MTÜ Slava Ukraini

[ostius]

Loomulikult on adminkulud vältimatud. Aga seda saab ka otse ausalt ja ilma keerutamata välja öelda. Nagu näiteks see Austraalia NGO:
https://www.youtube.com/watch?v=0mX917kIgh8

P.S. Peaks naerma, kuid tegelikult tuleb nutt peale. Sest see pole mitte nali, vaid sarkasm ja iroonia.

[an2]

Lehtme eelmine tööanda, kelle tagant Lehtme ka varastas, saatis peale Lehtme Riigikogus pisara poetamist kaks hoiatavat SMS-i, et olge ettevaatlik. Ühe neist Kaja Kallasele. Hoiatust ei võetud kuulda, sest Lehtme oli valimistel oma partei käilakuju.

[teeline35]

Tahaks jagada mõnede kaasfoorumlaste idealismi meie kohtusüsteemi ja prokuratuuri suhtes, aga reaalsus on rohkem Akf Peeter kirjutatu moodi. Kohtud reaalselt kedagi vangi panna ei taha. Pead ikka väga usin ja järjekindel olema oma tegemistes (kuritegevuses) olema, et kohtud sind ka vangi mõistaks. Prokuratuuri saavutused on ka pehmelt õeldes viletsad. Mälu järgi; Savisaare protsessi ajal saadeti kogutud materjalid otse kaitseadvokaatidele, misjärel asi venis ja lõppes Savisaare vastu süüdistuse esitamisest loobumisega. Tema sõpru ja kaasvõitlejaid väntsutati kohtutes edasi ja lõpuks said nemadki asja aegumise ja mõistliku menetlusaja ületamise tõttu kahjutasu. Tallinna sadama protsess samamoodi lõppes aegumise ja mõistliku menetlusaja ületamise tõttu mitte millegagi. Mitmegi ühiskonna õiglustunnet riivava skandaali puhul jälle on prokuratuur üldse uurimise algatamisele vastu punninud. Sealhulgas ka J. M. Lehtme juhtumi puhul. Samas kui Kajar Lemberi, Mailis Repsi puhul suure vaimustuse ja hooga alustati protsesse. Kajar Lember mõisteti õigeks ja Repsi puhul on tegemist peenrahaga. Kui siseminister, äkki Kalle Laanet tahtis peaprokurör Andres Parmast( Kes natuke varem oli tahtnud minna rahvusvahelistesse kohtuametitesse ning prokuratuuri rahade eest tehti isegi kampaaniaid talle) lahti lasta prokuratuuris valitseva korralageduse ja halva juhtimise tõttu, siis tõusis kogu prokuratuur tagajalgadele ning ähvardas ja ka vist hakkaski uurima Laaneti tegemisi, mis praeguseks on päädinud kohtukäimistega. Pole siis ime, et J.M.Lehtme jaoks lõppeb asi väikse ehmatusega ja isikuandmete kaitse seaduse järgi kõik negatiivne tema kohta avalikust meediaruumist kustub ja proua saab oma tegevusega muretult jätkata.

Parandatud vale nimi.

[Peeter]

Samas kui Kajar Lemberi, Kadri Simsoni puhul suure vaimustuse ja hooga alustati protsesse.

P.S. Siin on tõenäoliselt vaja ära kustutada Kadri Simsoni nimi, ja siis asemele panna Mailis Repsi nimi.

[teeline35]

Läks vist valesti jah. Mailis Reps peaks õige olema. Või misiganes perekonna nimi tal hetkel on.

[Kriku]

Tahaks jagada mõnede kaasfoorumlaste idealismi meie kohtusüsteemi ja prokuratuuri suhtes, aga reaalsus on rohkem Akf Peeter kirjutatu moodi. Kohtud reaalselt kedagi vangi panna ei taha. Pead ikka väga usin ja järjekindel olema oma tegemistes (kuritegevuses) olema, et kohtud sind ka vangi mõistaks. Prokuratuuri saavutused on ka pehmelt õeldes viletsad.

Akf Peeter minu teada midagi sellist ei kirjutanud. Karistuspoliitika leebus on hoopis ise teema.

[Madis Reivik]

Prokuratuuri töö tulemus peab olema kuriteo "lahtilammutamine" ja vastutavate isikute tuvastamine. Karistuse rangus ei ole nende töö mõõdik, muidu oleks troikad kõige õigem viis kohtupidamiseks.
Praktika näitab et karistuse karmus ei vähenda kuritegevust. Normaalne ja intelligentne ühiskond vähendab. Patuseid tõpraid tuleks eelkõige harida ja tekitatud kahju tagasi saada.

[Kriku]

Jaak Valge:

MTÜ Slava Ukraini likvideerija Anu Viltrop teatas 5. augustil Kanal 2 saates Reporter, et tsiviilhagi esitamine Johanna-Maria Lehtme vastu oleks «perversne». Tegelikult on perversne pigem see, kui ligi pool miljonit eurot annetajate raha jäetaksegi väidetava omastaja taskusse ja öeldakse avalikult, et tagasi küsida pole mõtet.

https://arvamus.postimees.ee/8302415/ja ... seks-jatta

Nõus.

[Peeter]

Jaak Valge:

MTÜ Slava Ukraini likvideerija Anu Viltrop teatas 5. augustil Kanal 2 saates Reporter, et tsiviilhagi esitamine Johanna-Maria Lehtme vastu oleks «perversne». Tegelikult on perversne pigem see, kui ligi pool miljonit eurot annetajate raha jäetaksegi väidetava omastaja taskusse ja öeldakse avalikult, et tagasi küsida pole mõtet.

https://arvamus.postimees.ee/8302415/ja ... seks-jatta

Nõus.

No kui juba tsiteerimiseks läheb, siis ikka olulisemaid osasid ka artiklist:

...tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 41 lõige 4 kohustab likvideerijaid võlad enne organisatsiooni lõpetamist sisse nõudma.
Sisult on sellest nõudest loobumine ligi poole miljoni euro suurune kingitus Lehtmele. Taoline teguviis võib kaasa tuua likvideerija ja nõukogu liikmete isikliku vastutuse, nimetatud summa aga võib kvalifitseeruda maksustatavaks tuluks. Ometi on MTÜ nõukogu – Ilmar Raag (Parempoolsed), Kristo Tohver, Margus Hanson (Reformierakond), Merike Külm (Eesti 200) ja Terje Trochynskyi – koos likvideerija Anu Viltropiga otsustanud jätta hagi esitamata...

Siinkohal ei saa mööda vaadata ka poliitilisest mõõtmest. Kui Parempoolsed, Eesti 200 ja Reformierakond taluvad oma liikmete seas otsuseid, mis jätavad vargusega saadud raha tagasi nõudmata, ütleb see midagi nende erakondade moraali ja eetika kohta. Eriti küüniline on, et Eesti 200 sai riigikogus nii suure esinduse tänu just Lehtmele antud häältele – ja nüüd kaitseb tema endisi kaasvõitlejaid otsus jätta annetajate raha talle sisult kingituseks.
Kahju ei piirdu üksnes rahaga. Lehtme juhtumi avalikuks tulek on andnud ränga löögi Eesti annetuskultuurile, aga see otsus on tugevdanud tunnet, et seadused ei kaitse ausaid inimesi ega nende raha. Inimesed, kes seni usaldasid, et nende toetus jõuab abivajajateni, näevad nüüd, et isegi selge omastamise korral ei peeta raha tagasinõudmist mõistlikuks. See ei õõnesta usaldust mitte ainult heategevuse vastu, vaid võimendab niigi kasvanud usaldamatust Eesti õigussüsteemi suhtes. Kui annetajad kaotavad usu, et nende raha kaitstakse ja kuriteol on tagajärg, kaotab ühiskond palju rohkem kui vaid ühe MTÜ maine – see on järjekordne löök kogu kodanikuühiskonnale.

Väide, et vara on juba lähedastele ümber kirjutatud, ei ole argument. Pankrotiseadus annab selge võimaluse tühistada lähikondsetele tehtud tehingud, mis on võlausaldajaid kahjustanud. Viimsi maja kinkimine Lehtme emale 2024. aasta märtsis on täpselt selline tehing, mida saaks kohtus tagasi pöörata, kui ainult oleks tahet.

Ühiskond ootab, et MTÜ Slava Ukraini likvideerija Anu Viltrop ja nõukogu liikmed lõpetaksid perversse passiivsuse ja esitaksid viivitamata tsiviilhagi Johanna-Maria Lehtme vastu. Hagi esitamisest loobumine ei ole mitte üksnes seaduslikust kohustusest kõrvalehiilimine – see on annetajate ja avalikkuse usalduse reetmine.

[Kriku]

"Eesti Ekspress" kirjutab, et ajakirjandusele anti vihjeid Lehtme kohta juba märtsi alguses: https://ekspress.delfi.ee/artikkel/1203 ... e-valimisi .

Nõukogu liige Ilmar Raag pöördus Kaposse veebruari alguses:

Peale Lehtme enda teadis asjast kõige rohkem Slava Ukraini nõuandva kogu liige Ilmar Raag. „2022. aasta novembris kuulsin Lehtme kohta esimest korda kriitikat,“ kinnitab ta. Tollal mõtles Raag, et inimesed on lihtsalt tülli läinud. „Aga jõulude ajal räägiti mulle juba täpsematest faktidest ja jaanuaris nägin esimesi pabereid,“ jätkab ta.

Õige pea sõitis Raag Ukrainasse ja kohtus seal Oleksandr Tšernoviga. Eestis tuntakse Tšernovi vilepuhujana. Tema rääkiski Raagile, et suur osa Eesti annetajatelt kogutud raha võis minna valesse taskusse. Oma sõnade kinnituseks oli tal hunnik dokumente. „Neid natuke analüüsides sai selgeks, et on probleem,“ tõdeb Raag. Õigemini oli probleeme kolm.

„Esiteks ma nägin, et suhteliselt väikseid summasid oli makstud All For Victoryle ja väga suuri IC Constructionile,“ meenutab Raag. Kui esimene oli mittetulundusühing, siis teine kasumit taotlev erafirma. Inimesed olid mõlemas organisatsioonis samad. Teiseks polnud mõnelt arvelt võimalik aru saada, mille eest täpselt Ukraina partnerile maksti. Ja Tšernov selgitas Raagile, et selle taga on jama. Segased arved olid Raagi sõnul seotud 2022. aasta lõpus korraldatud jõulupakkide kampaaniaga. „Kolmas oli puhtakujuline jama, kus tuli välja, et olime maksnud autode ümberehitamise ja ühe logistikalepingu eest oluliselt kõrgemat hinda, kui on nende asjade alghind Ukrainas,“ selgitab Raag. Alghinna sai ta teada tänu Tšernovi antud dokumentidele.

Oli veebruari algus. Kuu aega enne valimisi. Ja Raagis süvenes kahtlus, et Lehtmel läks midagi põhjalikult nässu. „Aga ma polnud kindel,“ rõhutab ta siiski. „Selleks oleks tulnud üle käia kogu raamatupidamine. Üksikute dokumentide pealt ei saa teha lõppjäreldust. Läinuks ma dokumentidega kohe avalikkuse ette, oleks Lehtme ilma pikema jututa ajakirjanduses süüdi mõistetud.“ Selle asemel viis Raag need Toompuiesteele. Kaitsepolitseinikud kuulasid Raagi ära. „Aga ükski lihas nende näos ei liigatanud,“ mäletab Raag. „Ainus tagasiside, mis mulle kapost tuli, oli et selle asjaga peab olema väga ettevaatlik.“ Raag tundis, et teda vaadatakse kui poliitikut, kes üritab enne valimisi infooperatsiooni käima tõmmata.

Ilmar Raag usub, et riigiasutused võinuks kiiremini reageerida. Ta arvas, et nad saadavad dokumendid keskkriminaalpolitseile edasi. Raag ise pöördus politsei poole 13. märtsil.

Paar päeva varem oli nõukogu Johanna-Maria Lehtmele näidanud, missuguseid dokumente Oleksandr Tšernov eestlastega jagas. „Järgmisel päeval ütles Tšernov, et ta läks tööle ja sai aru, et tema arvutis on sees käidud,“ ütleb Raag. Siis võeti Tšernovilt ära vabatahtliku staatus. Ta ei võinud enam riigist lahkuda. „Tema sõbrad ütlesid, et Tšernovile organiseeritakse üheotsapilet Bahmutisse,“ sõnab Raag. Kõigi nende sammude taga nähti Hennadi Vaskivit. All For Victory tegevjuhti ja IC Constructioni peamist kasusaajat. Paisuv skandaal ähvardas Vaskivi purustada. „Tšernovi hirm oli loogiline. Et teda kaitsta, läksin samal nädalal keskkriminaalpolitseisse,“ ütleb Raag.

Raagi teada võtsid Eesti ametnikud kohe ühendust oma Ukraina partneritega. Ja seal pandi rattad veerema. „Paar päeva hiljem toimus Tšernovi kohtumine Ukraina õiguskaitseorganitega. Ja kaks nädalat hiljem Ukrainas olles andsin mina juba ütlusi,“ lisab ta.

Kaitsepolitsei büroo juht Harrys Puusepp kinnitab, et nemad siiski infot kinni ei hoidnud. „Me jagasime ühel hetkel infot nii prokuratuuri kui ka keskkriminaalpolitseiga. Enne seda kontrollisime ise, kas selles teabes on kaitsepolitsei kui julgeolekuasutuse ja uurimisasutuse pädevuse mõttes olulist infot. Saime selgeks, et meie uurimisalluvuses see ei olnud.“ Prokuratuuri teatel said nad Slava Ukrainiga seotud kahtlustest teada märtsis.

„Kaks nädalat hiljem, kui sain aru, et kapo ei plaani selle infoga midagi teha, pidasin paari inimesega Slava Ukrainist aru,“ sõnab Raag. Siis viis ta saladuse MTÜ nõukogu ette. „Kõlas argument, et kas me laseme riigikokku valida inimest, keda me kahtlustame.“ Aga küsimus „mis saab siis, kui me eksime“ oli tugevam.

3. märtsiks kutsuti kokku uus koosolek. Infot prooviti endiselt siseringis hoida. [...]

„Risk oli see, et me valetame inimese kohta,“ nendib Samost. Tema toimetus jõudis loole kõige lähemale. [...] Väike ring ajakirjanikke leidis infot juurde. „Jõuti isegi mingite detailideni, millest tänaseni pole avalikult juttu olnud,“ sõnab Samost. „Aga neid ei olnud võimalik kontrollida.“

Prooviti rääkida Lehtme endaga. Tulutult. Ka Slava Ukraini nõukogu liikmed vaikisid. „Nädal aega enne valimisi polnud keegi selles küsimuses kättesaadav,“ tõdeb Samost. „Üks meie ajakirjanik seisis tunde ja tunde ukse taga ja ootas,“ meenutab Samost MTÜ nõukogu 3. märtsi kohtumist. Kui uksest välja tuldi, öeldi reporterile, et küll nõukogu esimees Kristo Tohver kommenteerib. Aga midagi sisulist sealt ei tulnud.

Ilmar Raag nägi loo paisu taga hoidmisega tublisti vaeva. Ta mäletab vähemalt kaht pikka telefonikõnet. „Tunnistasin ajakirjanikele, et saame 3. märtsil kokku,“ ütleb Raag. „Aga selgitasin, et me pole kahtlustes absoluutselt kindlad. Et ma võin olla valesti aru saanud.“ Mingeid dokumente ta ei maininud.

„Läks halvasti,“ resümeerib Samost. Ta on 35aastase kogemusega ajakirjanik, kes peab end toimetajana pigem ettevaatlikuks. „On kohti, kus ma olen väga jõuliselt pedaalinud ja on läinud hästi. Aga mul on olnud siis ka sisemine kindlus, kõhutunne. Sel hetkel mul ei olnud seda kindlust.“

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/1203 ... e-valimisi

[mongol]

Raag ei suutnud siis dokumentidest piltigi teha, kui ta reaalselt nägi asitõendeid? Jutuks hea küll, mida strateegiliselt kokku kommunkeerida, miks asi nii pe*se lasti minna.
Kuigi kõlakad liikusid detsembris juba, lihtsalt asitõendeid ei olnud kellelgi. Jutud liikusid usaldusväärsete inimeste vahel kitsamates ringides, kel polnud aga mõtet laimu (tõde ilma asitõenditeta) levitada.

Oota, tegelikult olid asitõendid ju olemas enne märtsi, sest Raag seda ise tunnistab. Lihtsalt ei suutnud (tahtnud?) neid kasvõi pildistada..

[kmeesk]

Raag ei suutnud siis dokumentidest piltigi teha, kui ta reaalselt nägi asitõendeid? Jutuks hea küll, mida strateegiliselt kokku kommunkeerida, miks asi nii pe*se lasti minna.
Kuigi kõlakad liikusid detsembris juba, lihtsalt asitõendeid ei olnud kellelgi. Jutud liikusid usaldusväärsete inimeste vahel kitsamates ringides, kel polnud aga mõtet laimu (tõde ilma asitõenditeta) levitada.

Oota, tegelikult olid asitõendid ju olemas enne märtsi, sest Raag seda ise tunnistab. Lihtsalt ei suutnud (tahtnud?) neid kasvõi pildistada..

Mina ei loe sealt küll välja seda, et saaks välistada, et Raag pole esitanud tõendeid KAPOle ja muudele uurimisorganitele. Selge on see, et uurimise huvides avalikku ruumi neid paisata polnud mõtet.
Mulle tundub, et need tõendid näitasid seda, et keegi teeb pettust aga neid ei saa kasutada nii, et saaks 100% väita, et see kindlasti oleks lehtme.

Lisaks on artiklis jura, et nagu oleks Raag kitunud vääralt, et hoidis infot kinni. Antud ajahetkel oli ju lehtme aasta kodanik jne musternäidis ja oleks "tore" olnud, kui oleks inimesest teerulliga üle sõitnud ja siis selgunud, et ups see oli kremli õnnestunud infooperatsioon. täna tagantjärele tark olles on hea targutada aga olevikus teha inimene maatasa infoga, mis võib vabalt ka vaenlase valeinfo olla?

[isonts]

Kogu see punt hoidis seda infot kinni alates novembrist 2022. Ja seda infot, et neile oli teada, et jama on majas juba 2022 november, hoidsid nad kinni kuni tänase artiklini eesti ekspressis.
Nüüd siis enne järgmisi valimisi räägivad kõik, et nad teadsid tegelikult juba enne eelmisi valimisi. Huvitav on, millist infot hoitakse kinni enne saabuvaid valimisi. Millest nüüd keegi avalikult sõna võtta ei taha? Või paisatigi välja info, et hr Raag teadis juba 2022 novembris, aga ei julenud sellest avalikult rääkida?

[Kriku]

No ma ei tea, see, et ta esiteks Ukrainasse sõitis asja uurima, oli IMHO ikka õige.

[isonts]

Kui sa saaad novembris info ja saad aru, et asi on jama siis sa teed mida? Mida tegi hr Raag? Mängis eradektetiivi ja sama jätkas annetajate rahadega "heategevust". Perse katmise mõttes käis mõned kuud hiljem KAPOs. Miks ei võinud kohe krimkade poole novembris sisse astuda?
Lisaks kõigele siis kaks aastat pole olnud piisavalt mune, et öelda, et ma teadsin juba 2022 novembris?