Majapidamismured

[Kriku]

Võib-olla oleks kliimamuutuste teemasse pidanud postitama...

Ma haun (jälle) mõtet alla 20 m2 majakese püstitamisest kontoriks. Baurocil on kaks toodet, Ecoterm+ 375 ja Ecoterm+ 300. Esimene neist olla lubatud elumajade jaoks, teine mitte.

Teen mina siis lahti U arvu kalkulaatori ja leian, et esimesel on see 0,20 W/(m²K) ja teisel 0,23 W/(m²K), kusjuures lubatud on 0,22 ja vähem. Kui välisseinte pindala on 75 m² (tegelikult tuleb natuke vähem), siis külmal päeval, kui sise- ja välistemperatuuri vahe on 40 kraadi, tuleb reaalseks erinevuseks 30 vatti.

Ehitusest rohkem jagavad akf-id, kas ma saan õigesti aru, et määrustepäraselt tegutsedes peaks selle 30 vati pärast kasutama neljandiku võrra paksemat materjali? St. see on järjekordne mingi täielik rumalus?

[AMvA]

See majake ei vaja ju ehitusprojekti ega ka kasutusluba. Ehita millest tahad.

[Kriku]

Jah, ma tean, küsisin lihtsalt selle piirangu kohta. Et meil ongi niisugune nõue, et 0,01 vati pärast ruutmeetri ja kraadi kohta tuleb kasutada neljandiku võrra paksemat materjali?

Keegi nagu oleks just Bauroc 300 peale kuri olnud .

[OLAVI]

Võib-olla oleks kliimamuutuste teemasse pidanud postitama...

Ma haun (jälle) mõtet alla 20 m2 majakese püstitamisest kontoriks. Baurocil on kaks toodet, Ecoterm+ 375 ja Ecoterm+ 300.
Esimene neist olla lubatud elumajade jaoks, teine mitte. ...
... Ehitusest rohkem jagavad akf-id, kas ma saan õigesti aru, et määrustepäraselt tegutsedes peaks selle 30 vati pärast kasutama neljandiku võrra paksemat materjali? St. see on järjekordne mingi täielik rumalus?

Kuskohas ja mille kohta selline "luba" on?

20m2 majakest vaevalt õnnestub samale krundile "eluhoonena" vormistada (eluhoone vajab planeeringut, veevarustuse ja kütteprojekte, akende pindala suhe põrandapinda, jne.) ning pigem on mõistlik see nimetada "elamut teenindav hoone", "abihoone" või "hobiruum", siis ei kehti eluhoone nõuded ja võib vajadusel kasvõi hoopis ilma soojustuseta teha.

Keegi muidugi ei keela omanikul oma valdustes suvalises kohas magada või trummi taguda aga projekteeritud "eluruum" peab vastama seaduses kehtestatud nõuetele.

Hetkel kehtivad Eluruumile esitatavad nõuded: https://www.riigiteataja.ee/akt/109072020017?leiaKehtiv

[Zwyx]

Teen mina siis lahti U arvu kalkulaatori ja leian, et esimesel on see 0,20 W/(m²K) ja teisel 0,23 W/(m²K), kusjuures lubatud on 0,22 ja vähem. Kui välisseinte pindala on 75 m² (tegelikult tuleb natuke vähem), siis külmal päeval, kui sise- ja välistemperatuuri vahe on 40 kraadi, tuleb reaalseks erinevuseks 30 vatti.

Mis kalkulaatoriga on tegemist? Alates 01.06 kehtib meil jälle uuem energiatõhususe miinimumnõuete määrus https://www.riigiteataja.ee/akt/113122018014?leiaKehtiv, kus on kirjas "Hoone välispiire peab olema piisavalt soojustatud, et tagada energiatõhususe ja ruumi soojusliku mugavuse nõuete täitmine." Minu tagasihoidliku mälu järgi pole Eestis kunagi energiatõhususe määruses olnud kurjasid U-arvude maksimumväärtuseid, pigem tuleb hoone kui terviku energiatõhusus tagada (näiteks viletsamat U-arvu kompenseerida parema soojustagastusega ventilatsiooniseadmega või vastupidi). Aastatel 2013-2019 kehtinud määruses olid vist soovituslikud U-arvud, aga hiljem neid ei ole määratud.
Energiatõhususe nõuete kohustuslikuse määrab ära omakorda ehitusseadustik https://www.riigiteataja.ee/akt/105032015001, kus paragrahv 62 ütleb:

(2) Käesoleva peatüki nõudeid ei kohaldata järgmistele hoonetele:
5) hooned, mille suletud netopind on kuni viiskümmend ruutmeetrit.

Seega see 0,03 W/(m²K) ja 30 W ei tundu kitsaskoht olevat.

[Kriku]

Minu tagasihoidliku mälu järgi pole Eestis kunagi energiatõhususe määruses olnud kurjasid U-arvude maksimumväärtuseid, pigem tuleb hoone kui terviku energiatõhusus tagada (näiteks viletsamat U-arvu kompenseerida parema soojustagastusega ventilatsiooniseadmega või vastupidi). Aastatel 2013-2019 kehtinud määruses olid vist soovituslikud U-arvud, aga hiljem neid ei ole määratud.

Selge, aitäh! Sain vastuse.

[AMvA]

Võib-olla oleks kliimamuutuste teemasse pidanud postitama...

Ma haun (jälle) mõtet alla 20 m2 majakese püstitamisest kontoriks. Baurocil on kaks toodet, Ecoterm+ 375 ja Ecoterm+ 300.
Esimene neist olla lubatud elumajade jaoks, teine mitte. ...
... Ehitusest rohkem jagavad akf-id, kas ma saan õigesti aru, et määrustepäraselt tegutsedes peaks selle 30 vati pärast kasutama neljandiku võrra paksemat materjali? St. see on järjekordne mingi täielik rumalus?

Kuskohas ja mille kohta selline "luba" on?

20m2 majakest vaevalt õnnestub samale krundile "eluhoonena" vormistada (eluhoone vajab planeeringut, veevarustuse ja kütteprojekte, akende pindala suhe põrandapinda, jne.) ning pigem on mõistlik see nimetada "elamut teenindav hoone", "abihoone" või "hobiruum", siis ei kehti eluhoone nõuded ja võib vajadusel kasvõi hoopis ilma soojustuseta teha.

Keegi muidugi ei keela omanikul oma valdustes suvalises kohas magada või trummi taguda aga projekteeritud "eluruum" peab vastama seaduses kehtestatud nõuetele.

Hetkel kehtivad Eluruumile esitatavad nõuded: https://www.riigiteataja.ee/akt/109072020017?leiaKehtiv

Miks ei peaks õnnestuma eluhoonena püstitada? Mis seda keelab?
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/10 ... Lisa_1.pdf

[OLAVI]

... projekteeritud "eluruum" peab vastama seaduses kehtestatud nõuetele.

Hetkel kehtivad Eluruumile esitatavad nõuded: https://www.riigiteataja.ee/akt/109072020017?leiaKehtiv

Miks ei peaks õnnestuma eluhoonena püstitada? Mis seda keelab?
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/10 ... Lisa_1.pdf

Sõltub planeeringutest, KOV'ist ja selle ehitusfüürerist.
Lubatud hoonete arv kinnistul, lubatud eluhoonete arv kinnistul, kinnistu täisehituse protsent, hoonete vaheline kuja, jne.
Kui ametnikule ei meeldi, siis saab kiusata väga põhjalikult kasvõi katuse kujuga või kaeveloaga (üle 30cm kaevis nõuab kaeveluba koos projekti ja kõigi kooskõlastustega).

(Mina näiteks joonistasin kord "väsrkeltharitud" ehitusfüüreri nõudmisel majale üle kaheksa erinevat katuselahendust, sest soovitu ei olnud piisavalt "põnev ja moodne", enne kui üle kavaldasin ja ta ära väsis.
Ja see oli ainult katuse kohta.)

[Kriku]

Kaevetöödeks loetakse järgmisi pinnases tehtavaid töid:

tööde tegemine sügavamal kui 30 cm maapinnast;

kui tööde tegemisel rikutakse tee- või pinnakate (asfalt, sillutis, muru jne);

tööd, mis on seotud puude ja põõsaste istutamise või väljajuurimisega;

tööd, mis on seotud tehnorajatiste ehitamise või parandamisega.

Kaevetööd on lubatud kaeveloa alusel.

https://www.pparnumaa.ee/ehitus-ja-plan ... /kaeveluba

Raske uskuda, et seal kõik, kes aeda sõstrapõõsast istutavad, kaeveluba taotlevad Mina muide olen teinud teaduslikul eesmärgil suure hulga šurfe täitsa oma loaga, osa kuni meeter sügavad. Pange mind nüüd vangi.

Üldiselt, see kõik on lihtsalt rumalus.

[OLAVI]

Kaevetöödeks loetakse järgmisi pinnases tehtavaid töid:

tööde tegemine sügavamal kui 30 cm maapinnast; ...

https://www.pparnumaa.ee/ehitus-ja-plan ... /kaeveluba

Raske uskuda, et seal kõik, kes aeda sõstrapõõsast istutavad, kaeveluba taotlevad Mina muide olen teinud teaduslikul eesmärgil suure hulga šurfe täitsa oma loaga, osa kuni meeter sügavad. Pange mind nüüd vangi.

Üldiselt, see kõik on lihtsalt rumalus.

Kas kehtivate õigusnormide täitmine on rumalus?
Iga maaomanik peaks vist teadma, et kui sügavat maapinda ja kui kõrget õhuruumi oma krundi kohal võib ta kooskõlastuseta kasutada?

Kuigi elektrikaablid peaks paigaldama 0,7m sügavusele, siis reaalselt võivad side- ja elektrikaablid asuda 0,1 - 2m sügavusel ning suht lihtne on sattuda kaevama piiranguvööndisse.
Varem oli tavaline, et krundi omanik pani piirdeaia 0,5m piirist välja poole ja see võis sattuda täpselt mööda tänavat kulgeva kaabli peale, rikkudes kaabli, ning kaeveloa nõue tekitab seadusliku aluse eelneva olukorra taastamiseks kaevaja kulul.

Oma valduste kitsendusi saab igaüks näha kaardilt:
https://kitsendused.kataster.ee/public
https://geoportaal.maaamet.ee/est/kaard ... -p131.html

[tsivi_list]

20m2 majakest vaevalt õnnestub samale krundile "eluhoonena" vormistada (eluhoone vajab planeeringut, veevarustuse ja kütteprojekte, akende pindala suhe põrandapinda, jne.) ning pigem on mõistlik see nimetada "elamut teenindav hoone", "abihoone" või "hobiruum", siis ei kehti eluhoone nõuded ja võib vajadusel kasvõi hoopis ilma soojustuseta teha.

Keegi muidugi ei keela omanikul oma valdustes suvalises kohas magada või trummi taguda aga projekteeritud "eluruum" peab vastama seaduses kehtestatud nõuetele.

Hetkel kehtivad Eluruumile esitatavad nõuded: https://www.riigiteataja.ee/akt/109072020017?leiaKehtiv

Kontorimajake pole eluruum ja kuni 20m2 vertikaalprojektsiooni pindalaga ja kuni 5m kõrge hoone võib ilma igasuguse loata püstitada.

[tsivi_list]

Varem oli tavaline, et krundi omanik pani piirdeaia 0,5m piirist välja poole ja see võis sattuda täpselt mööda tänavat kulgeva kaabli peale, rikkudes kaabli, ning kaeveloa nõue tekitab seadusliku aluse eelneva olukorra taastamiseks kaevaja kulul.

See on ikka väga imelik väide, et kuskil "oli varem tavaline" oma krundist väljapoole aia ehitamine.

[Kriku]

Kaevetöödeks loetakse järgmisi pinnases tehtavaid töid:

tööde tegemine sügavamal kui 30 cm maapinnast; ...

https://www.pparnumaa.ee/ehitus-ja-plan ... /kaeveluba

Raske uskuda, et seal kõik, kes aeda sõstrapõõsast istutavad, kaeveluba taotlevad Mina muide olen teinud teaduslikul eesmärgil suure hulga šurfe täitsa oma loaga, osa kuni meeter sügavad. Pange mind nüüd vangi.

Üldiselt, see kõik on lihtsalt rumalus.

Kas kehtivate õigusnormide täitmine on rumalus?

Rumalate tegude tegemine on rumalus ka siis, kui kehtivad õigusnormid seda ette näevad. Sel juhul on tegu rumalate normidega.

Iga maaomanik peaks vist teadma, et kui sügavat maapinda ja kui kõrget õhuruumi oma krundi kohal võib ta kooskõlastuseta kasutada?

Üldiselt on see sinu kaeveloa jutt praeguses kontekstis jama nagunii, sest KOV-de dokumentides öeldaksegi, et eraomandi või -valduse puhul see ei kehti. Näiteks:

4. Kaevetöödeks käesolevas eeskirjas kasutatud mõistes ei loeta:
4.1 haudade kaevamist kalmistutel;
4.2 elektri- ja sideliinide postide vahetamiseks postiaukude kaevamist vahetult vana posti kõrvale;
4.2 kaevetööde tegemist, kui neid teostatakse juriidilise või füüsilise isiku omandis või valduses oleval maa-alal, tingimusel, et seal ei asu kolmandatele isikutele kuuluvaid tehnokommunikatsioone.

https://www.riigiteataja.ee/akt/953813 .

Ülal tsiteeritud Põhja-Pärnumaa kohta:

Eeskirja sätteid ei kohaldata:
1) kaevetöödel füüsiliste või juriidiliste isikute eramu kinnistutel, va juhul, kui on tegemist kinnistult väljuvate või kinnistule sisenevate, avalikes huvides kasutatavate tehnovõrkudega ühendatud tehnorajatiste püstitamise, hooldamise või remondiga

https://www.riigiteataja.ee/akt/428082019002?leiakehtiv

Rumalus on see riigi või KOV maa puhul, kui näiteks teadustööga seotud šurfe tehakse. Mitte et see enam kuidagi teemasse puutuks.

[OLAVI]

Varem oli tavaline, et krundi omanik pani piirdeaia 0,5m piirist välja poole ja see võis sattuda täpselt mööda tänavat kulgeva kaabli peale, rikkudes kaabli, ning kaeveloa nõue tekitab seadusliku aluse eelneva olukorra taastamiseks kaevaja kulul.

See on ikka väga imelik väide, et kuskil "oli varem tavaline" oma krundist väljapoole aia ehitamine.

Ega kõik ei pruugigi kõike teada.
Mina tean Tartu kesklinnas eramut, mille kelder on majast krundi piiridest väljapoole ulatavalt ehitatud ja asi tuli välja kui liinimehed hakkasid elektriposti auku maasse puurides, oma puuriga keldrilage lõhkuma.
Kui "kõvemad mehed" on suutnud isegi planeeritud tänavajoont meetreid nihutada, siis nõrgemad kannatavad kahjud ise.
(Näiteks kui hoonestuse kaugus tänavast on ette nähtud 5m ja kuna nii väiksele maale ei saa autot niimoodi parkida et lumi katuselt autole ei kukuks, siis tuleb kas hoone või tänav sobivale kaugusele nihutada.)

[OLAVI]

Iga maaomanik peaks vist teadma, et kui sügavat maapinda ja kui kõrget õhuruumi oma krundi kohal võib ta kooskõlastuseta kasutada?

Üldiselt on see sinu kaeveloa jutt praeguses kontekstis jama nagunii, sest KOV-de dokumentides öeldaksegi, et eraomandi või -valduse puhul see ei kehti. Näiteks:

4. Kaevetöödeks käesolevas eeskirjas kasutatud mõistes ei loeta: ...
4.2 kaevetööde tegemist, kui neid teostatakse juriidilise või füüsilise isiku omandis või valduses oleval maa-alal, tingimusel, et seal ei asu kolmandatele isikutele kuuluvaid tehnokommunikatsioone.

https://www.riigiteataja.ee/akt/953813 .

Kaeveluba ju selleks ongi, et kommunikatsioonide valdajad kinnitavad et antud kohas puudub nende taristu.
Kui kaevaja on kindel, et maa sees kedagi ei sega, siis kaevab omal vastutusel ja hüvitab tekkinud kahjud.
Kui kaeveluba on väljastatud ja kaevatud on loa kohaselt, siis trasside kahjustumise korral katab trassi vigastuste kulud trassi omanik.