Nutt ja hala

[Kriku]

Et siis laseme põllud võssa?

Kui neil midagi tasuvat kasvatada ei ole, siis jah. Küllalt on juba lastud igasugu väikesi tükke, mida on tänapäeva tehnikaga keeruline harida. Mul endalgi siin mõned lapid.

[Rebane11]

Meil rajakaamera 6 aastat iga päev monitoorimas. Varem oli 4, praegu 1. Rebaseid, tuhkruid kährikuid, ka märkra näen pea iga päev. Ilves ja metskits on viimase aasta jooksul jäänud pildile võrdselt 2 korda. 20 aastat tagasi oli kitsekari (20-30 pead) tavaline, nüüd on üksik kits eksikülaline. Huvitav, millest tuleb selline muutus?

[Kapten Trumm]

Võrreldes Tammsaare ajaga on saagikus täiesti mõeldamatult kasvanud.
Lihtsalt väike võrdlus, nõuka suurpõllumajanduse tingimustes oli suur punnitamine, et majandid saaks keskmise piimasaagi aastas üle 4000 liitri lehma kohta. Eelmine aasta oli sama arv 10 720 liitrit (Eestis). Tammsaare ajal tollaste teadmistega söötadest, veterinaariast jne võis see aastane saak vabalt olla seal 1000-2000 liitri kandis.

Lisaks ei ole täna enam rentaabel igat sooheinamaad üles harida. Mäletan lapsena maal suvel olles, et meie majast üle tee oli suur kolhoosi viljapõld, umbes 10 hektarit. Tänastele talunikele ei paista see huvi pakkuvat, osa on juba võsas ja osa tehti elamukruntideks.

Võtmesõnaks on tootmise intensiivistamine.

[AMvA]

Et siis laseme põllud võssa?

Kui neil midagi tasuvat kasvatada ei ole, siis jah. Küllalt on juba lastud igasugu väikesi tükke, mida on tänapäeva tehnikaga keeruline harida. Mul endalgi siin mõned lapid.

Jah, ega ilmaasjata ei ole metsa pindala võrreldes esimese vabariigi ajaga kahekordistunud. Aga ikka kuuled kogu aeg juttu, kuidas metsad kaovad

[Kriku]

Metsamaa hulk on üks asi, sellel kasvavate puistute vanuseline ja liigiline koosseis teine.

[AMvA]

Metsamaa hulk on üks asi, sellel kasvavate puistute vanuseline ja liigiline koosseis teine.

Üldiselt elu näitab, et varem või hiljem kasvab sellisel kohal mets

[Rebane11]

Võrreldes Tammsaare ajaga on saagikus täiesti mõeldamatult kasvanud.
Lihtsalt väike võrdlus, nõuka suurpõllumajanduse tingimustes oli suur punnitamine, et majandid saaks keskmise piimasaagi aastas üle 4000 liitri lehma kohta. Eelmine aasta oli sama arv 10 720 liitrit (Eestis). Tammsaare ajal tollaste teadmistega söötadest, veterinaariast jne võis see aastane saak vabalt olla seal 1000-2000 liitri kandis.

Lisaks ei ole täna enam rentaabel igat sooheinamaad üles harida. Mäletan lapsena maal suvel olles, et meie majast üle tee oli suur kolhoosi viljapõld, umbes 10 hektarit. Tänastele talunikele ei paista see huvi pakkuvat, osa on juba võsas ja osa tehti elamukruntideks.

Võtmesõnaks on tootmise intensiivistamine.

Ilmselt suurem surve võsastumisele on see et pole mõtet. Mingi eluka - sea või pulli kasvatamisel oled rahvavaenlane. Muide, kui ma oma 20 lehma pidamise pidin lõpetama, oli meil toodang üle 8000 kg. Olime Eesti Top 50 hulgas. Toanaaber müüb praegu oma ettevõtet, tal vist mingi 12000 kandis.
Toidujulgeoleku koha pealt ma ei mõista - üks 5000 loomaga piimafarm või 200 20 lehmaga? Pirn laes tumedaks läheb, siis suures on lõpp, pisikeses midagi ikka välja mõtled.

[Kapten Trumm]

Metsa noorenemine (rohkem võsa, vähem täiskasvanud puid) pole kliimale iseenesest ju halb, sest igaüks, kes on bioloogiat koolis õppinud, siis see teab, et CO2 söövad ja hapnikku toodavad rohelised taimeosad, 100-aastastel puudel kipub seda rohelist värki vähevõitu olema. Klorofüll, mingi roheline ollus on aktsioonis jne.

Muide antud tõsiasja mitte teades ajavad rohelised tihti rumalat jama, pidurdades metsa raiumist. Tegelikult maksab siin roheliste lehtede pindala, noores lepavõsas on rohelisi lehti rohkem kui 60-aastases täiskasvanud lepikus. Ja veelgi enam, kuna CO2 on õhust raskem ja kipub maadligi, siis 5 m võsas on see lehtedele paremini kättesaadav kui 30 m täiskasvanud puu ladvapoolel. Täiskasvanud metsa väärtus on selles süsiniku koguses, mis on tüvesse seotud, mitte süsiniku sidumises. Ja ühel hetkel käib elukaar allamäge, puu kukub ümber ja kogunenud süsinik vabaneb kõdunemisel, inimesele mingit kasu toomata.

Umbes nagu kasvueas 14a jorss sööb palju rohkem kui täiskasvanud, 40a mees. Mehel lihtsalt pole vaja kasvada.

Minu maja juures raius naaber oma hektari tühjaks, jättes mõned puunärakad kasvama (seemnepuud). 5a hiljem on seal noor mets või võsa, latvade kõrgus 6 meetrit. Täitsa ise kasvas.

[Rebane11]

Naljanumber see et maal joodikud. Nüüd vähemaks jäänud, aeg teeb oma töö. Aga mida oli neil meestel teha, loomapidamisel lõpp, IT tehnoloogiks kõik ei küündinud? Lõheliste kudealade peale läheb silm märjaks, aga lõdva randmega hävitame inimeste tavapärase elu.

[Kriku]

Metsamaa hulk on üks asi, sellel kasvavate puistute vanuseline ja liigiline koosseis teine.

Üldiselt elu näitab, et varem või hiljem kasvab sellisel kohal mets

Kindlasti.

[Rebane11]

Seda mõtled või? https://et.wikipedia.org/wiki/Roheline_revolutsioon

Jah. Pluss transpordi areng. Tammsaare ajal olid nõudmise-pakkumise vahekorrad hoopis teised. Väga võimalik, et selline maaparandus ei tasukski tänapäeval ära.

Ilmselt ei tasukski, aga miks me lammutame pärandit? Tegelikult vabaduse viljakates tingimustes hävitati kogu maaelu. Mu kandis on 3 mõisniku ja ei midagi muud.

[Lemet]

Tegelikult vabaduse viljakates tingimustes hävitati kogu maaelu.

Sellisteloosungite väljahõikajatelt olen ma läbi aegade tahtnud küsida, et kuidas ja kes täpsemalt seda va maaelu ikkagi hävitas? Ja mida oleks tulnud teisiti teha?

[Rebane11]

Tegelikult vabaduse viljakates tingimustes hävitati kogu maaelu.

Sellisteloosungite väljahõikajatelt olen ma läbi aegade tahtnud küsida, et kuidas ja kes täpsemalt seda va maaelu ikkagi hävitas? Ja mida oleks tulnud teisiti teha?

Mu diplomitöö 1986 aastal oli "Maaelu areng Eestis". Natuke olen ise ka elanud maal. Tegelikult kogu elu, väiksed vahed kõrvale jätta.
Kui minule 1999. aasta Jõululaupäeval anti üle kiri, et minu igapäevast tonni piima alates 1 jaanuarist vastu ei võeta, transport kallis, siis 10 km raadiuses kukkus kokku kõik. Suurpõllumees et tule su pisikest heinamaad niitma. Taastame pärandkooslusi?

[AMvA]

Tegelikult vabaduse viljakates tingimustes hävitati kogu maaelu.

Sellisteloosungite väljahõikajatelt olen ma läbi aegade tahtnud küsida, et kuidas ja kes täpsemalt seda va maaelu ikkagi hävitas? Ja mida oleks tulnud teisiti teha?

Mu diplomitöö 1986 aastal oli "Maaelu areng Eestis". Natuke olen ise ka elanud maal. Tegelikult kogu elu, väiksed vahed kõrvale jätta.
Kui minule 1999. aasta Jõululaupäeval anti üle kiri, et minu igapäevast tonni piima alates 1 jaanuarist vastu ei võeta, transport kallis, siis 10 km raadiuses kukkus kokku kõik. Suurpõllumees et tule su pisikest heinamaad niitma. Taastame pärandkooslusi?

Aga sa näiteks ei mõelnud, et hakata oma piimast juustu tegema?
Mul näiteks Austrias tuttav, kelle ka 20 pealine lehmakari, kes teeb kõik oma piima ise juustuks. Ja see juust läheb ülihästi kaubaks. Ja selle juustu kilohind on ca 20 EUR.
Siin ka tema toode nähtaval (leht küsib vanust, aga seda seoses sellega, et seal ka schnapps müügil) https://www.stiegenhaushof.shop/leckere ... kaese.html
ja siin pilt tema laagerduvast juustust https://www.facebook.com/photo/?fbid=73 ... 0148832574

[Rebane11]

Ma sõdisin Tervisekaitse ametnikud nii lõdiks et KAPO käis ja pidasime väikse vestluse, et tõesti, sain loa turustada Valga turul lehmapiima ja ei maksnud kellelegi altkäemaksu. Jogurtit tegime ka, aga see oli kuritegu, luba polnud ja lootust saada ka polnud. Olin üks 5 Eesti Piimakäitlejate Liidu asutajaliikmest. Nopri ja Pajumäe on teada - tuntud.