Relvaseadus

[Fucs]

P.s psüühiliselt ebastabiilsete isikute osa ühiskonnas oli sel ajal kindlasti suurem kui tänapäeval.

Ma ei oleks selles nii veendunud

****
7 märts 1946

Eesti NSV Jahimäärustik kinnitati RKN määrasega nr. 556 22. juunist 1945 (ENSV T 1945, 25, 38) ja määrase rakendamiseks anti juhend metsatööstuse rahvakomissari poolt 12. sept. 1945....

...Üldse võib jahipidamine toimuda ainult vastavate jahilubade alusel. Jahiluba võib saada iga kodanik, kes vastab ENSV Jahimäärustikus ettenähtud nõuetele. Selleks peab ta olema vähemalt 18 a. vana ning kehaliselt ja vaimliselt võimeline käsitama laskeriista hädaohatult. Loa saaja peab omama jahikogemusi...

...Seega on tarvis jahiõiguse saamiseks astuda liikmeks lähimasse ENSV Kehakultuuri- ja Spordikomitee poolt moodustatud jahikollektiivi, kelle kaudu toimub jahiloa saamine....

...Jahirelvad tuleb peale ostmist 5 päeva Jooksul registreerida, sellest kõrvalehoidujaid karistatakse rahatrahviga kuni 300 rublani või korduvatel juhtudel relva konfiskeerimisega. Relvade müük turgudel on keelatud, müügiks tuleb nad anda komisjonikauplustesse, samuti on keelatud relva teisele isikute ajutiseks kasutada andmine.

https://dea.digar.ee/?a=d&d=jarvalane19460307.2.59

16 oktoober 1946

Küsimus: Kuidas saab luba jahipidamiseks ja jahirelvade hoidmiseks!

Tallinnas asuvate kehakultuuriorganisatsioonide Dünamo, Kalevi ja Spartaki juures töötavad Jahisektsioonid. Tuleb astuda ühe nimetatud spordiseltsi jahisektsiooni liikmeks, mille järgi Tallinna Kehakultuuri- ja Spordikomitee annab jahipidamiseks loa. Jahisektsiooni liikmed saavad jahirelvade hoidmise loa ENSV Siseministeeriumi Miilitsavalitsuse operatiivosakonnast.

https://dea.digar.ee/?a=d&d=ohtulehtkoo ... 61016.2.18

5 september 1947

Kõik vanad ja uuesti arvele võtmata jahipiletid ja jahirelvad kaotavad maksvuse alates 15.septembrist. Seetõttu on viimane aeg jahisektsioonidel esitada oma liikmete nimekirjad koos jahipiletitega uueks kontrollarvestuseks Valgamaa Kehakultuuri- ja Spordikomiteele kuni 15. septembrini 1947. a.

https://dea.digar.ee/?a=d&d=valgamaalan ... 70905.2.36

25 märts 1948

Kõik jahirelvad tuleb registreerida

Vaatamata miilitsaorgenite korraldustele hoiavad mitmed kodanikud eneste juures registreerimata jahirelvi ja ei oma jahipileteid.

Eenti NSV Siseministeeriumi Järvamaa Osakonna miilitsaülema poolt on karistatud terve rida isikuid, kes hoiavad endi juures loata jahirelvi ning hoiduvad kõrvale nende registreerimisest. Nii karistas miilitsaülem Järva-Jaanis, Pikk tän. 62 elunevat Villar Hürdenit administratiivkorras 100 rbl. suuruse rahatrahviga. Samuti karistati ka Väätsa valla Väljataguse külas elunevat Kaarel Ajamaad jt. kodanikke, kes ei ole õigeaegselt registreerinud oma jahi relvi. ENSV Siseministeeriumi Miilitsavalitsuse korraldusel on iga kodanik, kes omab jahi relvi, vaatamata kaliibrile, kohustatud neid registreerima Miilitsajaoskonnas 5 päeva jooksul.

Seoses maakonnas olevate relvade vähese registreerimisega, on jahirelvade registreerimise tähtaega pikendatud kuni käesoleva aasta 5. aprillini. Registreerimisel tuleb esitada pass ja jahi pilet. Isikud, kes oma jahirelvi õigeaegselt ei registreeri või sellest mööda hiilivad, karistatakse esimesel juhul administratiivkorras rahatrahviga kuni 300 rublani, teisel juhul aga võetakse tarvitusele karmimad abinõud.

https://dea.digar.ee/?a=d&d=jarvalane19480325.2.67

3 aprill 1951

Jahisportlased, kes loobuvad jahispordist, peavad esitanta jahipüssi koos jahipiletiga Jahindusklubile kust relv suunatakse komisjonimüügile

https://dea.digar.ee/?a=d&d=bolshevistl ... 10403.2.16

12 juuni 1959

Registreeritud jahimeestel olevat jahirelvade kui ka laskemoona ostmine täiesti vaba.

https://dea.digar.ee/?a=d&d=eestihaal19590612.2.17

26 oktoober 1965

Jahirelvade omanikeks võivad olla ainult jahindusorganisatsiooni liikmed või asutused, kellel on jahirelvad valveotstarbelistel eesmärkidel peab olema registreeritud jahindusorganisatsioonis ja kantud jahipiletile (valveteenistusrelvad vastavalt valvet korraldavas asutuses). Teistel isikutel jahirelva ei tohi olla. Isikud, kellel on jahirelvad varasemast ajast olemas, peavad need realiseerima komisjonikaupluste kaudu. Mitut jahipüssi omavad jahimehed peavad registreerima kõik püssid. Kauplused võivad müüa jahirelvi ja laskemoona ainult jahipileti esitamisel või organisatsioonidele kirjaliku avalduse alusel.

https://dea.digar.ee/?a=d&d=harjueluensv19651026.2.30.3

28 juuni 1975

nii administratiiv- kui ka kriminaalkorras on tulnud relvade ebaseadusliku omandamise, hoidmise, kandmise ja kasutamise eest kodanikke vastusele võtta, sest nad on sihilikult rikkunud kehtivat seadusandlust: ei registreerinud õigel ajal oma jahirelva või jahimeeste seltsist väljalangemise korral ei taotlenud jahindusklubist luba relva hoidmiseks. Ka on mõningad isikud hoidnud ja kandnud leitud vinttulirelvi, mis on erakäibelt kõrvaldatud. Niisuguste relvade ebaseaduslikud hoidiad on kasutanud relvi kuritegelikel eesmärkidel. See toob kaasa suurema karistuse nende relvade hoidmise, kandmise ja kasutamise eest. Rahvakohus võib neid isikuid karistada «Eesti NSV kriminaalprotsessi koodeksi» § 207 järgi kuni viieaastase vabadusekaotusega. Sama kehtib ka igasuguse laskemoona ja lõhkeaine, samuti väikekaliibriliste vinttulirelvade (spordipüssid) kohta. Mitmedki alaealised-koolipoi-sid on leidnud mahajäetud hoonetest või mujalt relvi, laskemoona ja lõhkeainet, kuid pole neid miilitsale andnud või leiu asukohast teatanud; Niisugused relvad ja laskemoon on kauasest seismisest enamasti kasutamiskõlbmatuks ja ohtlikuks muutunud. Seda aga kas ebateadlikult või sihilikult ei arvestata. Siis ongi juhtunud mitmeid kurbade tagajärgedega õnnetusi.

Suur süü lasub nii kannatanute sõpradel, kaasõpilastel kui ka perekonnaliikmetel kes sageli, olles teadlikud relvade ja laskemoona olemasolust, pole midagi ette võtnud nende äraandmiseks. Tihtipeale ei hoia jahimeeste seltsi liikmed ja ka eriloa alusel jahirelvi omavad isikud oma relva ja laskemoona ettenähtud korra kohaselt, s. o lukustatud kohtades, et kõrvalised isikud, eriti alaealised neid kätte, ei saaks. Seda vaadeldakse kui jahieeskirjade rikkumist ja süüdlaste suhtes kohaldatakse administratiivseid mõjutusvahendeid. Nii rajooni ja linnade administratiivkomisjonid kui ka looduskaitse rajooniinspektor on määranud mitmele isikule rahatrahvi ja relvad tasuta ära võtnud. Eesti NSV ülemnõukogu Presiidiumi 3. aprilli 1965. a. seadluse alusel võetakse relvad ära ka neilt, kes süstemaatiliselt rikuvad avalikku korda, kuritarvitavad alkoholi ja põevad psüühilisi haigusi. Nende relvade realiseerimisest saadav raha antakse relva omanikule. Kõik jahirelvad, ka need, mis on saadud surnud sugulastelt päranduseks, on vaja registreerida jahindusklubis 10 päeva jooksul. Pärandiks jäänud jahirelvi võidakse jahindusklubi teadmisel müüa ainult teisele jahiseltsi liikmele, kel on kehtiv jahipilet, või komisjonikaupluse kaudu. Kauplusetöötajad on kohustatud jahirelva müümisel nõudma ostjalt jahipileti ettenäitamist, et ostetav relv sellele sisse kanda. Muul viisil jahirelvade ost müük on keelatud. Selle korra rikkujaid võidakse karistada administratiivkorras kuni 20 rubla suuruse rahatrahvi ja relva tasuta äravõtmisega. Väikekaliibrilisi vinttulirelvi võivad asutuste, ettevõtete,, organisatsioonide, kolhooside ja sovhooside spordiorganisatsioonid hoida Siseministeeriumi ja ALMAVD Keskkomitee kehtestatud korra kohaselt siseasjade organi loa alusel. Kasutada võib neid relvi ainult sportlikuks otstarbeks Siseministeeriumi poolt lubatud lasketiirudel. Mujal laskmine on kategooriliselt keelatud.

Relvade ja lasketiirude load peavad olema pikendatud õigel ajal. Kui seda ei ole tehtud, karistatakse vastutavaid isikuid administratiivkorras. Kõik väikekaliibriliste relvade dokumendid olgu täidetud täpselt ja õigel ajal. Spordiorganisatsiooni relvade eest vastutaval isikul on keelatud anda alaealistele relvi lasketreeringuteks ja -võistlusteks, kui ei ole täisealist saatjat. Külmrelvadest on erakäibel põhiliselt ainult jahinoad. Neid müüakse iahimeeste seltsi liikmetele jahipileti ettenäitamisel ia nende ostmine märgitakse kaupluses jahipiletile. Jahinuga tuleb hoida nii nagu muudki relva ja seda on lubatud kanda ainult jahipäevadel, seega jahile minnes, jahil olles ja sealt tulles. Muul aial jahinoa kandmist vaadeldakse kui külmrelva kandmist ja süüdlane võetakse vastutusele Eesti NSV ülemnõukogu Presiidiumi 26. detsembri 1964 a. seadluse alusel. Selle iärgi karistatakse iga liiki teiste külmrelvade valmistamise, hoidmise, kandmise ia edasiandmise eest. Kõik leitud külmrelvad tuleb ära anda miilitsale. Nende relvade leidjaid ei karistata. Kodanike valduses olevaid pneumaatilisi relvi — õhupüsse ia püstoleid—võib kasutada ainult nende õigeks, sportlikuks otstarbeks ia lasketiirudel, kus on tagatud ohutus. Mujal relva tarvitamise eest võetakse vastutusele sõltuvalt ebaseadusliku teo iseloomust. Seaduserikkumiste puhul kannavad koos vanemate või hooldajatega vastutust ka alaealised. Kõigis relvadesse puutuvates küsimustes on vajalik pöörduda siseasjade organi, Miilitsatöötaja või jahindusklubi poole. Rakvere Rajooni TSN Täitevkomitee palub rajooni elanikel teatada miilitsale nii ebaseaduslikult hoitavatest ja leitud relvadest, laskemoonast ning lõhkeainest kui ka relvi omavatest ebaterve käitumisega inimestest.

https://dea.digar.ee/?a=d&d=punanetaht19750628.2.9

[Kriku]

Kas see polnud kuidagi nii, et neile soetamisluba polnud...? St. osta said sileraudse, aga pidid hiljem registreerima?

[retti]

Kas see polnud kuidagi nii, et neile soetamisluba polnud...? St. osta said sileraudse, aga pidid hiljem registreerima?

Soetamisluba vaja polnud,piisas passi olemasolust.
(Jahi)relva ostu õigusega ei kaasnenud jahipidamise ja laskemoona ostmise õigust. Laskemoona sai osta Jahipiletiga selles olevale relvale.
1970 tel oli kategooria suveniirrelv (siledaraudne,ei pidanud olema deaktiveeritud) mille omanikul ei olnud laskemoona ostu õigust.
Fucs
kui palju oli aastatel nt 1945-1965 sõja läbinud psüühiliste häiretega inimesi ei tea/dnud keegi. Lisaks küüditamise ja kollektiviseerimise käigus ära võetud maa,majade ja loomade omanike psüühiline ruineeritus.

[slider]

Kohtuotsus: inimesel võib turvalisuse tagamiseks olla rohkem kui üks relv

Taotleja tõi välja, et ta ei kavatse end kaitsta korraga kolme relvaga, mille soetamiseks ta luba taotles, vaid oluline on tagada valmisolek enda ja vara kaitseks erinevates olukordades. Kõigil kolmel relval on erinevad tehnilised omadused, mis olukorra kohaselt võivad muuta enese ja vara kaitsmise kiiremaks või efektiivsemaks. Taotluse esitaja selgitas, et kuigi teda ja tema vara kõrgendatud ohtu seada võivat sõda ja massirahutusi riigis praegu ei ole, ei tähenda see seda, et selline oht tulevikus esineda ei võiks. Relvi ei ole võimalik soetada olukorras, kus oht on juba realiseerunud.

PPA tegi otsuse, milles keeldus taotlejale relvasoetamisloa väljastamisest kolmele püssile. Amet põhjendas oma otsust asjaoluga, et hetkel ei ole Eestis sõjalist olukorda ega massirahutusi ning soetamisloa taotluse menetlemisel tuleb lähtuda praegusest olukorrast, mitte sellest, mis tulevikus võib juhtuda. Lisaks märgiti keelduvas otsuses, et isiku enda ja tema vara kaitseks piisab ühest relvast, mis konkreetsel taotlejal juba olemas oli.

Kuidas sellist põhjendust üldse genereerida annab... aga ega see pole ka midagi uut.

Natuke on hakanud jää liikuma, ametnike omavoli kohta on viimasel ajal mitmeid arvamusartikleid tehtud, sh ka Pevkur
https://reform.ee/uudised/hanno-pevkur- ... lva-omada/

aga selles punktis laseb kõigele jälle vee peale

4. Olen veendunud, et relvaluba taotlev inimene peab suutma põhjendada, milleks tal on relva vaja. Nii on näiteks üks põhjendus relva omamiseks osalemine riigikaitses

[Kriku]

Sealtsamast:

PPA apellatsioonkaebust menetlenud ringkonnakohus selgitas oma otsuses, et politseil ei olnud õigust keelduda taotluse rahuldamisest pelgalt seetõttu, et isikul on enese ja vara kaitseks juba relv olemas. Seda põhjusel, et relvaseaduse sätetest ei tulene, et teisest või kolmandast relvast alates isikule rohkem soetamisluba ei anta. See, et füüsilisel isikul võib turvalisuse tagamiseks olla rohkem kui üks relv, nähtub kohtu arvates seaduse sätetest, millest tuleneb eritingimus hoida relvi hoiukohas, milleks on spetsiaalselt kohandatud ruum, kui üksnes turvalisuse tagamise otstarbel omab isik rohkem kui kaheksat tulirelva.

Ringkonnakohus tõi oma otsuses täiendavalt välja, et ka relvaseaduse seletuskiri ei võimalda järeldada, et seadusandja tahtis relvaseaduses sätestada relvade maksimaalse arvu ühe isiku kohta ning selle ületamisel luua PPA-le õigusliku aluse keelata isikul soetada täiendav relv. Kui seadusandja tahteks on piirata ühe isiku käes olevate relvade arvu teatud määrani, siis on tal võimalik luua selleks vastav õiguslik alus. Veel viitas ringkonnakohus tehtud otsuses asjaolule, et relvade omandamise ja valduse kontrolli direktiivi kohaselt lubab liikmesriik relva omada üksnes mõjuval põhjusel. Relvaseaduses on loetletud põhjused, mida Eesti seadusandja on pidanud piisavalt mõjuvateks. Kui isik taotleb relvaluba mõjuval põhjusel, taotletav relv sobib selleks otstarbeks ning puudub alus eeldada, et ta soovib relva tegelikult omandada mõnel muul, keelatud eesmärgil, ei ole kohtu hinnangul relvaloa andmine vastuolus asjakohase direktiivi nõuetega.

PPA keelduva otsuse peale esitatud taotleja kaebust menetlenud halduskohus leidis, et PPA arusaam, et ta võib kaebaja relvasoetamisloa rahuldamata jätta olukorras, kus ei esine seaduses sätestatud loa andmist välistavat asjaolu, on vastuolus põhiseadusest tuleneva seaduslikkuse põhimõttega, mille kohaselt peab avaliku võimu tegevus rajanema seadustel. Ringkonnakohus osundas aga täiendavalt tõsiasjale, et isiku õigus soetada ja omada relva on hõlmatud põhiseaduses sätestatud õigusega vabale eneseteostusele. Kohtu arvates ei tohi riik avalikku võimu teostada meelevaldselt seadust eirates.

Kohtud asusid seisukohale, et isikul on õigus planeerida enda ja oma vara kaitset endale sobival viisil, tingimusel et see on kooskõlas õigusnormidega. Seetõttu ei ole relvasoetamisloa taotluse rahuldamata jätmine põhjendatav ka argumendiga, et isikul on võimalik kasutada enda ja vara kaitseks muid vahendeid. Nimelt tugines PPA kohtumenetluses seisukohale, et soetamisloa taotlejal on võimalik relvade asemel kasutada muid turvameetmeid, nagu valvekoer, lukud, turvateenus, signalisatsioon, mobiiltelefoniga ühendatud jälgimisseadmed jms. Samuti põhjendati loa andmisest keeldumist sellega, et võimalik sõjaline agressioon Eesti vabariigi vastu on pelgalt hüpoteetiline, ning märgiti, et taotlejal on võimalik julgeolekusse panustada Kaitseliiduga liitudes.

PPA sai ootuspäraselt nii et tolmas.

[wolfgang]

...et hetkel ei ole Eestis sõjalist olukorda ega massirahutusi ning soetamisloa taotluse menetlemisel tuleb lähtuda praegusest olukorrast, mitte sellest, mis tulevikus võib juhtuda

See ongi veider seisukoht. Mis need massirahutused ja sõjaline olukord enese ja vara kaitsesse puutuvad üldse? Võiks arvata, et Eestis on absoluutne turvalisus igal inimesel ja igas kohas. Päris nii ikka ei ole. Ja kui meil röövimisi ja tapmisi ongi vähem, kui nt. 30 aastat tagasi siis tõenäoliselt on selles oma osa ka võimalusel maamajast, mida kollitama minnakse, tina saada.

[nukkel]

Küsimus targematele: kas on keelatud seadusega kui palju relvi kodanik võib omada?

[slider]

Põhjendus lisa relvade soetamiseks oli võimalikud massirahutused ja rüüstamised. Minuarust 100% õige, vastuseks saadi see mis ülal alla joonitud. Proksiööl oli ka turvalisus tagatud valvekaameratega ning Tallinna tänavatel pole vist kunagi nii palju politseid olnud aga hügieenisidemed ja Prada käekotid läksid ikka nagu soojad saiad. Teeme nüüd nädala pikkuse elektrikatkestuse, ajame samal seltskonnal kõhu tühjaks ning vahelejäämise tõenäosuse ka väga madalaks kuna pole enam millega 112 helistada (ega sealt kedagi tulemas), siis saamegi dzungliseadused.

[Kriku]

Küsimus targematele: kas on keelatud seadusega kui palju relvi kodanik võib omada?

Kaks postitust ülalpool öeldakse, et ei ole...

[nukkel]

Olgu küsisin vähe valesti, proovin teisiti: kui inimene omab juba 1 tulirelva ja soovib rohkem omada mis on see piir kui mitut võib omada? Mäletan et mingi 20 aastat tagasi tegin tööga seoses relva loa ja siis polnud kusagil kirjas kui mittut võib omada . ( küsisin kuna ei tea ja kas seadus on selle paika pand et 1 tuleraud per kärss).

[slider]

Ok, lühidalt: 8 relva enesekaitseks praeguses seaduses on täiesti ok. Kui tahad 9. enesekaitse relva siis pead hakkama kollektsionääriks.

(11) Rohkem kui kaheksa üksnes turvalisuse tagamise otstarbel soetatud tulirelva omamise korral kohaldatakse nendele relvadele ka käesoleva seaduse § 25 lõikes 7 kollektsioneerimise kohta sätestatut.

[nukkel]

Ok, lühidalt: 8 relva enesekaitseks praeguses seaduses on täiesti ok. Kui tahad 9. enesekaitse relva siis pead hakkama kollektsionääriks.

(11) Rohkem kui kaheksa üksnes turvalisuse tagamise otstarbel soetatud tulirelva omamise korral kohaldatakse nendele relvadele ka käesoleva seaduse § 25 lõikes 7 kollektsioneerimise kohta sätestatut.

Tänud.

[Welber]

Ok, lühidalt: 8 relva enesekaitseks praeguses seaduses on täiesti ok. Kui tahad 9. enesekaitse relva siis pead hakkama kollektsionääriks.

(11) Rohkem kui kaheksa üksnes turvalisuse tagamise otstarbel soetatud tulirelva omamise korral kohaldatakse nendele relvadele ka käesoleva seaduse § 25 lõikes 7 kollektsioneerimise kohta sätestatut.

Kust Sa seda välja loed? Sinu antud viite mõte on, et üle 8 relva peavad hoiutingimused olema samad mis kollektsioneerimisel. Kui Sa oma enesekaitserelvad kollektsiooni registreerid, siis nende kandmine on keelatud.

[Nebukadnetsar]

Lihtsalt infoks - Eesti sellesse tabelisse ei kvalifitseeru.......

[slider]

Ühe asja veel selgeks, isegi kogenud tegelastel on väärarusaam nagu jalutaks Ühendriikides Walmartist välja AR15 samamoodi kui 6paki õllega. Meie ostuloa sarnane osariikide ülene taustakontroll kehtib ka seal, aga võtab u 6 minutit mitte max 59 menetluspäeva. Oled tõsisemas krim korras karistatud, ei saa.