Ei tea kuidas liinist särtsu välja saab kui lahti ei ühenda.
See efektne särin on kõrgepingeliinide lülitusel tavapärane.
Ei tea kuidas liinist särtsu välja saab kui lahti ei ühenda.
Täiesti ebareaalne.wolfgang kirjutas: ↑04 Juun, 2025 8:58 Kui venemaal "demokraatlikud jõud" pukki saavad ja tohutu sula toimub, Glasnost, Perestroika jms kräpp vol. 2, tuleb turule tagasi vene elekter(kusjujures vabalt läbi Estlinkide, kui me võrke jälle kokku ei pane) ja siis on meie tuuma äriplaan muidugi käpuli, sest nende hindadega konkureerimisega läheb raskeks, kui mitte võimatuks.
EE sahistas nõnda:
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/1203 ... d-sarinataDesünkroniseerimine pidi kulgema telepildis nähtud särinata.
Eesti rahvas nägi laupäevasest „Aktuaalsest kaamerast“, kuidas Narvas lahutati säriseva sinise leegi saatel Eesti ja Vene kõrgepingeliinid. Seda särinat ei oleks pidanud tekkima, sest lahutamise ajal pidid mõlemad pooled elektri jupi kaupa välja lülitama. Eestlased alustasid, helistasid Vene poolele, venelased vajutasid oma nuppu, siis eestlased järgmist, helistasid. Aga Vene pool uimerdas mingil põhjusel ning desünkimine hakkas venima, isegi lätlased ja leedulased küsisid, mis toimub. Ja lõpuks eraldasid eestlased liinid nii, et Vene poolelt oli veel vool sees. Seetõttu särin tekkiski.
Kui nii siis seda julgemalt tuleks me tuumajaamad üledimensioneerida. Miks mitte varustada piiterit ja LL.Täiesti ebareaalne.
Tasapisi terendab Venemaal ka juba energiakriis. Jaamad on vanad ja pikka aega pole nendesse investeeritud. Praeguses Venemaa rahalises olukorras ei investeerita ka niipea.
Rakvere ringristmike ümberehitusele kulub paarsada tuhat eurotRakvere ümbruse ringristmikud ehitatakse 180 000 euro eest sirgeks.
Lääne-Virumaal Rakvere ringteel on tekitanud palju elevust liiklusringide ümberehitamine otseteedeks, mida seostatakse vajadusega vedada hiigeltuulikute detaile.
Transpordiamet ei kinnita, et tegemist oleks vaid tuuleparkide rajamise vajadustega.
Teehoiuteenistuse Ida osakonna juhataja Anti Palmi selgitas: „Rakvere ringteel olevatele ringidele lisatakse ületatavad alad, mis on kasutatavad ainult pikkadele eriveostele, mis sõidavad erilubade alusel. Tavapäraselt on need erinevad suured paagid, trafod ja alajaamad. Varasem kogemus on olemas ka tuulikulabade transportimisel, kus näiteks Aidu karjääri viidi need Tudu kaudu.“
https://maaleht.delfi.ee/artikkel/12037 ... st-sirgeks
Eelmises Samosti ja Aaspõllu saates räägiti järjekordselt kuidas 100 % taastuvenergiat välja näeks. Kui tuult ja päikest on siis toodame ja proovime naaberriikidesse müüa, kus kõik päikese ja tuulepargid samamoodi toodavad nagu jaksavad. Pikaajalist salvestust pole olemas ega tulemas, seega talvistel pikkadel ebasoodsatel tuule ja päikese olude korral külmetame ja loodame vanade põlevkivikatelde peale. Uus plaan;Valmimisel olevas energiamajanduse arengukavas aastani 2035 (ENMAK) on riik loobunud sihist toota 2030. aastal Eestis sama palju taastuvelektrit, kui kohapeal aastases arvestuses tarbitakse. Ühtlasi ütles kliimaminister Andres Sutt, et nüüd on prioriteediks tuumaenergia....Suurima pöördena on hüljatud eesmärk toota 2030. aastaks sada protsenti Eestis tarbitud elektrist taastuvenergiast. Selle sihi pani Kaja Kallase valitsus paika 2022. aasta suvel, kuid neljapäeval ütles Andres Sutt (Reformierakond), et Eesti suutlikkus selleks ajaks tuule- ja päikseenergia toel sada protsenti tarbimist katta pole optimaalne ega realistlik.
Vast jõuab mõistus lõplikult koju ja elektritootmine läheb 70-80% ulatuses tuumajaamade peale ja tuule-päikesetootmine 20-30% aastal 2030 plaanides! Veel huvitavat; Gaasijaamad tulevad (minu hinnangul raha raiskamine)Sutt märkis, et 2030. aastaks moodustab tuule- ja päikseenergia maksimaalselt 60-70 protsenti ja kogu taastuvenergia tootmine 75-80 protsenti lõpptarbimisest.
"Sada protsenti puhas elekter võiks olla 2035, aga puhta energia alla läheb ka tuumaenergia," lisas kliimaminister.
Taastuvenergia toetustestEleringil tuleb eelnõu järgi tagada hangetega piisavas mahus juhitavat elektritoomisvõimekust, mis tähendab aastaks 2035 hinnanguliselt 1200-1600 megavatti. Rajatakse uued juhitavad gaasijaamad, mis võimaldab vanimad põlevkiviplokid järk-järgult sulgeda.
Inimeste lollitamine tegelikult! Maksame selle elektriarvel teise rea pealt kinni. Einari KiselKonkurentsivõimelise hinna saavutamise kohta sedastab eelnõu, et taastuvelektri tootmist suurendatakse toetuste abil seni, kuni see vähendab elektri lõpphinda.
Vat vat. Alles eelmine nädal Michal üritas väita Vikerraadios, et meretuuleparkide vajalikkuse tõestamiseks esitatud tulevased hinna ja elektritarbimise numbrid, olla puhtalt EISA omast initsiatiivist esitatud. Täiesti õnn, et see karikas maksumaksjatest mööda läks!Kliimaministeeriumi kantsleri nõunik Einari Kisel ütles, et kui praegu on Eesti kodutarbijate elektri hind madalam kui Läänemere-äärsete riikide keskmine, kuid äritarbijatel, kes tarbivad üle poole gigavatt-tunni energiat aastas, on see keskmisest kõrgem, siis ENMAK-is seatud eesmärgi kohaselt peaks tulevikus hind kõigi tarbijagruppide jaoks keskmisest madalam olema.
Sutt lisas, et elektri lõpphinda lähitulevikus, aastal 2030 või sealt edasi ei ole mõtet prognoosida, sest see on spekulatsioon. Tähtis on luua kohapealne tootmisvõimekus ja see, et tekiks pikaajaliste ostumüügilepingute turg, mis poleks seotud börsihinnaga, vaid energiatootja ja tarbija vahel sõlmitud lepingutega.
Vähemalt plaanides on maksumaksja raha vähem kulutadaMeretuuleparkide vähempakkumist ministri sõnul ei tule, kuid nendegi puhul peaksid toeks olema finantseerimislahendused, mis aitaksid rahastamisperioodi pikendada. Kui praegu tahab pank, et meretuule või salvesti jaoks antud laen makstaks tagasi 20 aastaga, siis arvestades, et salvesti eluiga on sadakond aastat ja tuumajaamal üle 60, võiks see periood Suti hinnangul pikem olla.
ElektriühendustestSamuti peaksid need lahendused olema Suti sõnul sellised, et kui riik neis osaleb, siis ta kindlasti teenib, mitte ei maksa peale. Millal sellised lahendused võiksid valmida, ei osanud ta öelda, kuid märkis, et pole kindel, et juba sügiseks. Lisaks eeldavad need ilmselt riigiabiluba.
rahastusEesti ja Soome vaheline kolmas elektriühendus Estlink 3 on praegu konsulteerimis- ja planeerimisfaasis ning tähtaeg on 2035. aasta. Eesti-Läti neljanda elektriühenduse seis on Suti sõnul sarnane: praegu käib konsulteerimine ja planeerimine, kuid valmissaamine võtab aega.
Küsimus on ka rahastuses. Sutt sõnas, et Eesti soovi kohaselt peaksid need ühendused saama võimalikult suures ulatuses ehk kuni 50 protsenti Euroopa poolt rahastatud.
Oluline on ikka see energia, mida on võimalik kasutada. Kuni salvestid arenevad, ei ole see energia tootmine edu iseenesest.
Mitte ainult elekter, vaid ka nafta ja gaas. Olgugi, et USA on neto eksportija, siis põhjapoolsete osariikide töötlemistehased on häälestatud Kanada kraamile ja isegi kui nende enda lõunapoolne kraam sobiks, siis selle kohale toimetamine on suht ebaratsionaalne.mart2 kirjutas: ↑28 Juun, 2025 9:13 Hiinlased ehitavad praegu oma andmekeskusi väljaspoole kodumaad, sest paljude riikide/piirkondade reeglid nõuavad seda. Sinna kotiga elektrit ei vii ...
Muidugi jääb veel krüpto-kaevandamine, kuid sellele kogu riigi majandust ehitada ei saa - puudub materiaalne tagatis.
Ameeriklaste suur miinus on selles, et nad päris suures osas toetusid Kanadast tulevale soodsale elektrile ning Trump otsustas äkki sinna "kaevu sülitada"!
![]()
https://x.com/InsiderGeo/status/1940111312178266340Major blackout in Italy: central Florence, Bergamo, and areas around Milan hit by power outages due to extreme heat. Overloaded and overheated underground cables stressed by high energy demand have caused failures across multiple networks. Homes, shops, offices, and traffic systems affected. Enel teams working to restore power. People trapped in elevators, streets without traffic lights.
https://www.aljazeera.com/economy/2025/ ... power-gridThis heatwave is bringing attention to the vulnerability of the power infrastructure in the US.
In the latest annual assessment from the North American Electric Reliability Corporation (NERC), large parts of the US have insufficient power reserves to operate in “above-normal conditions”, including parts of the Midwest, Texas, New England and southern California.
Heat-related power grid strains have surged in recent years. According to a report from Climate Central released last year, there have been 60 percent more heat-related power outages between 2014-2023 than in the 10 years prior.
This comes amid new but growing pressures on the US power grid, including the prevalence of artificial intelligence data centres and the energy needed to power them. In 2022, in northern Virginia, Dominion Energy warned that data centres there used up so much energy that it might be unable to keep up with surging demand.
For AI data centres, that strain is only set to get more pressing as generative AI booms. It is expected that AI server farms’ power demand will increase to 12 percent by 2030.
AB “Ignitis grupė” (hereinafter – the Group) informs that on 30 June, with the agreement of the Group’s Management Board, the Group’s subsidiaries UAB “Ignitis renewables” (hereinafter – Ignitis Renewables) and AB “Ignitis gamyba” (hereinafter – Ignitis Gamyba) made final investment decisions on three battery energy storage system (hereinafter – BESS) projects in Lithuania, with a combined 291 MW power and 582 MWh storage capacity. The German company Rolls-Royce Solutions GmbH will provide the equipment and the integration services for all three BESS projects.
Two projects in Kelmė (147 MW power; 294 MWh storage capacity) and Mažeikiai (45 MW power; 90 MWh storage capacity) districts are located next to wind farms operated by Ignitis Renewables. The third project (99 MW power; 198 MWh storage capacity) is located near Kruonis Pumped Storage Hydroelectric Power Plant (hereinafter – Kruonis PSHP), operated by Ignitis Gamyba.
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 0 külalist