Nutt ja hala

[Some]

Minu arust muudeti enamus paikades kolhoosid osaühinguteks, kolhoosi liikmetest said osanikud.

Või ühistuteks?

Võibolla küll, ma ise olin selleks ajaks juba linna hobusevargaks õppima läinud ja osanikuks ei saanud, ei huvitanud ka. Aga igal juhul vanemad lasid suurfarmis veel aastaid edasi ja said vist isegi dividendegi. Pole kahjuks kelleltki küsida enam.

[vanahalb]

Kui kaubale (või rämpsule nagu sina nimetad) leidub ostja ja see pole kehtivate normidega vastuolus, siis miks mitte? Sinu tahtmine et peab tegema ainult nii nagu sinu subjektiivses ettekujutuses on õige, piirab teiste inimeste tegevusvabadust - kirjutab ette, mida tohib ja mida ei tohi, aga ilma igasuguse õigusliku põhjenduseta. Saad ehk isegi aru (lootust on?), et sellises stiilis "valitsemine" oli normiks sovietilaagris.

1997 ostsin isegi 25 kg ploki neid külmutatud koibi ja sai lastud ära suitsutada. Ei ütleks, et oleks rämps olnud, vastupidi, täitsa head olid. Ja kui palju oli siis Eestis tol ajal neid broilerite (rõhk sõnal broiler, mitte aias ringi silkav munejast jooksukana) väiketootjaid, kelle see odav kaup põhja kõrvetas? Pakun, et just mitte eriti palju.

Millest selline arvamus et see kaup (või rämps nagu ma nimetan) oli kehtivate normidega kooskõlas? Siinsamas foorumil, kas mälestuste või toiduasjade teemas oli juttu kuidas mõned mehed vene kroonus kuskil 1970-80-ndatel sõid 1953 a templitega sügavkülmutautud seast tehtud sousti ja täitsa hea oli. Muidugi on kui muidu ainult hirsilobi jookseb. Aga see ei tähenda et see normaalne oleks.

Peale NSV Liidu kokkuvarisemist ja enne sedagi on Euroopa Liidus olnud kogu aeg toiduainete ületootmine ja sellest toidust lahtisaamine on probleem. Kõige labasem ja 1990-ndatel laialt kasutatud skeem: partii on kätte jäänud ja see tuleks utiliseerida. Seda eí saa tema tasuta vaid toiduhävitaja küsib ju raha nagu prügimäelgi jäätmete eest küsitakse. Ütleme 80 EUR/tonn. Siis tuleb mingi Ida-Euroopas ärimees ja pakub et maksa mulle 40 EUR/tonn ja ma viin selle konteineritäie minema. Viibki kuhugi ja paiskab müüki. Ükskõik mis hinnaga ta müüks, ikka on kasumis sest talle maksti selle ärakoristamise eest veel peale. "Parim enne" ja "Kõlblik kuni" mõisted tekkisid Eestisse minumeelest alles kuskil 2000-ndatel.
Mismoodi Eesti põllumees selliste Saksamaa keeksidega konkureerima peaks?

Ma lisasin varemalt ise ühe viite ja AMvA teise mis EL põllumajandustoetusi käsitles. Seal on mitmesuguseid lahendusi - otsetoetused mis riigi abiga hinda kunstlikult alla suruvad või mingisugused kompensatsioonid et põllumaad ei kasutataks just sellesama ületootmise pärast. Samuti tugiostud kus riik ostab saagi se ära ja loomulikult peab ta selle siis kuhugi sokutama. Mõnele arengumaale näiteks ja Eesti oli 1990 -ndatel klassikaline arengumaa.

Kui Kriku varemalt küsis et millised tollid takistavad kuhugi müümast siis tollid iseenesest müüki kui takista. Need kaitsevad koduturgu. Kui on piisavalt kasumlik äri ja põhimõtteliselt tuleb oma toodanguga kohal olla siis võib ka Trumpi kolmekohaliste numbritega tollid ise kinni maksta. Toidu puhul takistavad müüki näiteks sanitaarnõuded kus mingile turule müümiseks peab toode olema sertifitseeritult toodetud. Siin juba toodi näide et kuidas EL ametnikud tulid ja leidsid kohe puudused mille tõttu piima EL turule müüa ei saa. Venelased tegid täpselt samamoodi - tuldi kalatööstusesse, leiti et mingile ämbrile polnud "Rõba" ("Kala") peale kirjutatud ja keelati selle kombinaadi toodangu müük Venemaal ära. See on enda siseturu kaitseks. Mitte niiväga sellepärase et ilma kirjata ämber düsenteeripuhangu põhjustaks vaid alati otsitakse põhjuseid millega saaks välismaised tootjad välja törjuda.
Kas Eestist on lähetatud komisjon Usa-sse et uurida mis tingimustes neid külmutatud kanakoibi üldse toodetakse?

Kui Putin viimati Eurotoidule embargo kehtestas, üle 10 a tagasi, siis lubas proua või preili Sulling ( mingi ametinimetusega minister) et ta läheb kohe, sõlmib lepingu ja hiinlased ostavad ise kogu Eesti piima ära. Mingi ekspeditsioon seal käis, leping ka vist sõlmiti aga siiamaani pole minuteada Eestis kombinaati mille tootmisprotsess hiinlastele kõlbaks. Midagi saab Hollandi kaudu müüa sest seal on piisavalt kosher tehas.

Ma vaatan et mõni kaasfoorumlane pole vist üldse kuulnud sellistest mõistetest nagu "varustuskindlus" või "toidujulgeolek"? Toit, elementaarne relvastus, energia jms on elemendid mille puhul ei saa sõltuda välismaistest tarnijatest. Venelased soiuvad siiamaani et nende 1990-ndate külmutatud kanakoibade
eest tuli USA-le teha lubamatuid järeleandmisi. Aga kui ongi eesmärk olla mingi oblast mitte iseseisev riik siis muidugi.

AMvA - Eesti põllumajandusel pole täna enam suurt häda midagi aga selle saavutamiseks pidi terve põlvkond ilma rahata tööd tegema. Miks peaks ja kui riigitruud nad pärast seda on?

[TALUPOEG TALUJA]

Kas "Riigitruudust" süvendab asjaolu, et kolm tööaastat läheb kirja ühe eest? Kas see ei ole ka nagu tasuta töötamine?

[AMvA]

AMvA - Eesti põllumajandusel pole täna enam suurt häda midagi aga selle saavutamiseks pidi terve põlvkond ilma rahata tööd tegema. Miks peaks ja kui riigitruud nad pärast seda on?

Kas selle väite kinnituseks ka mingeid fakte on?

Ja ka kogu su samas postituses väidetav on vaid sinu arvamus, millel ei ole reaalse elu aga ajalooliste faktidega mitte midagi ühist.

[parkija]

"kolm tööaastat läheb kirja ühe eest" siin on ilmselt vihje sellele , kui töötaja ei saa eesti keskmist palka , siis ei lähe töötamise eest kirja tööaasta vaid osa , näiteks kes töötavad osalise tööajaga , miinimumpalgaga , näiteid kui soovite : kaupluste kassapidajad tulevad esimestena meelde , postitöötajad ...

[Kriku]

Kui Kriku varemalt küsis et millised tollid takistavad kuhugi müümast siis tollid iseenesest müüki kui takista. Need kaitsevad koduturgu.

Ei küsinud, ma küsisin, et mis tollidest oli üldse jutt.

[davidsoniharald]

Kui Putin viimati Eurotoidule embargo kehtestas, üle 10 a tagasi, siis lubas proua või preili Sulling ( mingi ametinimetusega minister) et ta läheb kohe, sõlmib lepingu ja hiinlased ostavad ise kogu Eesti piima ära. Mingi ekspeditsioon seal käis, leping ka vist sõlmiti aga siiamaani pole minuteada Eestis kombinaati mille tootmisprotsess hiinlastele kõlbaks. Midagi saab Hollandi kaudu müüa sest seal on piisavalt kosher tehas.

Sul ikka asjad segi nagu pudru ja kapsad: Riigiks oli Jaapan ja äri lubati juba 2015. Esialgu tegeleti siiski pikalt proovipartiidega.

https://maaleht.delfi.ee/artikkel/70786 ... d-lepingud

Tundub, et 2023 aastal hakkas kaup suuremates kogustes liikuma:

https://epkk.ee/saaremaa-piimatoostus-a ... aapanisse/

[Walter2]

AMvA - Eesti põllumajandusel pole täna enam suurt häda midagi aga selle saavutamiseks pidi terve põlvkond ilma rahata tööd tegema. Miks peaks ja kui riigitruud nad pärast seda on?

Kas selle väite kinnituseks ka mingeid fakte on?

https://dea.digar.ee/?a=d&d=harjueluens ... ----------
Palga maksmine algas 50-ndate lõpus või 60-ndate alguses - mõnedes kohtades varem, mõnes hiljem.
Varem arvestati töö eest ühismajandites normipäevi või maksti tasu natuuras kui algas saagikoristus - vili, kartulid vms. kuidas kuskil.
Mul esivanemad tihti rääkisid elust ''viljastavatest tingimustest'' ühismajandites, samuti tasustamisest, aastad olid 80-ndate lõpp kui asjadest juba räägiti raadios ja teles. Praegu pole kahjuks enam kelleltki küsida..

[klemm]

Ok, see selline pisut lihtsustatud käsitlus aga tegelikult saavad eestimaised tootjad kettidesse sisse küll kui nad suudavad omalt poolt mahtu ja logistikat tagada. Luunja kurk, Kadarbiku talu, erinevad piima- ja lihakombinaadid, ikka leiab eestimaist piisavalt. Aga nad on ennast suureks töötanud.




Kõik õige, saab sisse küll kui on mõni sugulane, hea sõber või oled nõus kellegagi vahekorda astuma. Muidugi ka neile peab aegajalt meelehead viima.
Mahu, kvaliteedi ja logistika tagamine tuleb alles peale seda.
On ka mõni erand, et kellegil on sind tõsiselt vaja.
Probleem on pigem selles, et see väiketalunik kes on harjunud mullas sonkima peab äkki muutuma tipp ametnikuks ja müügimeheks.
Kui seda ei suuda näridki oma porgandeid üksi.

[Lemet]

Mitte 50ndatel ega 60ndate algul- NLKP Keskkomitee ja NSVL Ministrite Nõukogu 18. mai 1966. aasta resolutsiooniga „Kolhoosnike materiaalse huvi suurendamise kohta ühiskondliku tootmise arendamisel” kehtestati tööpäevade asemel kolhoosnikute töö eest garanteeritud tasu, sealhulgas õigus lisatasule ja boonusele. Ja.maksma hakati vist 1. juulist.

[TALUPOEG TALUJA]

klemm:

Probleem on pigem selles, et see väiketalunik kes on harjunud mullas sonkima peab äkki muutuma tipp ametnikuks ja müügimeheks.
Kui seda ei suuda näridki oma porgandeid üksi.

Vanasti nõuka ajal oli igal pool igasuguseid kokkuostupunkte, kus siis kõike kokku osteti individuaalilt. Midagi oleks sellist pidanud ka meie riik tegema ja sellega oleks meil ka praegu toidujulgeolek paremasse seisu saanud.

[Kriku]

Vanasti nõuka ajal oli igal pool igasuguseid kokkuostupunkte, kus siis kõike kokku osteti individuaalilt. Midagi oleks sellist pidanud ka meie riik tegema ja sellega oleks meil ka praegu toidujulgeolek paremasse seisu saanud.

Ei ole nõus. Riik ei pea kokkuostupunkte pidama. See on puhas eraettevõtluse teema.

[klemm]

klemm:

Probleem on pigem selles, et see väiketalunik kes on harjunud mullas sonkima peab äkki muutuma tipp ametnikuks ja müügimeheks.
Kui seda ei suuda näridki oma porgandeid üksi.

Vanasti nõuka ajal oli igal pool igasuguseid kokkuostupunkte, kus siis kõike kokku osteti individuaalilt. Midagi oleks sellist pidanud ka meie riik tegema ja sellega oleks meil ka praegu toidujulgeolek paremasse seisu saanud.

On neid kokkuostjaid/ärimehi palju.
Kahjuks neile müües töötad kahjumiga ja asjal kaob mõte.

Tuleb olla osav ja töötada mitmel ametikohal.
Omanik, direktor, raamatupidaja, töödejuhataja, müügiarendaja, müüja, autojuht.
Ja alles siis talunik, tootja, ehitaja, lukksepp, sulane jne.

[TALUPOEG TALUJA]

Vanasti nõuka ajal oli igal pool igasuguseid kokkuostupunkte, kus siis kõike kokku osteti individuaalilt. Midagi oleks sellist pidanud ka meie riik tegema ja sellega oleks meil ka praegu toidujulgeolek paremasse seisu saanud.

Ei ole nõus. Riik ei pea kokkuostupunkte pidama. See on puhas eraettevõtluse teema.

Võibolla tõesti. Aga häda korral tullakse väiksemate käest kõike nuruma!

[davidsoniharald]

Lõpuks jõumegi selleni, et talu on äriettevõte. Ettevõtte tomimiseks peab seal olema:

Omanik, direktor, raamatupidaja, töödejuhataja, müügiarendaja, müüja, autojuht.
Ja alles siis talunik, tootja, ehitaja, lukksepp, sulane jne.

Aga paljud meist on selliste võimetega? Lihtsam ja tulusam ja ka lõpuks inimlikum on asja ajada suuremas ettevõttes, kus kõiki neid rolle täidavad erinevad inimesed. Siis ei pea ka töötama mitmel ametikohal ja saab inimese moodi elada. Oma lõbuks potipõllumajandust paaril hektaril võib igaüks ise teha, kui tahab. Saab maitse suhu ja käe mulda.