Autotehnikateema

[Kapten Trumm]

Mootorit ümber ehitamata annab suurimat ja täitsa tuntavat efekti karbussi suuremate düüside panek, sest need DAAZ Weberi koopiad on tehasest optimeeritud pigem kokkuhoiule. Mootori veojõud just alumises otsas tõuseb märgatavalt, nt tänavanurgapöörded toimuvad 3. käiguga, seejuures tehase seades kipub mootor ikka "kakkuma". Mosse mootoriga (selleks oli 2101 karbussi eraldi variant olemas) oli efektiks võimalus teise käiguga kohalt võttes kummikiuksu teha ja sooja ilmaga käivitus mootor ilma tooreklapita. Kuipalju kopikul see muudab, pole proovinud. Tõsi, ülevaatuse ajaks tuleb tehase "setting" taastada

On selline eestikeelne raamat nagu K. Aleksius "Sõitkem säästlikult", seal see on tabel, millised düüsipaarid millises 2101 karbussitüübis kasutusel on.
Mäletan, et kõige kangemat segu andis 2107-l kasutatud paar. Vahetama peaks paarikaupa. Osta saab düüse koos karbussi remondikomplektiga (seal on uued peadoseersüsteemi bensu ja õhudüüsid sees, maksis mingit sümbooset raha. Ja karpa tihendid saab ka uued.

[Kapten Trumm]

Weberi 40DCOE ja 45DCOE olid kasutusel ka Lamborghini Countachi peal üsna pikalt, lugesin just nädalavahetusel artiklit igapäevaelust viimasega.
6 karbussi siis kokku. Iga mootori hooldustöö, mis eeldas karbusside mahavõtmist, oli spetsialistile kindel 2 päeva töö, sest kõik see manna tuli pärast ka häälde panna.

Seejuures on ehk huvitav märkida, et 1984, kui Countach kasutas veel karpasid, pani BMW liinile mootori, millel oli täisdigi juhtimine, peaks vist esimene taoline olema, kus aju juhtis peale (elektroonilise) pritse ka süüdet (Bosch Motronic). Audil ja Mersul oli toona kasutusel veel mehhaaniline (ok, elektriliste lisadega) KE-Jetronic.

[Fuchs]

Weberi 40DCOE ja 45DCOE olid kasutusel ka Lamborghini Countachi peal üsna pikalt, lugesin just nädalavahetusel artiklit igapäevaelust viimasega.
6 karbussi siis kokku. Iga mootori hooldustöö, mis eeldas karbusside mahavõtmist, oli spetsialistile kindel 2 päeva töö, sest kõik see manna tuli pärast ka häälde panna.

Mul üks paar DCOE45 karpasid olemas, olen nendega natuke hobikorras jännanud. 2 päeva töö on see siis peaks kõik komponendid karbussis välja vahetama ja pärast ka häälde panema. Countachil on muidugi keskmootor, seal võib probleem lihtsalt selles olla, et ligipääs remondiks on kehva ja siis tuleb piltlikult öeldes karpa reguleermiseks kogu mootor maha võtta.
Kogu karbussinduse ümber on tänapäeval väga palju "musta maagiat" tekitatud, tegelikult ei ole asi kaugeltki nii hull. Korras DCOE-d (või dellortod) annavad õigesti häälestatuna võimsuse mõttes samaväärse tulemuse kui sissepritse (kui räägime 80ndate keskpaigast). Eks nendega mängimist on jah, samas kui motronic sissepritse oli siis juba sisuliselt hooldevaba.
Sportautode puhul on DCOE-de kasutamiseks veel üks argument, mis minuarust tihti kõrvale jäetakse. Nimelt see heli mida need tekitavad. Täisgaasil tuleb sisselaske traktist päris põrgulik noot väljalaskele lisaks.

[AMvA]

Weberi 40DCOE ja 45DCOE olid kasutusel ka Lamborghini Countachi peal üsna pikalt, lugesin just nädalavahetusel artiklit igapäevaelust viimasega.
6 karbussi siis kokku. Iga mootori hooldustöö, mis eeldas karbusside mahavõtmist, oli spetsialistile kindel 2 päeva töö, sest kõik see manna tuli pärast ka häälde panna.

Mul üks paar DCOE45 karpasid olemas, olen nendega natuke hobikorras jännanud. 2 päeva töö on see siis peaks kõik komponendid karbussis välja vahetama ja pärast ka häälde panema. Countachil on muidugi keskmootor, seal võib probleem lihtsalt selles olla, et ligipääs remondiks on kehva ja siis tuleb piltlikult öeldes karpa reguleermiseks kogu mootor maha võtta.
Kogu karbussinduse ümber on tänapäeval väga palju "musta maagiat" tekitatud, tegelikult ei ole asi kaugeltki nii hull. Korras DCOE-d (või dellortod) annavad õigesti häälestatuna võimsuse mõttes samaväärse tulemuse kui sissepritse (kui räägime 80ndate keskpaigast). Eks nendega mängimist on jah, samas kui motronic sissepritse oli siis juba sisuliselt hooldevaba.
Sportautode puhul on DCOE-de kasutamiseks veel üks argument, mis minuarust tihti kõrvale jäetakse. Nimelt see heli mida need tekitavad. Täisgaasil tuleb sisselaske traktist päris põrgulik noot väljalaskele lisaks.

Countah karpad suht kergelt kättesaadavad. Lihtsalt see balansseerimine võtab aega.
https://www.motortrend.com/uploads/site ... engine.jpg

[Kapten Trumm]

Countachi originaalsus seisneb selles, et klapikambrikaante kättesaamiseks ja klapivahede regulliks tuleb see karpamajandus eemaldada.
Seda tööd tehakse 25 tuhande miili tagant. Kuna töö oma mahult pole väga palju erinev nukkvõllide vahetamisest, siis liikuvat ringi palju autosid, millel on see vahetus kohe tulemas, sest liigsed klapivahed söövad nukkvõlli. Ja kui lasta õli metalli täis, on lootust juba mootor maha võtta ja saalesid vahetada. Ja engine-out-job pidi minema nii nädalaseks, sest arukas on siis vahetada kõik tihendid, siduri töösilinder jne, sest auto peal pole peale klapikambrikaane tihendi lootust muud teha.

Päris meeleolukas lugemine, näiteks kui rool keerab ühele poole tuntavalt raskemalt kui teisele, on viga tavaliselt esirataste kalletes. Kuna rehvid on lihtsalt hiiglaslikud. Ja noh originaalseid rehve pole saada koos õpetustega, mis enamvähem sobib ja mis mitte.

[Kapten Trumm]

Kogu karbussinduse ümber on tänapäeval väga palju "musta maagiat" tekitatud, tegelikult ei ole asi kaugeltki nii hull. Korras DCOE-d (või dellortod) annavad õigesti häälestatuna võimsuse mõttes samaväärse tulemuse kui sissepritse (kui räägime 80ndate keskpaigast). Eks nendega mängimist on jah, samas kui motronic sissepritse oli siis juba sisuliselt hooldevaba.
Sportautode puhul on DCOE-de kasutamiseks veel üks argument, mis minuarust tihti kõrvale jäetakse. Nimelt see heli mida need tekitavad. Täisgaasil tuleb sisselaske traktist päris põrgulik noot väljalaskele lisaks.

Lihtsalt täna on (vähemalt originaalis pritsega) auto puhul siiski alternatiiviks ka programmeeritav pritse (VEMS, Megasquirt, Hestec jne). Originaalis karpaautole seda peale hakata panema on juba suurem vaev. Ja olen üsnagi kindel, et selle samaväärse tulemuse korral on sissepritse lihtsalt sõidetavam kui karpad (eriti 45sed linnasõidus).

[Fuchs]

Lihtsalt täna on (vähemalt originaalis pritsega) auto puhul siiski alternatiiviks ka programmeeritav pritse (VEMS, Megasquirt, Hestec jne). Originaalis karpaautole seda peale hakata panema on juba suurem vaev. Ja olen üsnagi kindel, et selle samaväärse tulemuse korral on sissepritse lihtsalt sõidetavam kui karpad (eriti 45sed linnasõidus).

Sõltub kui suurt võimsust taga aetakse, kui on väga suure durationiga nukkvõllid siis karpadega tuleb tühikäik päris kõrgeks ajada, see tülikas jah linnasõiduks. Aga ega ma väga ei tahagi neid DCOE-sid propageerida, see rohkem selline 40+ aastat ja vanemate autode teema, kus sissepritse kasutamine oleks juba auto rüvetamine

Megasquirdiga on mul ka põgus kogemus, kui tahta kõik ise teha siis MS pritsesüsteemi õppimiskõver on minuarust palju suurem kui sidedraft karpadel, kus on reguleerimiseks vaja piltlikult öeldes lapiku otsaga kruvikeerajat ja paarkümmend euri maksvat sünkromeetrit. (Kui päris nullist alustada siis vaja osta karpadele õiges mõõdus kõrid, düüsid venturid, trompetid.)
MS (või mõne teise progeaju) ehitamiseks ja seadistamise eelduseks oleks tarvis üle keskmise teadmisi autoelektrist, elektroonikast ja arvutustehnikast. MS paigaldamiseks on tarvis mootori juhtmestikku kohandada, või teha päris uus juhtmepuu. Sisselaske poolel tuleb enamasti ühtteist modifitseerida, osta uued pihustid, tõenäoliselt uued süütepoolid. Lisaks on vaja suht kallist Wideband lambda + kella komplekti, et segu õigeks saada (see ei jookse muidugi karpade seadistamisel ka mööda külge maha).
Ning siis ise kodus esmakordselt põlve otsas häälestades tuleb ikka selline poolpidune tulemus, teatud pööretel kiirenduses "augud" jms hädad. Hea tulemuse saavutamine võtab aega. Selline siis minu kogemus. Karpadega sain palju kiiremini "sina peale"

[Madis Reivik]

Kõrvalmärkusena, kunagi olla Kuriksil olnud bigblock millega linnas oli raske sõita kuna ka tühikäigul võttis rattad ringi käima. Kohapealt minekuks pidi pidurit vajutama, mitte gaasi

[Kapten Trumm]

Veel Countachi ülapidamise nüansse 25 a tagusest ajakirjast: auto nõuab kvaliteetset poolsünteetilist õli, mille 4 liitrine kanku ei maksa kuigi palju. Paraku aga, antud mootori õlimaht on 16 liitrit

Võrdluseks umbes sama ajaperioodi BMW V12 mootori õlimaht on 7,5 liitrit. Tõsi, BMW- on mootorid auto ninas, mis tõotab paremat jahutust, üks suure õlikoguse põhjuseid on raskused jahutamisega, suurem kogus kuumeneb kauem ja tavajuht ei sõida Le Mans 24h sõitu.

Kuna aga antud auto hinnad on täna täiesti astronoomiliseks muutunud, siis muidugi on see õlikulu piisk meres. Näiteks prostamad Ferrarid, nt 360 Modena, on vähemalt poole odavamad.

[Kapten Trumm]

Kõrvalmärkusena, kunagi olla Kuriksil olnud bigblock millega linnas oli raske sõita kuna ka tühikäigul võttis rattad ringi käima. Kohapealt minekuks pidi pidurit vajutama, mitte gaasi

Tema võitluskaaslane sõitis kord Scania linnaliinibussiga, mil automaatkast. Sõidab ja niheleb, midagi on harjumatut. Siis saab aru - ülesvahetusel ei läinud järgmine käik kummikiuksu saatel sisse ja peale seda ei virutanud iste täiega selga

[Kapten Trumm]

Megasquirdiga on mul ka põgus kogemus, kui tahta kõik ise teha siis MS pritsesüsteemi õppimiskõver on minuarust palju suurem kui sidedraft karpadel, kus on reguleerimiseks vaja piltlikult öeldes lapiku otsaga kruvikeerajat ja paarkümmend euri maksvat sünkromeetrit. (Kui päris nullist alustada siis vaja osta karpadele õiges mõõdus kõrid, düüsid venturid, trompetid.)

Usun, et sa pidid ostma ka 20-eurose raamatu "How to repair and tune Weber/Dellort0 carbs". Minult sellise raamatu keegi Eestist igatahes ära ostis.
MS ise on selline low-end toode, mõeldud neile, kel elektroonika ja arvutid on teine emakeel. Kel raha rohkem, ostab VEMSi vms koos paigalduse ja häälestusega.

[isakene]

Veel Countachi ülapidamise nüansse 25 a tagusest ajakirjast: auto nõuab kvaliteetset poolsünteetilist õli, mille 4 liitrine kanku ei maksa kuigi palju. Paraku aga, antud mootori õlimaht on 16 liitrit

Võrdluseks umbes sama ajaperioodi BMW V12 mootori õlimaht on 7,5 liitrit.

Numaitia. Üldiselt, ma ei mäleta, millal viimati poest kankuga õli ostsin. Miski kümme aastat tagasi ehk, kui õlinivoo tule järsku põlema lõi ja pood oli sealsamas. Tegelikult, õliandur andis saba.
Aga võtad puhta kanistri näppu ja marsid õlifirma uksest sisse, lajatad nõu lauda ja ütled et seda ja seda nii ja nii palju. Hinnavahe on kordades. Aga üldiselt, supersportautodel on õlivahetusel õli maksumus vaid väike osa kogukulust. Lamborghini õlivahetuse hind jääb kusagile 1500-3000 vahele, A kui Sa peaksid omale näiteks Bugatti soetama, maksaksid õlivahetuse eest suurusjärgus 20-25000...

Ning neil, kel õlivahetus igapäevatöö, on niiehknii mitu vaati nurgas ja ostuhind ka vastav. Lihtsalt hind oleneb, kui hea sõber sa mutrivilludega oled.

[Kapten Trumm]

Olen enda majas ühtelugu autode hooldusarveid vaadates veendunud, et ma kodugaraazis teen sama asja kordades odavamalt (ja tegelikult teengi).
Et esindus ostab 200-se tünniga ja müüb sulle kuidagi odavamalt kui sa kanistriga ise ostaksid, on visalt leviv müüt. Kui keegi ütleb, et mugavus ja ma ei viitsi, teine küsimus. Mina ostan paljusid asju internetist. Vähemalt neid 60 liitrise tünniga pole ma ostma hakanud, hinnavahe on pigem väike.

BTW, mersu m104 6-silindrilise mootori õlimaht on samuti 7,5 liitrit. Panen ikka parimat, 5W-50 sünteetilist, mida kord aastas, enne talvekorterisse panekut, vahetan (läbisõitu koguneb siis ehk 2-3 tuhat km hoojaga). Kui nii palju vahetada, tasub ise käsa määrida. Õlist nõrutatud vanad pappfiltrid lähevad ahju, vana õli ohtlike jäätmete kogumisse.

[davidsoniharald]

Kuniks garaaži, tööriistade ja oma aja hinda arvesse ei võta, ongi kodus odavam autot remontida. Aga see kõik on hobi ja sellele ei ole mõistlik hinda määrata.

Varuosade ja kuluosade juurdehindlus autotöökojas on ca 100% võrreldes aeromotorsiga. Lisaks veel töötunnid.

[Kapten Trumm]

Ostsiin just endale uue siduriketta tsentreerimise komplekti, 17,50+KM, palju osi, kenasti plastkarbis. Nii jupphaaval see hästivarustatud töökoda tekibki. 2 nädalat tagasi avastasin endalegi üllatuseks, et mu keermeriistade karbis leidus kohe võtta M12 esimese peenkeerme lõikaja ja puur. Ja isegi mõned teise peenkeerme lõikajad olid.

Ja 12 aastase pojaga on koos selliste asjade tegemine kindlasti kvaliteetaeg, selmet lasta tal nutiseadet päev läbi kratsida.