Iseenesest võib seal korrelatsioon olla, aga saan tuua enda pealt näite. Läksin 2011 ka omast soovist ajateenistusse ja mõtlesin enne seda ka tegevteenistuse peale, kuid 2012. aastal reservi minnes olin otsustanud, et selles süsteemis tegevteenistujana jätkata ei taha. Veel ~nädal enne teenistuse algust vaatasin enda jaoks järjekordse laulupeo ajal kogu seda massi ja mõtlesin, et selle nimel lausa peab (ja arvan seda siiani). Minus oli, ja siiani on, seda nn 'isamaalisust' ilma mingi riigikaitseõpetuseta, nii et löö katust, ja kusjuures enamik sellest on tulnud pigem läbi kultuuri(!).
Reservis (läbi KLi) olen jalaväelase elu kütnud 2012. aastast ja vaatan regulaarselt KRA töökuulutusi, aga traditsioonilise karjääriteekonna alguseks on minu aeg läbi (ma 30-35 vahel). Inseneriharidus (elektroonika, füüsika valdkonnas) koos kõrgtehnoloogilise ettevõtte asutamise ja eestvedamisega ja kõige sellega seonduvaga on ka liiga ahvatlev. Mul on reservis olnud õnne/võimalusi panustada end O1 lõpupoole/O2 lävepakule ja teoreetiliselt oleks ehk võimalik ka küljelt siseneda, aga see saaks riigile tervikuna olla plussmärgiga ainult siis, kui see oleks kooskõlas minu tehnilise/ettevõtluse taustaga. Ma nüüdseks juba natuke kapriisne ka ja Tallinnas elada ei taha.
Pika jutu mõte on näidata, et süsteemil on olnud raskusi korjata ära 1) ka positiivse eelhäälestusega ajateenijaid, 2) hiljem horisontaalselt siseneda saavaid reservväelasi. Samas, ma juba 'vana' ja võib-olla, kui oleksin ajateenistusse läinud 2021, oleksin juba KVA lõpetanud.