Autotehnikateema
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Autotehnikateema
Normaalne treial suudab ka pisut kõvera tööpinnaga ja soonilise ketta sirgeks saada, rellakaga ja pidur peal sõites pole see lihtsalt võimalik.
Nagu ikka, leveli tase sõltub maksumusest. Kui eesmärk on kõige odavam, ülevaatuselt läbi saav võimalus, siis muidugi, rellakas ja käi koduaias on kõige odavam.
Nagu ikka, leveli tase sõltub maksumusest. Kui eesmärk on kõige odavam, ülevaatuselt läbi saav võimalus, siis muidugi, rellakas ja käi koduaias on kõige odavam.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Autotehnikateema
Siin autogurud koos. Küsimus.
Millega võib määrida enne paigaldamist/koostamist kliimasüsteemi torustiku uut rõngastihendit. Süsteemis on R-134a gaas ja PAG-46 õli.
Osad manuaalid räägivad, et määrige PAG-46 õliga VÕI spetsiaalse määrdega.
https://www.mahle-aftermarket.com/media ... screen.pdf
Kusagil jutustati veel, et PAG õliga neid rõngastihendeid määrides mitte ainult ei enneta nende võimalikku vigastust paigaldamisel, vaid see omab ka mingeid väikeseid vajalikke tihendamisomadusi ja tuleks seepärast alati kasutada.
Kuna saadaval on kiirelt hetkel ainult 1 liitrised PAG-46 õlipudelid (30-39EUR pudel), siis on overkill seda osta, et ühte O-rõngastihendit väljavahetamisel määrida.
Siis hakkasingi otsima, et milline võiks olla see nn "spetsiaalne määre" vms ja komistasin hoopis sellise jutu otsa:
No kuivalt ei tahaks hakata toppima.
Keegi teab ja on kursis, millega siis neid määrida/määritakse ja millised need "special lubricants"-id on?
Kusagil USA saidil ja ka mingis videos (need seal "mehed tänavalt" kõik on jube iseteadlikud remondimehed) mingid tegelased soovitasid silikoonõliga panna. Ülal Mahle selle omakorda kategooriliselt välistab...
Millega võib määrida enne paigaldamist/koostamist kliimasüsteemi torustiku uut rõngastihendit. Süsteemis on R-134a gaas ja PAG-46 õli.
Osad manuaalid räägivad, et määrige PAG-46 õliga VÕI spetsiaalse määrdega.
Noh nt Mahle manuaalist (Automotive air conditioning. A compact guide for the workshop) on see viimane õpetus võetud.Lubricate O-rings and gaskets with refrigerant oil or special lubricants before assembly to make them easier to install. Do not use any other grease or silicone spray, as this will immediately contaminate the new refrigerant.
https://www.mahle-aftermarket.com/media ... screen.pdf
Kusagil jutustati veel, et PAG õliga neid rõngastihendeid määrides mitte ainult ei enneta nende võimalikku vigastust paigaldamisel, vaid see omab ka mingeid väikeseid vajalikke tihendamisomadusi ja tuleks seepärast alati kasutada.
Kuna saadaval on kiirelt hetkel ainult 1 liitrised PAG-46 õlipudelid (30-39EUR pudel), siis on overkill seda osta, et ühte O-rõngastihendit väljavahetamisel määrida.

Siis hakkasingi otsima, et milline võiks olla see nn "spetsiaalne määre" vms ja komistasin hoopis sellise jutu otsa:
PAG oil: Polyalkylene Glycol or PAG oil is a man-made lubricant used in both R134a systems and the latest R1234yf. There are several types of PAG oil based on the viscosity of the oil -- PAG46, PAG100 and PAG150 -- and the type of refrigerant it is designed for. Unfortunately PAG is hygroscopic, meaning it attracts and retains moisture from within the A/C system or atmosphere. When PAG oil and moisture mix, they react, creating an acid that can corrode and damage system related components. For this reason, PAG oil should never be used to lubricate O-rings, compressor shaft seals or refrigerant line joints. More important, it should also never be used in hybrid vehicles as the oil is electrically conductive.
https://www.delphiautoparts.com/resourc ... -important

No kuivalt ei tahaks hakata toppima.
Keegi teab ja on kursis, millega siis neid määrida/määritakse ja millised need "special lubricants"-id on?
Kusagil USA saidil ja ka mingis videos (need seal "mehed tänavalt" kõik on jube iseteadlikud remondimehed) mingid tegelased soovitasid silikoonõliga panna. Ülal Mahle selle omakorda kategooriliselt välistab...
Re: Autotehnikateema
Ei oska seda mahle juttu kommenteerida, aga esimesed kolm lehte, mis tegelevad AC asjade müügiga pakuvad määrdeks silikoonmääret.
Aga on ka spetsiaaltooteid, millede keemilist koostist ei oska kommenteerida https://www.prosupply.com/treatments-ch ... ray-4ozcan
Aga on ka spetsiaaltooteid, millede keemilist koostist ei oska kommenteerida https://www.prosupply.com/treatments-ch ... ray-4ozcan
Re: Autotehnikateema
Muig jah.
Neid "A/C Silicone lubricant"-e tuleb netist jah, enamus on made in USA
https://supercool.ac/product/lubricant- ... 00cst-4oz/
data Sheet-e vms enamuse kohta ei leia, et koostist vaadata
ja neid supperpupper tooteid ma meie lettidelt ei leia
Dr. Google on endiselt veidi skisofreeniline
Silicon Grease
Silicon Lubricant
Silicon Oil
Silicon Spray
...
Silikoonõliga võib siis kokku panna?
Kui jah, siis kas kõlbavad silikoonõli aerosoolid (pärast peale laskmist laseb seista kuni lisaained välja lenduvad) nagu nt
Motip
CRC
Maston
jne
või siis peaks ostma pudelis vedelikuna?

?

?

JNE

Või hoopis silikoonmääre?
https://www.autokaubad24.ee/et/tooted/0 ... A4%C3%A4re
Neid "A/C Silicone lubricant"-e tuleb netist jah, enamus on made in USA
https://supercool.ac/product/lubricant- ... 00cst-4oz/
data Sheet-e vms enamuse kohta ei leia, et koostist vaadata
ja neid supperpupper tooteid ma meie lettidelt ei leia
Dr. Google on endiselt veidi skisofreeniline
Silicon Grease
Silicon Lubricant
Silicon Oil
Silicon Spray
...

Silikoonõliga võib siis kokku panna?
Kui jah, siis kas kõlbavad silikoonõli aerosoolid (pärast peale laskmist laseb seista kuni lisaained välja lenduvad) nagu nt
Motip
CRC
Maston
jne
või siis peaks ostma pudelis vedelikuna?

?

?

JNE

Või hoopis silikoonmääre?
https://www.autokaubad24.ee/et/tooted/0 ... A4%C3%A4re
Re: Autotehnikateema
Ma paneksin pigem õli. Määre on nende väikeste O rõngaste jaoks liiga paks
Re: Autotehnikateema
Spetsiaalne paksendatud vedelik kliimaseadmete ühenduste koostamiseks, mis ei ummista sisemisi kanaleid ja mis ei ole klassikalises mõistes hermeetik, (kuigi pakutakse keermeliimi või hermeetiku kategooria all):Fucs kirjutas: ↑16 Juun, 2025 16:51 Siin autogurud koos. Küsimus.
Millega võib määrida enne paigaldamist/koostamist kliimasüsteemi torustiku uut rõngastihendit. Süsteemis on R-134a gaas ja PAG-46 õli.
.................
No kuivalt ei tahaks hakata toppima.
Keegi teab ja on kursis, millega siis neid määrida/määritakse ja millised need "special lubricants"-id on? ...
https://www.google.com/search?q=%22Nylo ... s-wiz-serp
Meile kõige lähemal paistab seda tundma Soome Onnineni pood ja näitab toote saadavust paljudes esindustes:Nylog Blue on elastne vedelik, mis on valmistatud sünteetilisest külmutusseadmete kompressoriõlist.
Nylog Blue on täielikult segunev ja ühildub kõigi süsteemi külmaainete ja õlidega.
Nylogiga kaetud tihendid ei kuiva kunagi ega kinnitu kuumuse tõttu pinnale.
https://www.onninen.fi/en/nylog-blue-th ... k/p/DAV418
Sellelt lehelt leiab ka toote dokumendid.
Kes küsib, on loll üks kord, aga kes ei küsi on loll surmani.
Re: Autotehnikateema
See Nylog Blue ongi vist kontsentreeritud kompressoriõli
Kliimaseadme torude ühendused (roheliste rõngastega) pole minu silma ees mitte keeratavad vaid pinnad surutakse kokku ja tõmmatakse poldi või poltidega kinni. Neid ei pea tingimata määrima kui rõngas õige suurusega on. Kuskil paar aastat tagasi vahetas soome ametimees masinal konditsioneeri kuivatit, tegi lihtsalt sõrme suus märjaks ja tõmbas rõngale ringi peale.
Nüüd tuleb meelde et keskkooli keemiaõpetaja seletas kunagi klassi ees et inimese sülg on keskmiset tunduvalt parem määrdeaine kui ise mingi laborikomplekti torusid ja voolikuid kokku seadis.
Aga kui laristamiseks läheb siis seda kompressoriõli on muteada ka väiksetes pudelites
https://www.liqui-moly.com/en/pag-air-c ... nS0K2#4083
Ja kui veel sertifikaatides sorkida siis ISO VG46 on ka tavaline hüdraulikaõli mida igasugustes hüdrosilindritega masinates kasutatakse
https://www.neste.fi/tuote/neste-hydraulic-46_fi
Seda peaks igaühel olema kelle kodus traktor leidub.

Kliimaseadme torude ühendused (roheliste rõngastega) pole minu silma ees mitte keeratavad vaid pinnad surutakse kokku ja tõmmatakse poldi või poltidega kinni. Neid ei pea tingimata määrima kui rõngas õige suurusega on. Kuskil paar aastat tagasi vahetas soome ametimees masinal konditsioneeri kuivatit, tegi lihtsalt sõrme suus märjaks ja tõmbas rõngale ringi peale.
Nüüd tuleb meelde et keskkooli keemiaõpetaja seletas kunagi klassi ees et inimese sülg on keskmiset tunduvalt parem määrdeaine kui ise mingi laborikomplekti torusid ja voolikuid kokku seadis.
Aga kui laristamiseks läheb siis seda kompressoriõli on muteada ka väiksetes pudelites
https://www.liqui-moly.com/en/pag-air-c ... nS0K2#4083
Ja kui veel sertifikaatides sorkida siis ISO VG46 on ka tavaline hüdraulikaõli mida igasugustes hüdrosilindritega masinates kasutatakse
https://www.neste.fi/tuote/neste-hydraulic-46_fi
Seda peaks igaühel olema kelle kodus traktor leidub.
Re: Autotehnikateema
Üldiselt peab see O-rõngas ise tihendama. Aru ma ei saa nendest kes kasutavad tihendite juures veel mingeid lisaaineid tihendamiseks. Tavaliselt need pigem segavad tihendil korralikult oma tööd tegemast. Võib kasutada koostemäärdeid koostamise lihtsustamiseks, aga need on reeglina libestid.
See Nylog tundub pigem olevat mõeldud tööstuslikes jahutussüsteemides kasutamiseks, kus kasutatakse ammoniaaki vms. aineid.
See Nylog tundub pigem olevat mõeldud tööstuslikes jahutussüsteemides kasutamiseks, kus kasutatakse ammoniaaki vms. aineid.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Autotehnikateema
Õli sööb tihendeid (Fucsi link eespool)?
Huvitav, kui ma viimati kompressorit vahetasin, siis ma mõõtsin mensuuriga täpselt mingi 150 milliliitrit õli sinna sisse, enne kui torud külge said. Meenutas üsna tavalist mineraalõli.
Kes veel ei tea, siis koos külmaainega on süsteemis ka õli, mis puutub kokku samade rõngastega.
Rõngad on lihtsalt õlikindlast kummist.
Õlikindlust saab lihtsasti kontrollida bensiiniga, viska mõni rõngas mõneks minutiks bensiinitopsi ja siis hõõru pärast näpu vahel. Kui kumm lagunema ei hakka, on õlikindel (mis on bensukindel, on alati ka õlikindel, aga mitte vastupidi).
Poldiga kinnitatav flants on ainult kompressori külge. Filtri külge ja radikate külge on tavaliselt keeratavad.
Saladuskatte all võin reeta, et kui pole neid spetsiaalseid rohelisi rõngaid võtta, siis mina olen kasutanud musti ka, lihtsalt kontrollisin õlikindlust ja peavad siiamaani.
Ja kui tihend on õlikindel, siis arusaadavalt võib ka õli kasutada selle montaazi lihtsustamiseks. Umbes nagu tehakse õlifiltri tihend enne filtri paika kruvimist näpuga õliseks.
Ja filter (dryer) on kulumaterjal, seda tuleb auto eluea jooksul mõnikord vahetada, ootamata ära, et selle tekitatav takistus tekitab torustikku ebanormaalse surve ja see väsitab kompressori. Topsi sees on peenike metallvõrk, mis eraldab külmaainest metallipuru ja vett ning mis loogiliselt teatud töötundide järel hakkab umbe minema. Ja selle vahetamisega tekib ka tihendite teema. Erandiks on ainult need autod, millel see filter on kinnitatud esimese radika külge, seal võib juhtuda, et mõistlikum on vahetada terve radikas koos filtriga, kuna seda filtrit ei õnnestu ühes tükis enam avada, et seda mõneeurost sõela vahetada (mis tundub ahvatlevalt odav). Sellisel luksuslikul autol nagu Mercedes maksis see filter (päris tummine alumiiniumist kopsik) mingi 30 eurot ja kui gaas on väljas, siis oli selle vahetamine 15 min töö.
Huvitav, kui ma viimati kompressorit vahetasin, siis ma mõõtsin mensuuriga täpselt mingi 150 milliliitrit õli sinna sisse, enne kui torud külge said. Meenutas üsna tavalist mineraalõli.
Kes veel ei tea, siis koos külmaainega on süsteemis ka õli, mis puutub kokku samade rõngastega.
Rõngad on lihtsalt õlikindlast kummist.
Õlikindlust saab lihtsasti kontrollida bensiiniga, viska mõni rõngas mõneks minutiks bensiinitopsi ja siis hõõru pärast näpu vahel. Kui kumm lagunema ei hakka, on õlikindel (mis on bensukindel, on alati ka õlikindel, aga mitte vastupidi).
Valesti mäletad, radikate küljes on tavaliselt keeratavad. Mingite imemõõdus keermetega.minu silma ees mitte keeratavad
Poldiga kinnitatav flants on ainult kompressori külge. Filtri külge ja radikate külge on tavaliselt keeratavad.
Saladuskatte all võin reeta, et kui pole neid spetsiaalseid rohelisi rõngaid võtta, siis mina olen kasutanud musti ka, lihtsalt kontrollisin õlikindlust ja peavad siiamaani.
Ja kui tihend on õlikindel, siis arusaadavalt võib ka õli kasutada selle montaazi lihtsustamiseks. Umbes nagu tehakse õlifiltri tihend enne filtri paika kruvimist näpuga õliseks.
Ja filter (dryer) on kulumaterjal, seda tuleb auto eluea jooksul mõnikord vahetada, ootamata ära, et selle tekitatav takistus tekitab torustikku ebanormaalse surve ja see väsitab kompressori. Topsi sees on peenike metallvõrk, mis eraldab külmaainest metallipuru ja vett ning mis loogiliselt teatud töötundide järel hakkab umbe minema. Ja selle vahetamisega tekib ka tihendite teema. Erandiks on ainult need autod, millel see filter on kinnitatud esimese radika külge, seal võib juhtuda, et mõistlikum on vahetada terve radikas koos filtriga, kuna seda filtrit ei õnnestu ühes tükis enam avada, et seda mõneeurost sõela vahetada (mis tundub ahvatlevalt odav). Sellisel luksuslikul autol nagu Mercedes maksis see filter (päris tummine alumiiniumist kopsik) mingi 30 eurot ja kui gaas on väljas, siis oli selle vahetamine 15 min töö.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Autotehnikateema
On nii ja naa. Sõltub automargist ja mudelist. Viimasel ajal rohkem flantsiga.Kapten Trumm kirjutas: ↑17 Juun, 2025 7:52Valesti mäletad, radikate küljes on tavaliselt keeratavad. Mingite imemõõdus keermetega.minu silma ees mitte keeratavad
Poldiga kinnitatav flants on ainult kompressori külge. Filtri külge ja radikate külge on tavaliselt keeratavad.
Re: Autotehnikateema
See on küll huvitav. Tavaliselt sisaldub õli külmaaines, Kusjuures see õli ei talu niiskust. Ka atmosfääris sisalduvat veeauru. Niiskus muudab õli happeliseks ja ... haa siin vist ongi point, et auto kondis pole mähiseid, mille laki see õli ära sööks. A siis ikka tekib küsimus, milleks see kuivatuspadrun vajalik üldse on, kui jahutusring ei pea eriti kuiv olema ja õli saab mensuuriga sisse valada. Ma saan aru, et auto kondi puhul piisab siis ainult vakumeerimisest. Lämmastikuga, vakumeerimiste vahel, täitma ei pea?Huvitav, kui ma viimati kompressorit vahetasin, siis ma mõõtsin mensuuriga täpselt mingi 150 milliliitrit õli sinna sisse, enne kui torud külge said. Meenutas üsna tavalist mineraalõli.
Siis peaksid autole ka mingid omad külmaained olema, kuna tavalises R134a peaks õli sees vist olema. Või ikka tavalised?
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Autotehnikateema
Võibolla eri kompressoritüüpidel on erinev, antud, Denso toodetud mersu kompressoril oli õlipudel kaasas karbis, enne auto peale panekut kallad selle sisse sealt toruaugust ja paned plastpunni ette tagasi. Auto peal seda kallata ei õnnestu (ei pääse eriti ligi).
Rohkem mul uusi kompressoreid õnneks osta pole vaja olnud. Seepärast kõiki nüansse ei valdagi.
Rohkem mul uusi kompressoreid õnneks osta pole vaja olnud. Seepärast kõiki nüansse ei valdagi.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Autotehnikateema
AMvA kirjutas: ↑17 Juun, 2025 8:11On nii ja naa. Sõltub automargist ja mudelist. Viimasel ajal rohkem flantsiga.Kapten Trumm kirjutas: ↑17 Juun, 2025 7:52Valesti mäletad, radikate küljes on tavaliselt keeratavad. Mingite imemõõdus keermetega.minu silma ees mitte keeratavad
Poldiga kinnitatav flants on ainult kompressori külge. Filtri külge ja radikate külge on tavaliselt keeratavad.
On jah, huiundajal olid torud radika küljes ka flantsiga. Kättesaamiseks tuleb esistange eemaldada.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Autotehnikateema
No erinevate külmutusainetega/gaasidega sobivad kokku erinevad õlid.
Sellest kirjutatakse igal pool. Lähim koht on kohe lingil, mille oma esimesse selleteemalisse posti panin.
Aga osa tihendite pinnast jääb n.ö. "väljapoole", kuhu lekkekindlas süsteemis, süsteemis endas ringlev õli ei pääse ja ilma kaitsva määrdeta võib nende tihendite eluiga kõvasti lüheneda. + ühendustes tekib ka mehhaaniline hõõrdumine metallipindadega (üldiselt siis alumiiniumist või alumiiniumsulamitest detailid). Edasi peab lisaks tihendisõbralikkusele vastav määrdeaine sobima keemiliselt ka külmutusaine ja süsteemis kasutatava kompressoriõliga.
Ma saan aru, et ühenduste koostamisel kasutatakse laialdaselt seda sama kompressoriõli, mida kasutab süsteem. Nii teevad ka VIST enamus autoteenindusi meil (kellega õnnestus rääkida, need teevad). Sest see on kõige lihtsam ja välistab olukorra, kus määrdeaine ei sobitu kokku süsteemis kasutatava külmaine ja õliga. Sellel, nagu võib tarkadest kirjutistest lugeda, on aga üks oluline kitsaskoht, kui kasutatakse õlisid, mis on hüdroskoopne ehk niiskust imav/veega kergelt segunev. Tihendite ja liidete need osad, mis ei puutu otseselt kokku süsteemi sisese poolega, hakkavad niiskust imama moodustades õliga reageerides happeid, mis panevad alumiiniumi või alumiiniumsulamid korrodeeruma. Sama teeb niiskus ka süsteemi sees, sh kompressoris, kui niiskus satub süsteemi sisse. Kusagil targas kirjanduses kirjutati nt keermesliitmike puhul, et õliga tihendite määrimisel on soovitatav keermed katta enne koostamist lisaks nõrga keermeliimiga, mis välistab niiskuse jõudmise keerme vahele ja tihendite välisküljele.
Ehk, et hüdroskoopse kompressoriõli kasutamine tihendite ja liitmike määrimisel on küll hea ja lihtne meetod, kuid sellel on oma "aga"-d.
Ja kuna minul nt pole võimalus täna (ja edasi lükata ei saa) ühe tihendi määrimiseks mõistlikus koguses PAG-46 õli saada (noh, vbl mõnest teenindusest saaks "tilga" seda õli kusagile kopsikusse, aga see ei tohiks olla kaua avatuna seisnud, et mitte imada sisse õhuniiskust), siis hakkasin vaatama alternatiivide poole, mida on n. "letilt" kohe saada ja võimalik kasutada. Rõngastihendite määrimisel muudes kohtades kui AC süsteem on lahendusi jalaga segada. Küsimused tekkisid just spetsiifiliselt AC süsteemi tihendite kohta. Osad targad kirjutised pajatasid, et R-134a ja PAG-46 puhul võib kasutada ka silikoonõlisid või silikooni baasil määrdeid, mis ei sisalda naftasaaduseid ja mingeid muid keemilisi osi (jään need ained praegu võlgu, ei mäleta peast enam), osad aga kirjutasid, et mingeid silikoonõlisid jms kasutada ei tohi. Siit tekkis järgmine küsimus, et millega siis võib.
Küsimus pole otseselt selles, millega üldse võib määrida rõngastihendeid vaid selles, millised määrdeained ei keera pekki jahutussüsteemi seestpoolt ja sobivad keemiliselt kokku nii R-134a jahutusaine kui PAG-46 õliga.
No ilmselt ma lükkan täna õhtul selle ühenduse tavalise silikoonõliga nüüd kokku ja loodan, et see midagi lühemas ega pikemas perspektiivis pekki ei keera.
Sellest kirjutatakse igal pool. Lähim koht on kohe lingil, mille oma esimesse selleteemalisse posti panin.
Õlide põhiline eesmärk on ikkagi määrida kompressorit. Kuna mingi kogus hakkab paratamatult ringlema ka süsteemis, siis selle teine omadus on määrida ka tihendeid. Täpsemalt siis tihendite neid "külgi" või osasi, mis jäävad süsteemis sissepoole. Määrimine kaitseb tihendeid (neid tehakse lisaks veel ka erinevast materjalist ja olenevalt materjalist sobivad määrimiseks erinevad määrdeained) kuivamise, pragunemise ja erinevate "äärmuslike" temperatuuride toime eest.PAG-õli: Polüalküleenglükool ehk PAG-õli on tehislik määrdeaine, mida kasutatakse nii R134a kui ka uusimates R1234yf-süsteemides. PAG-õli on mitut tüüpi, mis põhinevad õli viskoossusel – PAG46, PAG100 ja PAG150 – ning külmutusagensi tüübil, mille jaoks see on loodud. Kahjuks on PAG hügroskoopne, mis tähendab, et see tõmbab ligi ja hoiab niiskust kliimaseadme süsteemist või atmosfäärist. Kui PAG-õli ja niiskus segunevad, reageerivad nad, tekitades happe, mis võib korrodeerida ja kahjustada süsteemiga seotud komponente. Sel põhjusel ei tohiks PAG-õli kunagi kasutada O-rõngaste, kompressori võlli tihendite ega külmutusagensi torude ühenduste määrimiseks. Veelgi olulisem on see, et seda ei tohiks kunagi kasutada ka hübriidsõidukites, kuna õli on elektrijuhtiv.
Mineraalõli: Mineraalne külmutusagensiõli, tuntud ka kui alküülbenseenõli, oli vaikimisi valik kuni HFC-külmutusagensite levikuni. Tänapäeval kasutatakse seda endiselt vanemates R-12 külmutusagensisüsteemides. Ja kuna see ei ima niiskust, kasutatakse seda ka O-rõngaste ja tihendite määrimiseks nii R-12 kui ka R134a süsteemides.
POE õli: Polüoolester-, ester- või POE-õli on samuti juba mõnda aega turul olnud, kuid seni pole paljud tootjad seda soovitanud, kuna see ei toimi hästi kõrge kuumuse ja koormuse tingimustes ning imab niiskust. Ainsaks erandiks on hübriidsõidukid, millel on elektriajamiga kompressor. POE-õlil on paremad isoleerivad omadused kui PAG-õlil ja see aitab kaitsta mähiste isolatsiooni, vältides elektrileket. Vale õli kasutamine hübriidsõidukites võib põhjustada lühise tagasivoolu läbi kliimaseadme kompressori, tekitades elektrilöögi ohu.
PAO õli: Polüalfaolefiinil ehk PAO-l põhinev õli on mitmeastmeline sünteetiline õli. See ühildub paljude määrdeainete ja külmaainetega, on mõeldud universaalseks kasutamiseks ja seda kasutatakse mõnikord teatud PAG-õlide asendajana, kui kompressori tootja on selle heaks kiitnud.
Vale tüüpi õli valimine võib negatiivselt mõjutada nii kompressori jõudlust kui ka pikaealisust. Tegelikult on vale tüüpi õli kasutamine üks peamisi rikete põhjuseid äsja paigaldatud kompressoris. Kuid oluline pole ainult kvaliteet.
Aga osa tihendite pinnast jääb n.ö. "väljapoole", kuhu lekkekindlas süsteemis, süsteemis endas ringlev õli ei pääse ja ilma kaitsva määrdeta võib nende tihendite eluiga kõvasti lüheneda. + ühendustes tekib ka mehhaaniline hõõrdumine metallipindadega (üldiselt siis alumiiniumist või alumiiniumsulamitest detailid). Edasi peab lisaks tihendisõbralikkusele vastav määrdeaine sobima keemiliselt ka külmutusaine ja süsteemis kasutatava kompressoriõliga.
Ma saan aru, et ühenduste koostamisel kasutatakse laialdaselt seda sama kompressoriõli, mida kasutab süsteem. Nii teevad ka VIST enamus autoteenindusi meil (kellega õnnestus rääkida, need teevad). Sest see on kõige lihtsam ja välistab olukorra, kus määrdeaine ei sobitu kokku süsteemis kasutatava külmaine ja õliga. Sellel, nagu võib tarkadest kirjutistest lugeda, on aga üks oluline kitsaskoht, kui kasutatakse õlisid, mis on hüdroskoopne ehk niiskust imav/veega kergelt segunev. Tihendite ja liidete need osad, mis ei puutu otseselt kokku süsteemi sisese poolega, hakkavad niiskust imama moodustades õliga reageerides happeid, mis panevad alumiiniumi või alumiiniumsulamid korrodeeruma. Sama teeb niiskus ka süsteemi sees, sh kompressoris, kui niiskus satub süsteemi sisse. Kusagil targas kirjanduses kirjutati nt keermesliitmike puhul, et õliga tihendite määrimisel on soovitatav keermed katta enne koostamist lisaks nõrga keermeliimiga, mis välistab niiskuse jõudmise keerme vahele ja tihendite välisküljele.
Ehk, et hüdroskoopse kompressoriõli kasutamine tihendite ja liitmike määrimisel on küll hea ja lihtne meetod, kuid sellel on oma "aga"-d.
Ja kuna minul nt pole võimalus täna (ja edasi lükata ei saa) ühe tihendi määrimiseks mõistlikus koguses PAG-46 õli saada (noh, vbl mõnest teenindusest saaks "tilga" seda õli kusagile kopsikusse, aga see ei tohiks olla kaua avatuna seisnud, et mitte imada sisse õhuniiskust), siis hakkasin vaatama alternatiivide poole, mida on n. "letilt" kohe saada ja võimalik kasutada. Rõngastihendite määrimisel muudes kohtades kui AC süsteem on lahendusi jalaga segada. Küsimused tekkisid just spetsiifiliselt AC süsteemi tihendite kohta. Osad targad kirjutised pajatasid, et R-134a ja PAG-46 puhul võib kasutada ka silikoonõlisid või silikooni baasil määrdeid, mis ei sisalda naftasaaduseid ja mingeid muid keemilisi osi (jään need ained praegu võlgu, ei mäleta peast enam), osad aga kirjutasid, et mingeid silikoonõlisid jms kasutada ei tohi. Siit tekkis järgmine küsimus, et millega siis võib.
Küsimus pole otseselt selles, millega üldse võib määrida rõngastihendeid vaid selles, millised määrdeained ei keera pekki jahutussüsteemi seestpoolt ja sobivad keemiliselt kokku nii R-134a jahutusaine kui PAG-46 õliga.
No ilmselt ma lükkan täna õhtul selle ühenduse tavalise silikoonõliga nüüd kokku ja loodan, et see midagi lühemas ega pikemas perspektiivis pekki ei keera.
Re: Autotehnikateema
Mustad on kõik õlikindlad kui nad on hüdraulikapoest ostetud. Santehnika poe omad pigem ei ole. Aga kui juba osta siis hüdraulikatihendid sest köögis või pesumasina sarnastes kohtades peavad nad viimasepäevani vastu.Kapten Trumm kirjutas: ↑17 Juun, 2025 7:52
Saladuskatte all võin reeta, et kui pole neid spetsiaalseid rohelisi rõngaid võtta, siis mina olen kasutanud musti ka, lihtsalt kontrollisin õlikindlust ja peavad siiamaani.
Ja kui tihend on õlikindel, siis arusaadavalt võib ka õli kasutada selle montaazi lihtsustamiseks. Umbes nagu tehakse õlifiltri tihend enne filtri paika kruvimist näpuga õliseks.
Kliimaseade roheliste tihendite suur kast on samuti poes ikka alla 20 EUR. Mul on ta garaažis ja ma oma eluea jooksul seda tühjaks ei suuda kulutada. Kliimaseadmes võib olla see probleem et must tihend on küll õlikindel kuid ei kannata külmaainet. Freoon või R134 või mis peened segud seal on.
Tihendi määramisest niipalju et mu kogemuste järgi tuleb kindlasti määrida sellist tihendite mida paigaldamise ajal keeratakse. Õlifilter on klassika mille tihendeid on kuivalt puruks keeratud küll ja veel.
Neid tihendeid mida ei tule keerata - flantsid, kaaned, mutriga torud jms ei pea tingimata määrima. Mõnikord kui paigaldada tuleb keerulisse kohta on määrimine üldse kuradist sest tihend võib pesast välja kukkuda. Parem olgu karedam ja siis püsib paigal. Viimane kord kukkus meil heasti määritud hüdraulikapaagi kaane tihend paagi põhja. Ilgelt läks aega et paak tühjaks lasta ja näha kus ta seal on.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline