Termotuumareaktor

[Kilo Tango]

Mida informeeritumad akf-id sellest arvavad? https://newatlas.com/energy/breakthroug ... cticality/

Ma ei usu, et Eestis oleks kedagi piisavalt informeeritut, et oleks võimalik nende tuumasünteesi startuppide kohta mingit pädevat arvamust avaldada. Neid on tekkinud omajagu ja mina ei suuda enam ammu järge pidada, mis nende erisused on. Seda konkreetset reaktorit on kritiseeritud, aga mul ei ole piisavalt teadmisi, et selle kriitika tõesust kontrollida. Mistõttu tuleb kõigi nende termotuuma startuppide kohta võtta lihtne seisukoht - ootame, vaatame. Miskipärast sisetunne ütleb, et enne saadakse ITER käima, kui keegi neist positiivse sünteesi tulemusni jõuab.

Lihtsalt, et aru saada, kui suur on ülesande keerukus - ainus koht, kus saadav energia on ületanud sissepandavat energiat on National Ignition Facility, kus seade on piltlikult öeldes üliminiatuurne (nii u. nööpnõelapea suurune) termotuumapomm, mida ei käivitata mitte tuumapommi plahvatusega (nagu tavalist termotuumapommi), vaid ülivõimsate laserite üheaegse sähvatusega. Pikema töötsükliga reaktorites pole selleni veel jõutud.
AGA selleks, et termotuuma ELEKTRIJAAM töötaks, peab reaktoris toodetav energia ületama sisse pandavat energiat erinevatel hinnangutel 10-30 KORDA.

Sestap pole esialgu mingit põhjust üleliia erutuda.

[Kriku]

Massachusettsis tegutsev energiatehnoloogia idufirma Commonwealth Fusion Systems (CFS) on sõlminud lepingu, mille kohaselt hakkab ta tulevikus tarnima Google’ile 200 megavatti elektrienergiat oma kavandatavast ARC-tuumasünteesijaamast Chesterfieldi maakonnas Virginias. See elektrijaam peaks tööle hakkama 2030. aastate alguses, seega läheb veel aega, enne kui Google saab oma tegevusi CFS-i süsinikuvaba energiaga toita. Tehnoloogiahiid on investeerinud CFS-i alates 2021. aastast, sooviga toetada täiesti uue ja seni võimatuks peetud puhta energiaallika arendamist. Uudis meenutab Helion Energy hiljutist lepingut, mille kohaselt peaks see ettevõte varustama Microsofti andmekeskusi 50 MW võimsusega tuumasünteesijaamast alates 2028. aastast. Helion on seni kogunud üle miljardi USA dollari [...].

Panus sünteesienergia tulevikku CFS seisab silmitsi erakordse survega investorite poolt, olles neilt alates 2018. aastast kogunud üle 2 miljardi dollari. Oma SPARC-reaktoris, mida ehitatakse Devensis Massachusettsis, katsetab CFS eritellimusel valmistatud ülijuhtivaid magneteid, et hoida plasma üle 100 miljoni Co juures. Seda tehakse suure lao suuruses, sõõrikukujulises seadmes, mille konstruktsioon on võiks isegi öelda, et klassikaline – tokamak nimelt.

https://tehnika.postimees.ee/8279410/go ... 30-aastaks

[Leo]

Eks neid reaktoreid on vaja, sest fosiilse kütuse põletamisega on kehvasti. Ma oletan, et varsti näeme ka minireaktoreid, mis kõigepealt laevadele ja rongidele hoogu annavad ning hiljem ka väiksematele sõidukile. Siis ostadki endale sõiduki, mille reaktor võimaldab kolmkümmend aastat sõita.

[Kilo Tango]

... Ma oletan, et varsti näeme ka minireaktoreid, ...

Pmst. on sisepõlemismootor ka minireaktor, kuna seal toimub keemiline reaktsioon hapniku ja kütuse vahel.

Ilma mainimata, mis reaktorist on juttu, ei ole mõtet edasi padrata.

Kuna antud teema pealkiri on termotuumareaktorid, siis selles valdkonnas ei näe me mingeid minireaktoreid nii pea. Tavalise tuumareaktsiooni käitamiseks on minireaktorid ammu olemas. Pmst. oli ka kõige esimene tuumareaktor tänases mõistes minireaktor.

[Kriku]

Kullapalavik:

Majandusleht kirjutab, et kõige levinum tuumasünteesi eksperimentaalne meetod kasutab seadeldist nimega tokamak, kus kahte vesiniku isotoopi — tavaliselt deuteeriumit ja triitiumi — kuumutatakse äärmuslike temperatuurideni, kuni need ühinevad, moodustades heeliumi ja vabastades suurel hulgal energiat neutronite kujul. Enamus tulevasi tuumasünteesi elektrijaamade plaane näeb ette, et osa neist neutronitest kombineeritakse liitiumi isotoopidega nn «aretuskihis», et toota rohkem triitiumi järgnevateks reaktsioonideks.

Teadusartiklis kirjeldavad autorid oma ettepanekut lisada aretuskihile ka elavhõbeda isotoop, elavhõbe-198, ja kasutada kõrge energiaga neutroneid selle muutmiseks elavhõbe-197-ks. Elavhõbe-197 on ebastabiilne isotoop, mis laguneb umbes 64 tunniga kuld-197-ks — ainukeseks stabiilseks kulla isotoobiks. Ettevõtte hinnangul võiks ühe gigavati elektritootmise kohta toota kuni 5000 kg kulda aastas, mis tänaste hindade järgi oleks elektri väärtusega võrreldav, potentsiaalselt kahekordistades jaamade tulusid.

Financial Times kirjutab, et kuigi teadlased on varem kiirenditega kulda sünteesinud, on see olnud kulukas ja ebaefektiivne. Marathon Fusioni lähenemine lubaks suurtootmist koos elektritootmisega. Samas tunnistatakse radioaktiivsuse probleemi- koos kuld-197-ga võib tekkida ka ebastabiilseid isotoope, mistõttu peab sel moel toodetud kuld Marathon Fusioni ühe asutaja, tehnoloogiajuhi Adam Rutkowski sõnul 14-18 aastat seisma.

https://majandus.postimees.ee/8291470/t ... kulda-teha

"Aretuskiht"