Marsi jt planeetide koloniseerimine

[Kapten Trumm]

See "Marsi koloniseerimine" on üks kenake mull, millega Musk tahab USA maksumaksja miljardeid enda taskusse suunata. Täiesti mõttetu projekt, sest sealt Marsilt pole võtta suurt midagi ja sõit seal Maale on nii kulukas, et ühtegi maal leiduvat mineraali pole mingit mõtet seal kaevama hakata. Seal peaks kogu elu olema kupli all või skafandris - üsnagi inimvaenulik keskkond (erinevalt hollika filmidest). Tõsi, Veenusest on asi natuke parem, atmosfäärirõhk inimest päris ei lömasta ning atmosfäär ei koosne väävelhappe aurudest.

Ainus planeet, mida inimkonna võimete juures koloniseerida tasuks, on ehk Kuu, tingimusel, et sealt midagi vajalikku leiaks. Selle 4-päevase reisi elaks ka üle.

Musk on vaadanud liigselt filmi "Marslane" - see aga on lollusi ja ilmvõimatuid asju täis.

[Kalakala]

See "Marsi koloniseerimine" on üks kenake mull, millega Musk tahab USA maksumaksja miljardeid enda taskusse suunata. Täiesti mõttetu projekt, sest sealt Marsilt pole võtta suurt midagi ja sõit seal Maale on nii kulukas, et ühtegi maal leiduvat mineraali pole mingit mõtet seal kaevama hakata. Seal peaks kogu elu olema kupli all või skafandris - üsnagi inimvaenulik keskkond (erinevalt hollika filmidest). Tõsi, Veenusest on asi natuke parem, atmosfäärirõhk inimest päris ei lömasta ning atmosfäär ei koosne väävelhappe aurudest.

Ainus planeet, mida inimkonna võimete juures koloniseerida tasuks, on ehk Kuu, tingimusel, et sealt midagi vajalikku leiaks. Selle 4-päevase reisi elaks ka üle.

Musk on vaadanud liigselt filmi "Marslane" - see aga on lollusi ja ilmvõimatuid asju täis.

OT. Mul on elus tulnud sellel teemal arvamust avaldada, et kas Marsi on võimalik koloniseerida. Ma olen ikka vastanud, et saab küll. Mille peale harilikult lihtsameelne küsija erutub. Siis ma seletan, et ei ole vähimatki võmalust luua Marsil Maale lähedasi tingimusi ja muuta see inimese jaoks elukõlblikuks. Küll aga suudame me Maal mõnes laboris tekitada Marsile lähedase keskkonna. Edasi proovima seal laboris järele kas mõni mikroorganism on võimeline seal ellu jääma ja paljunema. Võime ka geeniteraapiat nende peal katsetada. Kui selline eluvorm on leitud, siis saadame raketiga Marsile ja võimalik, et mõne miljoni aasta pärast on seal keegi kellega tahaks koos õlut võtta. Selle peale on harilikult küsija pettunud näoga ja teeb muud juttu.

[ekacariya]

Läheb jälle teemast välja aga Marsil on varjatud kujul pinnases arvestavas koguses eluks vajaliku vett, mida Kuul ei ole. Võimalik et ka vabas olekus sarnaselt meie põhjaveele. Sellest saab toota ka hapniku jm

[Kalakala]

Läheb jälle teemast välja aga Marsil on varjatud kujul pinnases arvestavas koguses eluks vajaliku vett, mida Kuul ei ole. Võimalik et ka vabas olekus sarnaselt meie põhjaveele. Sellest saab toota ka hapniku jm

Marsi pinnal vedelal kujul vett ei esine ega saagi esineda, sest atmosfääri rõhk on allpool vee kolmikpunkti ehk jää muutub otse auruks ilma vahepeal veeks saamata. Mis kuradi elu see Marsil on kus kohvivesi keeb 0 kraadi juures ja kohv on solk.

[Qwerty226]

Marsil kokku ca 5 miljonit kuupkilomeetrit jääd. See on põhjus, miks sinna on esimene loogiline koht koloonia rajamiseks.
https://en.m.wikipedia.org/wiki/Water_o ... subsurface.

Kosmose uurimise rahastamisest üldiselt on rusika reegel, et majandus saab iga dollari kohta mille NASA kulutab seitse dollarit kasu.

[MadisM]

Ma panustan siis ka offtopicusse.

Mars on seesmiselt surnud, seega puudub magnetväli mis päikesetuulte eest kaitseks. Midagi märkimisväärset ei hakka selle pinnal kunagi elama.

[Madis Reivik]

Marsil kokku ca 5 miljonit kuupkilomeetrit jääd. See on põhjus, miks sinna on esimene loogiline koht koloonia rajamiseks.
https://en.m.wikipedia.org/wiki/Water_o ... subsurface.

Kosmose uurimise rahastamisest üldiselt on rusika reegel, et majandus saab iga dollari kohta mille NASA kulutab seitse dollarit kasu.

Marsil pole energiat. Päikese võimsus <50% võrreldes Maaga ja päikesepaneelide eluiga on tõenäoliselt väga vilets. Samas energiatarve on suur, elu alalhoiusüsteemid (küte jms).

Lisaks on ikka küsimus et MIKS peaks Marsi koloniseerima ? Seal pole meile midagi vajalikku. Pigem asteroide püüda.

Ja kui keegi ütleb et "juhuks kui Maa muutub elamiskõlbmatuks" siis... isegi peale laustuumapommitamist on Maal alles magnetväli ja hapnik ja vesi.

See on umbes sama loogika et kui meil põld ikaldub siis kolime Atacama kõrbesse.

[lennumudelist]

Neil kordadel, kui olen mõelnud sääraste teemade peale, olen jõudnud tulemusteni:

- Veenus: isegi kurat ei taha sinna

- Marss: pingutades saab seal elada, aga pole suurem asi elu, planeedil on siiski ka atmosfäär ja raskusjõud (otseühendus kosmosega on võimatu) ning mistahes tegevus seal peab õigustama suurt võimlemist saabumisel ja lahkumisel

- Asteroidide õõnestamine: halb elu, aga otseühendus kosmosega ja saab tooraineid. Saabumiseks pole vaja langevarju ega tiibu, lahkumiseks piisab ioonmootorist.

- Asteroididest ehitatud korralikud laevad: talutav elu, aga kuhu nendega sõita?

[ekacariya]

Marsil pole energiat. Päikese võimsus <50% võrreldes Maaga ja päikesepaneelide eluiga on tõenäoliselt väga vilets. Samas energiatarve on suur, elu alalhoiusüsteemid (küte jms).

Lisaks on ikka küsimus et MIKS peaks Marsi koloniseerima ? Seal pole meile midagi vajalikku. Pigem asteroide püüda.

Ja kui keegi ütleb et "juhuks kui Maa muutub elamiskõlbmatuks" siis... isegi peale laustuumapommitamist on Maal alles magnetväli ja hapnik ja vesi.

Esimene küsimus- isegi mulle tundub jabur energiavajaduste katteks sinna mingeid päikesepaneele panna...ikka mingi tuumajaam tundub palju mõistlikum või kuidas?

Teiseks ega keegi vist täpselt ei tea mida väärtusliku seal maa-all leidub, pinnaseproovid on võetud seni üsna maapinna lähedalt. Kujutame ette pilti et kui mõni võõrtsivilisatsioon tuleb sel viisil maad uurima...lahkub vist ka üsna pettunult tõdemusega et "seal pole mitte midagi"(Kuuga on asi selgem- Kuu pärineb vist Maast, kokkupõrke tagajärjel löödi Maast tükk välja ja sellest tekkis Kuu)

Olulisem asi miks võiks Marsi koloniseerimine oluline olla, oleks vist nõ "koopiaketas" või ma ei tea kuidas IT mehed kutsuvad...kui arvutis olev oluline info tehnilistel põhjustel kaduma läheb, on kuskil talletatud varukoopia.
Võib juhtuda päikese krooni massi purse millesarnast keegi pole seni isegi ettekujutada suutnud, asteroidi kokkupõrge(seda on juba ajaloos korduvalt juhtunud viisil kus küsimärk ei oleks mitte inimkonna säilimine vaid elu säilimine maal üldse)

Kõik algab tegelikult väikestest näiliselt tähtsusetutest sammudest...ka Elon Musk kindlasti teab et tema Marsi asustamist oma eluajal ei näe, tema isiklik huvi on ehk head raha teenida, ja mitte vähem tähtis- saada oma nimi kirja ajaloo annaalidesse sarnaselt teiste suurmeestega ajaloos(kõige suurem äramärkimine toimub ju nendele kes suurte asjadega algust tegid, Amstrong, Gagarin, isegi Tesla nime teavad kõik, hilisemaid edasiviijaid mitte nii hästi)

[klaasmees]

See "Marsi koloniseerimine" on üks kenake mull, millega Musk tahab USA maksumaksja miljardeid enda taskusse suunata. Täiesti mõttetu projekt, sest sealt Marsilt pole võtta suurt midagi ja sõit seal Maale on nii kulukas, et ühtegi maal leiduvat mineraali pole mingit mõtet seal kaevama hakata. Seal peaks kogu elu olema kupli all või skafandris - üsnagi inimvaenulik keskkond (erinevalt hollika filmidest). Tõsi, Veenusest on asi natuke parem, atmosfäärirõhk inimest päris ei lömasta ning atmosfäär ei koosne väävelhappe aurudest.

Ainus planeet, mida inimkonna võimete juures koloniseerida tasuks, on ehk Kuu, tingimusel, et sealt midagi vajalikku leiaks. Selle 4-päevase reisi elaks ka üle.

Musk on vaadanud liigselt filmi "Marslane" - see aga on lollusi ja ilmvõimatuid asju täis.

Mu ebakindel sisetunne ütleb, et film "Marslane" tuli peale Muski juttu, mitte vastupidi. On ülimalt vähe asju, mida tasuks nüüd ja praegu kosmoses kaevandada ja Maale transportida. Kuidas on seis sel hetkel, kui päris iseseisev koloonia kuskil toimima hakkaks, 20 või 40 või 80 aasta pärast tulevikus, kes seda teab. Kõigi väljapakutud kohtade kõrval on Marsil üks eelis - raskusjõud. Kui eeldada, et inimesed elavad seal kui mitte terve elu, siis vähemalt aastakümneid, siis paremat kohta kui Marss võtta pole.
Tõenäoliselt ei ole ühegi koloonia esimene eesmärk isetasuvaks saamine, veel vähem kaevandamise läbi. Kui, siis uurimistöö, või nende tingimuste ära kasutamine, mida Maal võtta pole. Võib-olla saab toota midagi, mida Maal ei saa. Pigem siis küll Kuul, kus on väiksem raskusjõud. Võib-olla astronoomia, mingite (ohtlike) seadmete katsetamine, mida Maal teha ei saaks. Kiiremini kosmoses lendamiseks oleks nt teisi mootoreid vaja, kuid neid tuleks arendada ja katsetada ja ilma, et see startimisel ähvardaks inimkonnale pähe kukkuda. nt. Lihtsalt kohaliku taevakeha uurimine. Maad on pikalt ja suurte jõududega uuritud ja ikka tuleb üllatusi ja avastusi.

[Kriku]

Läbi ajaloo on olnud kollektiive, kes tahavad muust ühiskonnast eraldi oma asja ajada. Tehnoloogia arenedes võib maaväliste loodusobjektide koloniseerimine muutuda piisavalt odavaks, et sõgedate sektid suudaks seda iseseisvalt rahastada. Musk ise on ka natuke sinnapoole.

Atmosfääri hõredus on muidugi kõige tõsisem probleem. Keegi kirjutas selle kohta nii:

The absolute minimum at 1 atmosphere is about 6% oxygen. At this level you'd be unconscious. Dipping even a little bit below this causes immediate cardiac arrest and death. If you want to be conscious and maybe move a bit, then you need to double that to 12%. Below 12% you'll be unconscious, but even at 12% your thinking would be impaired and you'd lack co-ordination and be gasping for air. Your thoughts will start to clear up at around 16%. You're not recommended to exert yourself below 19.5% oxygen.

But that's at 1 atmosphere, or 1000 millibars (just slightly over that at sea level, but I'm rounding off). The air pressure on Mars is 6.5 millibars. So that 6% of one Earth atmosphere translates to 60 millibars, which you could never reach on Mars. You'd only get to one tenth of that if Mars's atmosphere is 100% oxygen.

But wait, it gets worse.

Because of the way that oxygen diffuses in our blood and certain complexities of the gas-exchange in our lungs, 60 millibars of oxygen would not be nearly enough if the pressure was 60 millibars. At 1000 millibars you'd be on the edge of death with 60 millibars of O2. But at 60 millibars you'd be dead. There's not enough pressure outside your lungs for oxygen to enter your blood stream. It can't cross that gas-exchange barrier in your lungs.

That's why at 8.8 km, it's very difficult to breath unaided at the top of Mount Everest. The air is still 21% oxygen, but because of the reduced pressure of 300 millibars, you or I would be dead. Climbers use canned oxygen, and even then they need to acclimatize for weeks (basically, let your body produce more red blood cells to account for the lower air pressure) at base camps. Even so, their bodies are shutting down. Digestion slows down. Sleep is difficult.

At 63 millibars, water will boil at body temperature. This includes your blood and more importantly, the moisture in your lungs which is needed for gas to diffuse across. So that's the absolute limit. This is still 10.5 times the atmosphere on Mars.

https://www.reddit.com/r/askscience/com ... o_have_to/

Atmosfäär kipub väikese gravitatsiooni tõttu ise minema lendama, st. päikesetuul puhub selle pikkamööda ära. Selle vastu ainus rohi, mida mina tean, on elada piisavalt sügava augu põhjas. Paraku sobivat looduslikku auku Marsil ei ole, kuigi selle pinnavormid on Maa omadest palju võimsamad:

Atmospheric pressure on the surface today ranges from a low of 30 Pa (0.0044 psi) on Olympus Mons to over 1,155 Pa (0.1675 psi) in Hellas Planitia, with a mean pressure at the surface level of 600 Pa (0.087 psi). The highest atmospheric density on Mars is equal to that found 35 kilometres (22 mi) above Earth's surface. The resulting mean surface pressure is only 0.6% of Earth's 101.3 kPa (14.69 psi). The scale height of the atmosphere is about 10.8 kilometres (6.7 mi), which is higher than Earth's 6 kilometres (3.7 mi), because the surface gravity of Mars is only about 38% of Earth's.

https://en.wikipedia.org/wiki/Mars#:~:t ... ges%20from

[Kapten Trumm]

Mina näen siin ainult seda plussi, et eesmärk inimene Marsile saata teenib üldist tehnoloogia arengut. Ja Marsi kliima on võrreldes Veenuse või Saturniga ikka üsna mõõdukas. Jäädes alla Kuu- võidujooksus, spetsialiseerus omal ajal NSVL automaatjaamadele. Venera nimelised jaamad jõudsid ka Veenusele. Saadud teadmine oli selline (hetkeni kuni sondil pilt eest läks), et temperatuur Veenuse pinnal oli umbes 470 kraadi ning atmosfäär koosnes enamasti väävelhappe aurudest. Rääkimata tohutust õhurõhust. Teadmine inimkonnale oli see, et sinna inimesel asja pole.

Päikesüsteemis rohkem meile sobivaid planeete pole. Olla saaks seal ainult täiesti isoleeritud keskkonnas. Järgmine teooria sobiv planeet võib olla Proxima Centauri tähesüsteemis, 4,2 valgusaasta kaugusel. Tänase tehnoloogiaga sinna lendamiseks kulub inimpõlvi. Marsi puhul on juba probleemiks tohutu pikk lennuaeg ja selle vältel inimest elu (ja täie mõistuse juures olemise) tagamine. Tagasipöördumisel on vaja ju ka laeva kiirendada. Kui tegu pole just ühe otsa lennuga.

Üks vähe tuntud Kuu-lendude programmi boonuseid inimkonnale on teflonkatete laiem kasutus (nt teflonpann).

Olympos Mons, mis eespool läbi käis, on Päikesesüsteemi kõige kõrgem mägi, asub Marsil kõrgus 26 km. Sinna annab kõndides minna, kuid jalamilt tipule tuleb 300 km kõndida.

[Qwerty226]

Isegi kui kõik asteroidid ja GRB'id meist mööda lähevad, on Maa elamiskõlblik veel ca miljard aastat (see tähendab, et tervest Maa elukõlblikust perioodist on alles jäänud ca 20%).

Mulle endale meeldib koopainimese analoogia, et inimkond ei arenenud koobast täiuslikuks muutes, vaid koopast välja astudes. Ja kosmos on see järgmine samm.

[Kapten Trumm]

Mina arvan, et kuna eksoplaneetide koloniseerimine lähima 1000a jooksul ei juhtu, siis tuleb keskenduda Maa elamisväärsena säilitamisele.
Mingi kupli all elada ja skafandris aeg ajalt korraks õue minna saab ka postapokalüptilisel Maal. Selleks pole vaja Marsile kolida.

Muidugi mingi aja jooksul toimub ka Maal sama asi, mis on kaotanud Marsilt vee (ja võimalik, et elu koos sellega).

[Kalakala]

Fun fact. Ka Marsil mõõdetakse kõrgusi merepinnast. Kuna seal tegelikku merd ei ole siis selle teoreetilise mere pinnast juhul kui see oleks. Täpsemalt null on kõrgusel kus atmosfääri rõhk asub vee kolmikpunktis (6,1 millibaari), ehk see on kõrgus kus vedelal veel on üleüldse teroeetiline võimalus tekkima hakata.