Merevägi ja rannakaitse

[Erureamees]

Põhja Korea lipu all?

[vanahalb]

Marinetrafficu andmetel on see laev endiselt Gaboni lipuga. Võib- olla ongi ja keegi lihtsalt ütles telefoni teel Eesti poliitikutele et ei ole?
Vene meedia andmetel on ta mingil ajal ka Mongoolia lipuga sõitnud. Mongoolia on võimas mereriik ja vaatasin et mitu Mongoolia lipuga kalatraalerit on sanktsioneeritud. Röövpüügi pärast . Põhja - Korea omasid samuti.

Üks vähestest põhjustest laeva niimoodi kinni pidada on justnimelt lipuriigi puudumine. Kui ta mingi suvalise lipu all sõidab ei tohiks kellelgi kobisemist olla?

[ruger]

Nonii orkistani vastukäik. Sillamäelt väljunud naftatanker peeti kinni.

Transpordiameti laevaliikluse juhtimise osakond tuvastas täna, et Venemaa Föderatsioon pidas kinni Libeeria lipu all seilava naftatankeri Green Admire, mis kasutas Sillamäe sadamast väljudes kokkulepitud trajektoori läbi Vene mereala.

Sillamäe sadamast väljudes liiguvad laevad läbi Vene Föderatsiooni territoriaalmere, kuna see trass on suurte laevade jaoks ohutum, kui sõita Eesti merealas madalike vahelt.

Selline laevade jaoks ohutu liikumistrajektoor, mis ei kulge mööda riikide piire, on kokku lepitud Venemaa, Eesti ja Soome vahel.

Sarnaste olukordade vältimiseks suunab Transpordiameti laevaliikluse juhtimise osakond koos lootsidega edaspidi Sillamäele ja Sillamäelt laevad läbi Eesti territoriaalmere.

Green Admire kuulub Kreeka ettevõttele Aegean Shipping. Sillamäelt lahkudes oli laeva lastiks põlevkiviõli ja sihtkohaks Rotterdam.

https://arileht.delfi.ee/artikkel/12037 ... ftatankeri

[an2]

Verelaste varilaevastikku on mõttekas survestada Taani väinade juures, sest sinna verelaste käed ei ulatu.

[mart2]

Verelaste varilaevastikku on mõttekas survestada Taani väinade juures, sest sinna verelaste käed ei ulatu.

Hoiame ikka sokud ja kapsad lahus - kui arutleme võimete ja tegutsemise üle, siis peaks selguse mõttes lisama, kas see on seotud
- varilaevastiku survestamisega,
- sanktsiomneerituid laevade ja kaubaga kontrolliga, või hoopis
- veealuse taristu kaitsega.

Eesmärk määrab vajadused ning jõu kasutamise piirid.

(isiklik arvamus)

[URR]

Kas see tähendab, et ükskõik mis riigi alus võib ka neutraalsetes vetes peatada?

Kõigepealt üks täpsustus: neutraalveed on sõjas mitte osaleva riigi territoriaalveed. Ma eeldan, et mõeldud on rahvusvahelis vesi ja vastus on jah.

Kui oleks olnud 90 m patrull-laev "Raju" asemel oleks hakatud kohe eskalatsiooniredelil ronima? Puhtalt minu isiklik arvamus, kuid hetkel me vist pole veel selles sõja faasis, kus alustame esimesena oma majandusvööndis tankerite tulistamist. Esialgu vast saab enne laevakahurist tule avamise saata kopterilt pardumismeeskonna.

Tule avamine sõltub otsusest. Ma ausalt ei tea, mis tasandil see praegu Eestis tehakse. Kuna kaasatud olid mereväe, õhuväe ja PPA vahendid (huvitav, kes kopteris olid?), siis kõige mõistlikum oleks moodustada operatsioonistaap, millele on delegeeritud eskalatsiooniõigus kuni mingi tasemeni ja sealt edasi tuleb “ülevaltpoolt” luba küsida. Laeva hea sõnaga peatamine ja läbi otsimine ongi eskalatsiooniredeli esimene pulk. Kui kõrgele on tahtmist edasi ronida, sõltub poliitilisest tahtest (munadest kui soovite) ja võimetest. Probleem on selles, et meil võivad võimed enne tahet ammenduda.

Kas on mingi põhimõtteline takistus, midagi mida ma merekauge inimesena ei tea näiteks, miks "Rajule" suurusele laevale ei saaks peale panna lihtsamaid ründedroone, et tankeri sild purustada? Kas seda saab teha ainult ja eranditult laevakahuriga? Seni kuni laevakahurit ei ole, muid võimalusi ei ole, et eskalatsiooniredelil ronimist alustada?

Silla purustamine drooniga toob eeldatavalt kaasa inimohvrid ja juhitamatu laeva. Mõistlik oleks enne seda väiksemat jõudu kasutada: teha hoiatuslasud vööri ette ja keresse. Peatav tuli roolimasinaruumi oleks ka eelistatud, sest inimohvrite oht on väiksem.

Kas valangud 23mm või suurekaliibrilisest kuulipildujast tehtav soovitus ei kõlbaks? Ei saaks sillale pihta?

EML Raju kõige jämedam relv on kirjade järgi 12,7 mm. Oma silmaga pole näinud. Küllap saaks lõpuks ka pihta, aga väikeselt laevalt stabiliseerimata relvast lastes on hajuvus meeletu ka väikestel kaugustel. Teine küsimus on, et mis siis juhtub, kui sillale pihta saada. Tankeri pardakõrgust arvestades oletan, et tagajärjeks on purunenud sillaaknad ja augud silla katuses. Normaalsetele meremeestale sellest ilmselt piisaks, külma kõhuga tüübid heidaks kõhuli maha või tõmbaks pea õlgade vahele ja sõidaks edasi. Hoiatuslaske saaks muidugi teha (ilmselt otsustati nii kaugele seekord mitte minna või jõukasutusreeglid ei lubanud), aga peatav tuli oleks välistatud.
23 mm kahurid on miinijahtijatel. Need ei jõua tankerile järele sõita. 23 mm kahuri mõju on muidugi suurem, aga kui meil pole just soomustläbistavat moona (pole kuulnud, et oleks), siis olemasoleva õhutõrjemoonaga tanker paksust kerest läbi ei lase.

Me oleme nüüd natuke kahvlis, sest vastasel on põhjust uskuda, et ta teab kui kaugele Eesti eskaleerida julgeb või suudab, ja et tegelikult ei juhtu midagi, kui peatumiskäsk üle lasta.

[nukkel]

https://news.err.ee/1609697907/russia-d ... onian-port
Siin on üks küsimus: kui laev sai lasti Sillamäel peale, kuidas sai nafta Eestisse?

[maksipoiss]

Last oli põlevkiviõli.

[nimetu]

Tule avamine sõltub otsusest.

No siin jõuamegi siis asja tuumani. Ilma poliitilise otsuseta võivad meil kasvõi laevatõrjeraketid pardal olla, ilma otsuseta pole neist mingit tolku. Kas antud juhul oleks selline otsus üldse õigustatud olnud?
Teine küsimus on riskis. Vööri ette laskmine võib psühholoogiliselt mõjusam olla, aga kui kapten ikkagi ei allu survele ja jätkab sõitu, siis tankeri enda mulgustamine kätkeb endas juba palju suuremaid riske - võimalik laevaõnnetus, keskkonnareostus ja poliitiline poleemika liitlastega.

Ma arvan, et antud juhul on laevade relvastusest palju olulisem poliitilise tasandi ettevalmistus sellisteks olukordadeks. Vaja oleks adekvaatseid otsuseid, millel on konkreetsed tagajärjed.

[Kapten Trumm]

Mulle näib, et ka seekord oli selle poliitilise otsustamisega probleeme - ehk sama muster, mis on olnud varemgi.
Täna vaevalt enam keegi tõsimeeli usub, et lihtsalt laeva saatmine merel oligi eesmärk.
Ametliku "as planned" versiooni vastu räägib PPA kopteri tiirutamine laeva kohal (saatmise korral täiesti ebavajalik), samuti Raju rajud manöövrid laeva kõrval (saatmise korral oleks ta pool miili eemal paralleelkursil sõitnud).

Ma ise arvan, et meie pool läks peale nagu tavaliselt, kuid VA vastukäigud tulid üllatusena, mistõttu jäeti opp pooleli ja lasti tankeril minema sõita.
90 m 76 mm OTO-Melaraga patrullaluse eelis oleks väljendunud siis, kui poliitilisel tasandil olnuks rohkem julgust ja opp olnuks paremini läbi mõeldud (mis saab siis, kui alus ei allu ja VA eskaleerib olukorda). Nt hävitajad pidanuks üles tõstma ennetavalt ja siduma venelased juba Vaindloo juures. Eelkõige on sündmuste juhtimiseks kiiresti tarvis teada, millega on VF lennukid relvastatud, kui nad kannavad nt X-31 laevatõrjerakette, on olukord üks ja kui mitte, siis teine.

Siinkohal ei anna hinnanguid, kas tegevus oli õige või mitte. Vastuseid on siin rohkem kui 2. Ajalist külge vaadates tundus olevat VF poolt ettevalmistatud operatsiooniga, mitte ad hoc tegevusega, küsimus on, mis veel neil varrukas oli. Kui sa lendad hooga peale asjale, mis esimestest sammudest tundub kui ettevalmistatud opp (lõks), siis võibki õige olla asi pooleli jätta.

[URR]

Siin on kolm erinevat küsimust:
1. (poliitiline?) otsus (munad),
2. tehtud otsuse mõttekus,
3. võimekus otsust ellu viia.

1. Otsus oli jõudu mitte kasutada. Ma ei tea, millisel tasemel ja mida arvestade see langetati, aga otsuse langetaja pidi mõtlema muuhulgas poliitilistele tagajärgedele.
2. Otsuse mõistlikkust pole isegi tagantjärele võimalik täpselt hinnata. Mis oleks juhtunud, kui oleks jõudu kasutatud või jõuga pardale mindud? Võib olla mitte midagi, aga me ei tea seda. Venelaste vastureaktsioon oleks tulnud niikuinii. Kas teistsugune kui praegu, ei tea. Kindlad on kaks asja: see laev tuleb umbes nädala pärast tagasi ja selleks ajaks peab mingi plaan olema ning varsti tuleb teine laev, mis käitub sama moodi. Mis siis saab? Põhimõtteliselt on kolm võimalust: 1) käituda sama moodi, 2) kasutada jõudu või 3) pigistada silmad kinni (nagu kõik läänepoolsed naabrid teevad?) ja vältida avalikku häbi. Ma kahtlustan küll, et idanaabril on juba plaan, kuidas 3. lahendust enda kasuks ja meie kahjuks spinnida. Coersioni (eesti keelde tõlgitakse seda tavaliselt (jõuga) sundimiseks) vaatepunktist olekski ta oma eesmärgi saavutanud.
3. Olemsaolevad vahendid poleks palju rohkem võimaldanud ka. Arutluskäik, et võimeid pole vaja, sest neid poleks niikuinii kasutatud, on tagurpidi. Kui võimed on olemas, saab neid kasutada. See sõltub otsusest, mida vastane ette ei tea ja see see tekitab talle otsustamisprobleemi (heidutus, dilemma ja muud toredad sõnad). Kui võimeid ei ole, pole midagi otsustada vaja, aga vastasel pole ka probleemi.

[nimetu]

Olemsaolevad vahendid poleks palju rohkem võimaldanud ka.

Mina kipun arvama, et hetkel poleks ka kõvemad vahendid väga rohkemat võimaldanud. Kas suurem kahur oleks oluliselt pilti muutnud? Äkki on võimekust puudu hoopis mingil muul tasemel, näiteks helikopteriga meeskonna pardumine?
Ma ei kahtle, et kui tulevikus peame hakkama aluseid välja vahetama, siis tasuks mõelda paremale relvastusele, suurusele ja kiirusele... aga kas see täna midagi märkimisväärselt muudaks... ma ei tea.

[tuna]

Mina kipun arvama, et hetkel poleks ka kõvemad vahendid väga rohkemat võimaldanud.

See kõlab kahtlaselt sarnaselt Yes, ministeri mittetegemise põhjenduste rea kolmanda (või oli neljanda) punktiga: ega me niikuinii poleks saanud midagi teha.

Ei ole mõtet istutada toimunusse ühte detaili ja siis teha põhjapanev järeldus, et ega see poleks midagi muutnud. Esiteks on see hõbekuuli tagurpidi
ihalus, millega päriselus ei ole mitte midagi peale hakata. Teiseks, kõvemad vahendid kujundavad sündmusi, need muudavad nii meie kui vastasvõistkonna eelduseid ja kartuseid, need muudavad mõlema poole planeerimist, ja kõige lõpuks ning võibolla kõige olulisemana, need võimaldavad põllu peal improviseerimist.

[Some]

Ma oleks võimalusel siiski helikopterilt pardunud. Venelastel oleks päris keeruline selgitada, miks nad Gambia laeva kaitstes NATO riiki ründasid.

[Chupacabra]

Orkid on selgelt eskaleerimise teel. Aeg oleks meil ohustsenaariumid üle vaadata. Mõni väikesaar tuleks taasmehitada.