeva hommikul.

Nii, et kui me siin midagi ära keelama hakkama, siis ülejäänud maaailm peab meid puhtaopakateks.

[olevtoom]

Ma ei väsi kordamast, et kui kolm Eesti põhimaanteed oleksid pealaest jalatallani neljarajalised, kaoks igasugune põhjus liiklustiheduse üle halada, seda enam veokatele mingeid piiranguid kehtestada. Olgu Fail Balticut või ärgu olgu.

[AMvA]

Veoautode sõidukeelud on paljudes Euroopa riikides tõesti, aga pea eranditult pühapäeviti ja riiklikel pühadel.

Pagan sellest sõidukeelust aru saab

Mul tuleb iga aasta päris mitutuhat kilomeetrit Euroopa erinevate riikide, eelkõige läänepoolsete, teedel sõitmist, aga ei ole mina veel aru saanud, et nädalavahetustel vähem veoautosid oleks

[AndresTy]

Ma ei väsi kordamast, et kui kolm Eesti põhimaanteed oleksid pealaest jalatallani neljarajalised, kaoks igasugune põhjus liiklustiheduse üle halada, seda enam veokatele mingeid piiranguid kehtestada. Olgu Fail Balticut või ärgu olgu.

Ja tuhandete tonnide viisi Eestis õhku paisatud põletatud kütust ega maanteede lagunemist poleks ka olemas! Ura, ura, ura!!! Ma ei väsi kordamast....

[Lemet]

Veoautode sõidukeelud on paljudes Euroopa riikides tõesti, aga pea eranditult pühapäeviti ja riiklikel pühadel.

Pagan sellest sõidukeelust aru saab

Mul tuleb iga aasta päris mitutuhat kilomeetrit Euroopa erinevate riikide, eelkõige läänepoolsete, teedel sõitmist, aga ei ole mina veel aru saanud, et nädalavahetustel vähem veoautosid oleks

Lugupeetav võiks proovida näiteks Saksa-Poola piiriületus sättida pühapäeva õhtuks...

[Erureamees]

No, siis ilmneb vastupidine efekt plahvatuse kujul.