Lennukite angaarid

Kindlusehitised. Teed, sadamad ja lennuväljad. Kasarmud ja linnakud.
Maalinnad ja linnused. Kõik militaararhitektuurist.
diesel
Liige
Postitusi: 937
Liitunud: 20 Jaan, 2011 20:47
Kontakt:

Re: Lennukite angaarid

Postitus Postitas diesel »

põrandavalu sisse käib kiud, ehk kõlbab sellise pritsitud seina sisse ka.
mingid pooliku palli kujuga hoidlad nad tegid kuskile muuga suunale, huvilised ehk
oskavad netist täpsemat infot leida.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5710
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Lennukite angaarid

Postitus Postitas toomas tyrk »

Kapten Trumm kirjutas: 05 Juun, 2025 12:32 Osa NSVL lennuväest jäi lageda taeva alla seeläbi, et olemasolev angaarivõrk, mis rajati 50-60ndatel, oli mõeldud toonaste suhteliselt pisike tiivaga reaktiivide tarbeks ja uuemad, suurema tiivaga lennukid neisse ei mahtunud.
Kui rääkida nõuka lennuväest ja angaaridest, siis pole KÕIGI lennukite paigutamine angaaridesse olnud seal maal vist mitte kunagi eesmärgiks. Kõigil lennuväljadel olid angaarid, aga neid ei olnud piisavalt kõigi lennukite jaoks. Angaarid olid pigem hooldusbaasiks. Vähemasti enne 2. MS, selle ajal polnud see üldse teemaks, ning vahetult pärast teist maailmasõda ka mitte.

Juba kusagil kuuekümnendail seitsmekümnendail hakati rajama rohkem selliseid varjend tüüpi angaare, eriti siia Euroopa poole. Samas vaadake aerofotosid selle aja Lasnamäe lennuväljast. Ei mingeid varjendeid, angaarid, mida kasutati taas vaid remondiks ja hoolduseks ja - EV aegsed. Kaks polku lennukeid seisavad kõik lageda taeva all.

Pärnusse, Tapale ja Haapsallu juba rajati varjendi tüüpi angaarid. Samas ma pole kursis kas ikka piisavalt kõigile lennukeile. Ämaris olid ka angaarid, aga need ei sobinud kõigile seal baseerunud lennukeile. Osad (näiteks Su-24) olid ikka lageda taeva all.

B-2 ja muude stealth lennukite angaaridesse paigutamisel on põhieesmärk ikka keskkonnamõjude vähendamine. Sestap on need ka kergmetall ehitised, mis peavad lihtsalt vihma ja liivatormid eemal hoidma...
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 44028
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Lennukite angaarid

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Ma lugesin praegu Maa-ametist üle Haapsalu lennuvälja angaarid, ühe eskadrilli alal 8, teise eskadrilli alal 9 ja kolmanda alal 12 angaari. Eskadrillis oli 12 lennukit. Ilmselt on siis arvestuse alus, et polgus reaalselt olemasolevatele lahingulennukitele on angaarid kõigile. Hävitajate ja hävituspommitajate
polgus oli koosseisu järgi 40 lennukit, kolm 12-st eskadrilli ja neli lennukit juhtkonnale (nn staabilüli).

Lisaks oli polgus alati mõningad kahekohalised, koosseisuvälised lennukid ehk sparkad, millega tehti kontroll-lende nt puhkuselt või haiglast tagasi tulevatele lenduritele enne lahingulennukile lubamist. Need ei kuulunud selle 40 hulka. See, kas staabilülis olid ühe või kahekohalised, ei tea.

Angaare ei kasutatud valvelüli lennukitele, mis asusid avatud karponiirides stardiraja alguses, kamovõrgu all. Seal olid kohad 4-le lennukile. Need ei olnud tavaliselt angaaris põhjusel, et angaarid asusid rajast liiga kaugel ja uste avamisel esines tõrkeid (üks uks kaalus 100 tonni). Samas ligidal oli ka putka valvepilootidele ja -mehhaanikutele. Need lennukid olid alati täisrelvis. Tundub, et Haapsalus seisid need koosseisuvälised "sparkad" samamoodi lahtises karponiiris presendi all teise eskadrilli alal, lennuvälja tagumises otsas Rohuküla tee ligidal. Sealt võis neid läbi võsa teelt näha. Varasemalt arvasin, et need ka valvelennukid olid.

Ehk siis kokkuvõtteks Haapsalu polgu lennuvälja järgi tundub, et angaarid ehitati kõikidele, kel polnud vaja väljas seista ja arvestades väikest "miinust", sest osa lennukid viibisid remonditehastes. Miks ühel eskadrillil on seal 12 angaari - oletan, et tegemist oli 3. eskadrilli alaga, mis vene lennuväes oli õppe suunitlusega, sinna suunati noored piloodid lennukoolist täiendõppeks, nemad lahinguvalves ei osalenud ja seepärast polnuks seal tühje angaare.

Ämaris võis angaare olla isegi ülearu, sest alguses asus seal 40se koosseisuga hävituspommitajate polk (Su-7), hiljem tekkis sinna Su-24 polk, mis on pommituslennuväe polk ja seal peaks olema 2 eskadrilli ja vist kokku kas 28 lennukit.

Lageda taeva all olemise kohta - mingil ajal kehtestati piirialadel olevates hävituspommitajate üksustes lahinguvalve (mis varem oli ainult hävitajatel ja PVO-l), need lennukid olid tavaliselt õues (et lühendada lendusaamiseks kuluvat aega). Ja Su-24 polgukomandöri ametit pidanud Loemaa kirjutab, et nendesse varem rajatid angaaridesse mahtus Su-24 suure toppimisega sisse, mis nõudis häid autojuhte (ajateenijad ju!) ja mille käigus lõhuti ka lennukite tiivaotsi. NSVL lõpuajal, kui nappis juba kõike, seisidki lennukid angaaride ees õues, sest polnud ei bensiini, normaalseid ajateenijaid ja kaaderkoosseisul olid polhlad.

Siin aset leidnud sündmustest võis järeldada, et kui NSVL oleks veel aastat 10 püsinud, oleks Eestis olnud polgud ümber relvastatud Su-27 peale ja need oleks meil ka õues seisma hakanud. Kuumemates kohtades asunud PVO polngud mitmel pool jõudsidki juba minna, nt Kaug-Idas. 3 põlve masinad olid NSVL-s enamasti muutuvnoolsusega tiivaga ja nende tiivaulatus oli tiiva tagumises asendis üsna väike, mistõttu andis kasutada vanu, Su-7, Su-9 ja MiG-21 ajastu angaare. 4 põlve lennukid aga nagu MiG-29 ja Su-27, sinna enam ei mahtunud. Venemaal oli seeläbi hulgaliselt õnnetusi MiG-29tega, kui lennukid õhus lagunema kippusid, sest kurja ilma käes korrodeerub iga asi rohkem kui kuivas angaaris ja MiG-29 plaaneril pidi olema nõrk koht tiibade taga ja vertikaalsabade ees, kus korrosiooni kahjustatud kere kipub suure ülekoormusega murduma.

Minu teadmised ütlevad, et need kaar-tüüpi angaarid olid mõeldud lennukite kaitseks tuumarelva mõjude eest. Ja vähemalt Haapsalus praktiseerisid kohalikud tsiviilkaitse staabid enamasti olukorda, kus ameeriklased olid lennuvälja rajale poetanud taktikalise tuumapommi ja mis kõik siis kaasnes. Sellest ka angaaride "aerodünaamiline" kuju ja "järsus otsas" asunud meetripaksused uksed (üks uksepool pidi 100 tonni olema). Ja kaugus lennurajast.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 10269
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Lennukite angaarid

Postitus Postitas Kilo Tango »

Üldiselt mis puutub pommitajatesse, siis need on ikkagi mõeldud baseeruma nii sügaval tagalas, et klassikalise teooria järgi peaks ettehoiatusaeg olema piisavalt pikk, et need saaks vajadusel õhku tõsta. Ehk siis mingit põhjust pole kunagi olnud pommitajatele tugevdatud angaaride ehitamiseks. "Ämblikuvõrgu" laadseid rünnakuid sellisel massiivsel skaalal ei osanud lihtsalt keegi ette näha.
Peeter
Liige
Postitusi: 3703
Liitunud: 19 Veebr, 2006 20:12
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Lennukite angaarid

Postitus Postitas Peeter »

Kapten Trumm kirjutas: 06 Juun, 2025 8:11 Miks ühel eskadrillil on seal 12 angaari - oletan, et tegemist oli 3. eskadrilli alaga, mis vene lennuväes oli õppe suunitlusega, sinna suunati noored piloodid lennukoolist täiendõppeks, nemad lahinguvalves ei osalenud ja seepärast polnuks seal tühje angaare.
Siia on vaja teha täiendav selgitus:
Kolmas eskadrill oli jah tõesti nn pilootidele õppesuunitlusega, aga ka see eskadrill pidi olema lahingusuuteline. Seoses sellega suunati ka kolmandasse eskadrilli pidevalt rotatsiooni korras vanemaid ja kogenumaid lennukoosseisu liikmeid. Keegi pidi seal nii juhendama, aga ka ise samas ka uut ametit või sellega kaasnevaid kogemusi omandama. Isegi lülivanemaks saamiseks pidi see juba kogenud piloot esimesest kahest eskadrillist üleviidama nn ametit omandama kuhugile lülisse, kus selleks oli pädevusi. Tavaliselt oligi see 3.ndas eskadrillis, ja loomulikult pidi selleks olema ka 3. eskadrillis pädev lülivanemaks saamise juhendaja, kes samal ajal näiteks omandas eskadrilli komandöri asetätija kogemusi. Mis aga ei tähendanud, et ta ei osalenud lahingvalvetes. Nad lihtsalt pidi kõiges selles osalema. Ja omakorda toimus esmakordse või järjekordse koolituse 3. eskadrillis läbinuile esimesse kahte eskadrilli juba uues omandatud ametis tagasisuunamine. Jõuda koolist saabunud noorest läbi 3. eskadrilli lihtlenduri positsioonist ükskord 1. või 2. eskadrillis lülivanemaks ja seejärel edasi ka 1. eskadrilli komandöriks ja samas ka sellega kaasnevaks polgukomandöri asetäitjaks eeldas korduvat täiendõpet ja rotatsiooni. Aga samal ajal pidi ka kolmas eskadrill olema koosseisult pädev ja lahinguvalmis. Ja osalema ka lahingvalves. Ka see on üks väljaõppe osa. Eriti palju oli seda rotatsioonimöllu, kui meeskonnad olid mingil lennukil suuremad. Näiteks Tu-16-te polgus oli seda rotatsioonimöllu ikka korralikult. Kabiinis olevate meeste rotatsiooni toimus samas niimoodi, et igas meeskonnakomplektis oleks nii kogenud (juhendaja), kui samas ka väiksema kogemusega (juhendatav) lendur. Tu-16-l oli kabiinis 4 inimest, ees komandör ja piloot, ja taga kaks inseneri-navigeerijat. Ja neid siis roteeriti nii, et kõik meeskonnad oleksid lahingusuutelised. Ei olnud nii, et kokku sattuvad nn algaja komandör ja algaja piloot. Kui mees sai komandöri kohale, siis ainult samamoodi väga kogenud piloodi meeskonnas, enne kui omandas nn kogemustega komandöri staatuse. Ja sealt edasi juba nii piloodi kui ka kogu meeskonna komandörina juhendaja staatuse jne.
Lihtsalt joonelt ilma sellise karussellita karjääriredelil prestiižsele ja/või muidusoojale kohale tõusmiseks pidi selline lendur olema kas "väga andekas ja samas kindlasti ka õnneseen", või pidi sul lihtsalt olema mingi kindralipagunitega papa.
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 16688
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Lennukite angaarid

Postitus Postitas Fucs »

USA õhuvägi on lõpetanud 30 raudbetoonist varjendi ehituse F-16C/D hävitajatele Lõuna-Koreas Kunsani õhuväebaasis.
.
Kunsan01.jpg
Kunsan01.jpg (107.53 KiB) Vaadatud 716 korda
.
Kunsan02.jpg
Kunsan02.jpg (51.7 KiB) Vaadatud 716 korda
.
Kunsan04.jpg
Kunsan04.jpg (91.19 KiB) Vaadatud 716 korda
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline