See oli täiendus AkF Fucsi postitusele.Kilo Tango kirjutas: ↑19 Juun, 2025 18:23Jah aga mis sa tegelikult öelda tahad? Kas seda et kuna sellest on pikalt räägitud siis see ei saa tõsi olla või oli mingi muu mõte. Tahaks lihtsalt aru saada mis on selle ajaloos tuhnimise mõte.
Huvitav, kas Trump kavatseb teatud mõttes ajalugu korrata ja lajatab esimesed paugud Iraani pihta 22. juuni varahommikul? Muideks, ka 1941. a. oli 22.06 pühapäev.
US Kongress teatas resolutsioonist, mis keelab president Donald Trumpil sekkuda Iisraeli / Iraani konflikti.Huvitav, kas Trump kavatseb teatud mõttes ajalugu korrata ja lajatab esimesed paugud Iraani pihta 22. juuni varahommikul?
Aga kes ütles, et sõja peab kuulutama? Võib ju ette võtta sõjalise erioperatsiooni või hoopis terroritõrjeoperatsiooni või veel midagi kolmandat. Ukrainas pole ka juriidilises mõttes mitte mingisugust sõda, sest keegi kellelegi sõda ju kuulutanud ei ole.
Tundub et see on ettepanek, kui uurida linki siis pole hääletusele läind.Turist 47 kirjutas: ↑19 Juun, 2025 21:00US Kongress teatas resolutsioonist, mis keelab president Donald Trumpil sekkuda Iisraeli / Iraani konflikti.Huvitav, kas Trump kavatseb teatud mõttes ajalugu korrata ja lajatab esimesed paugud Iraani pihta 22. juuni varahommikul?
https://www.congress.gov/bill/119th-con ... iran%22%7D
Kongressil on ainuõigus Iraanile sõda kuulutada.
Resolutsioonis on korraldus USA presidendile, § 5 alusel, et Ta peab viima USA väed "Iraani mõttelisest sõja operatsioonipiirkonnast" välja.
Trump tänane loba, et Ta annab endale 2 nädalat, millegi otsustamiseks, oligi ainult loba.
Kusagilt on ajukäärudevahele jäänud jutt, et sõda algatada saab ainult kongress, aga USA merejalavägi allub otse presidendile ja sellega saab president omi väiksemaid "erasõdasi" pidada. Kui mälu ei peta siis jutt pärit 80ndate lõpu ajakirjast Pioneer, Vambola Põdra artiklist.
Iraanis on 478 soojuselektrijaama. Ja 1 töötav aatomielektrijaam mis on venelaste ehitatud (1 on ehitamisel).Erureamees kirjutas: ↑19 Juun, 2025 18:35Ma ei tea kus sa elanud oled, et ei tea, et Iraanile on kehtestatud sanktsioonid. See mis mujal on "vaba kasutusega" ja pakkujaid murdu ei kehti Iraani kohta.
Muideks 85% elektrist tuleb gaasist ja 8% "naftast".
Ja kaks korda väiksemas Ukrainas on 4 korda rohkem tuumajaamu. Küllap tahavad tuumapommi ehitada.
Tähendab sanktsioonid ei võimalda soojuselektijaamu rajada, aga tuumaobjektide rajamist ei sega. Seda miks nii kõrge puhtusastmega uraani vaja on elektri ja sooja tootmiseks sa muidugi ka lihtsalt ignoreerid. Ukraina ei seadnud oma eksistentsi eesmärkide hulka Venemaa hävitamist ja pole ka kuulda olnud, et nad relvauraani valmistaks. Loll võrdlus.
(3) Section 5(c) of the War Powers Resolution (50 U.S.C. 1544(c)) states that “at any time that United States Armed Forces are engaged in hostilities outside the territory of the United States, its possessions and territories without a declaration of war or specific statutory authorization, such forces shall be removed by the President if Congress so directs.”
SEC. 2. Termination of the use of united states forces for hostilities against the islamic republic or iran.
(a) Termination.—Pursuant to section 5(c) of the War Powers Resolution (50 U.S.C. 1544(c)), Congress hereby directs the President to terminate the use of United States Armed Forces from hostilities against the Islamic Republic of Iran or any part of its government or military, unless explicitly authorized by a declaration of war or specific authorization for use of military force against Iran.
12hr to Diego and 12hr to Iran after (rough guess)
From Whiteman to Diego is almost 28 hours non stop, which the B-2s do and will fly. They have flown nonstop to the middle east and landed at Diego before that was nearly 40 hours. Diego to Iran is about 6 hours (2,500 miles).
Ma andsin teie arutelu suurest igavusest Gemini AI-le hekseldadateeline35 kirjutas: ↑19 Juun, 2025 22:14Kusagilt on ajukäärudevahele jäänud jutt, et sõda algatada saab ainult kongress, aga USA merejalavägi allub otse presidendile ja sellega saab president omi väiksemaid "erasõdasi" pidada. Kui mälu ei peta siis jutt pärit 80ndate lõpu ajakirjast Pioneer, Vambola Põdra artiklist.
Ei ole ise paraku eriti tuttav USA seadustega et ai juttu üle kontrollida põhjalikult. Aga loodetavasti see annab veidi infot juurde. Seega siis Lahesõda ja Afganistan ei olnudki välja kuulutatud sõda... vaid mingid erioperatsioonid vist .... kommentaar puudutab USA konstitutsioonilist õigust sõja kuulutamisele ja tegelikku praktikalt, kus termineid nagu "sõjaline erioperatsioon" või "terroritõrjeoperatsioon" kasutatakse sõjalise tegevuse õigustamiseks ilma ametliku sõjakuulutuseta. Vaatame, kuidas sellega reaalselt lood on:
**USA Konstitutsioon ja Sõjakuulutamine:**
* **Kongressi ainuõigus:** Jah, USA Konstitutsiooni artikkel I, jaotis 8 annab **Kongressile (mitte presidendile) ainuõiguse sõda kuulutada ("to declare War")**. See oli mõeldud selleks, et tagada sõja alustamiseks rahva esindajate toetus ja vältida ühe isiku, ehk presidendi, poolt liiga kergekäelisi otsuseid.
* **Ajalugu:** USA on ametlikult sõda kuulutanud vaid viis korda: 1812. aasta sõda, Mehhiko-Ameerika sõda, Hispaania-Ameerika sõda, Esimene maailmasõda ja Teine maailmasõda.
**Presidendi Roll ja Sõjalised Operatsioonid Ilma Sõjakuulutuseta:**
* **Ülemjuhataja ("Commander-in-Chief"):** President on USA relvajõudude ülemjuhataja. See annab talle õiguse suunata vägede tegevust ja kasutada sõjalist jõudu riigi kaitsmiseks või USA huvide edendamiseks.
* **Sõjalised operatsioonid ilma sõjakuulutuseta:** Alates Teisest maailmasõjast on USA presidendid regulaarselt kasutanud sõjalist jõudu ilma ametliku Kongressi sõjakuulutuseta. Selleks on kasutatud erinevaid termineid, nagu "sõjaline erioperatsioon", "terroritõrjeoperatsioon", "politseioperatsioon", "rahutagamisoperatsioon" jne. Näiteks Korea sõda, Vietnami sõda, operatsioonid Grenadas, Panamas, Kosovos, Afganistanis, Iraagis (esimene Lahesõda) ja Süürias ei ole olnud ametlikult Kongressi poolt kuulutatud sõjad.
* **Põhjendused:** Presidendid on sellist tegevust õigustanud mitmete argumentidega:
* **ÜRO resolutsioonid:** Mõnel juhul on tuginetud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidele.
* **Oht USA julgeolekule:** Kohene oht USA julgeolekule või kodanikele.
* **Kongressi volitused:** Mõnel juhul on Kongress andnud presidendile laiad volitused sõjalise jõu kasutamiseks, näiteks "Autorisation for Use of Military Force" (AUMF) pärast 11. septembri rünnakuid, mida on kasutatud terrorivastases võitluses üle maailma. Need volitused on laiad ja pole piiratud kindla riigi või olukorraga, mis annab presidendile suure manööverdamisruumi.
* **Rahvusvaheline õigus:** Aeg-ajalt on viidatud rahvusvahelise õiguse põhimõtetele (nt enesekaitse).
* **Sõjajõudude Resolutsioon (War Powers Resolution of 1973):** Vietnami sõja kogemuse järel püüdis Kongress piirata presidendi võimu sõjalise jõu kasutamisel. Sõjajõudude Resolutsioon nõuab presidendilt Kongressi teavitamist vägede lähetamisest vaenutegevusse ja piirab vägede kohalolekut ilma Kongressi heakskiiduta 60 päevaga (pluss 30 päeva vägede tagasitõmbamiseks). Kuid presidendid on seda seadust sageli vaidlustanud ja eiranud, väites, et see rikub nende kui ülemjuhataja konstitutsioonilisi volitusi.
**USA merejalavägi ja president:**
* Väide, et USA merejalavägi allub otse presidendile ja sellega saab president "väiksemaid erasõdasid pidada", on **lihtsustatud ja osaliselt eksitav**. Kõik USA relvajõud, sealhulgas merejalavägi, alluvad presidendile kui ülemjuhatajale. Erinevus ei ole niivõrd selles, milline väeliik allub kellele, kuivõrd selles, milline on presidendi õigus kasutada jõudu ilma Kongressi ametliku sõjakuulutuseta. Presidendil on teatud ulatuses diskretsioonivõimu operatsioonideks, mis ei ole ametlikult sõjad, kuid alati on õiguslik ja poliitiline piir, millest mööda minnes Kongress protestima hakkaks.
**Ukraina kontekst:**
* Väide, et Ukrainas pole juriidilises mõttes sõda, sest keegi pole sõda kuulutanud, on **tõsi rahvusvahelise õiguse teatud kitsas tõlgenduses**. Venemaa nimetab oma tegevust "sõjaliseks erioperatsiooniks". Paljud riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid peavad seda aga rahvusvahelise õiguse rikkumiseks ja agressioonisõjaks, olenemata ametliku sõjakuulutuse puudumisest. Kaasaegses rahvusvahelises praktikas on ametlikud sõjakuulutused haruldased. Konfliktide olemust hinnatakse pigem tegelike toimingute ja eesmärkide järgi.
**Kokkuvõttes:**
... tähelepanekud on sisuliselt õiged tänapäeva poliitilise ja sõjalise reaalsuse kontekstis. Kuigi Kongressil on konstitutsiooniline ainuõigus sõda kuulutada, on presidendid oma ülemjuhataja volitusi ära kasutanud ja seaduste tõlgendamisega suutnud läbi viia ulatuslikke sõjalisi operatsioone ilma ametliku sõjakuulutuseta. See on USA konstitutsioonilise õiguse ja tegeliku praktika vaheline pidev pingeala. Vambola Põdra artikli jutt oli 80ndate lõpus kindlasti aktuaalne, sest see debatt on olnud pikaajaline ja jätkub tänapäevani.
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline
