Riigikaitse eelarve

[maksipoiss]

Mis on puudu?

Elektroonilise sõja vahendid

[Korrutustabel]

https://www.err.ee/1609759848/suuremad- ... 027-aastal

[teeline35]

https://www.err.ee/1609762986/valitsus- ... eldud-raha

Valitsus on otsustanud suunata kaitsevaldkonda 195 miljonit eurot seni kasutamata euroraha, kõige rohkem suunatakse kaitsesse raha, mis oli varem plaanitud kliimameetmetele või jäätmemajandusele. See raha läheb kaitsetööstusele või näiteks maanteede ehitamisesse, et parandada sõjaväelist liikuvust.

Kiidan heaks! Mõistlikum rahakasutus igal juhul.

[Kapten Trumm]

Kes asjaomast ajakirjandust loob, siis KV-s on loomisel uus, innovatsiooni ja arenduse väejuhatus.
See on ehk võibolla kohalik vaste UKR "droonivägedele".

[isonts]

"Innovatsiooni ja arendust" tehti enne akadeemias osakonnana:
https://www.kvak.ee/rakendusuuringute-osakond/

[PaganHorde]

https://www.france24.com/en/europe/2025 ... g-wetlands

Võibolla peaks midagi sellist ka eelarvesse kaaluma

[sada]

Mõneti ootuspärane, et plahvatuslik hangete mahu kasv (lisaks pingelisemad tähtajad ja oluliselt vähenenud saadavus turul) on tekitanud probleeme rahalaeva tüürimisel.

Näiteks tuvastas riigikontroll auditi käigus põhjendamatuid ettemakseid. Nii tasus RKIK 2024. aasta märtsis tarnijale ekslikult umbes 79,1 miljonit USA dollarit ning sama aasta juulis lisaks veel umbes 8,7 miljonit USA dollarit. Tarnija tagastas 47,8 miljonit USA dollarit. Sellest ülejäänu (40,0 miljonit USA dollarit) jättis tarnija ettemaksu kontole sama lepingu tulevikutehingute katteks.

Lepingupartneritele tehtud ekslikud maksed, mis halvimal juhul ulatusid mitmekümne miljoni euroni, või ligi 10 miljoni eurone ettemakse, mis on oodanud tasaarveldamist nüüdseks juba kaheksandat aastat, on ainult suuremad näited. Lepingute, ettemaksude ja kaupade sidumisel tekkinud segadus ning muud aruandes toodud probleemid viitavad süsteemsele probleemile rahakasutuses, mis vajab kaitseministeeriumi kiiret ja sisulist tähelepanu.

Samal ajal on ühe teise tarnija kontol juba alates 2018. aastast kogunenud ettemaksu jääk summas 9,6 miljonit eurot, mis on toiminud sisuliselt nagu pikaajaline intressivaba laen Eesti maksumaksja kulul. Eelnevate aastate jooksul on RKIK sellelt tarnijalt küll kaupa juurde tellinud, kuid ei ole mitme aasta jooksul kasutanud võimalust tellimust selle ettemaksuga tasaarveldada.

https://www.err.ee/1609786482/riigikont ... n-puudulik
https://www.err.ee/1609787352/kuusk-vig ... ektiivselt

[Madis Reivik]

Näiteks tasus Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus 2024. aasta märtsis tarnijale ekslikult umbes 79,1 miljonit USA dollarit ning sama aasta juulis lisaks veel umbes 8,7 miljonit USA dollarit.

Kuidas selline asi võimalik on ? Ajakirjanik ei saa millestki aru, Riigikontroll ei saa aru või siis on RKKs inimeste asemel AI ja paar skisot palgal ?

[sada]

Näiteks tasus Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus 2024. aasta märtsis tarnijale ekslikult umbes 79,1 miljonit USA dollarit ning sama aasta juulis lisaks veel umbes 8,7 miljonit USA dollarit.

Kuidas selline asi võimalik on ? Ajakirjanik ei saa millestki aru, Riigikontroll ei saa aru või siis on RKKs inimeste asemel AI ja paar skisot palgal ?

1) Ajakirjanik refereeris Riigikontrolli, nii et tema arusaamine ei puutuks isegi asjasse.
2) Intekas (teisel lingil) Kuusk tunnistas seda fopaad, nii et oligi nii nagu kirjutati.

Ma toon lihtsalt näite, et tõepoolest, et üks tarnija, kellele tehti ettemakseid ekslikult, esiteks on juba küsimus see, et kuidas saab teha ekslikult 80 miljoni euro suuruse ettemakse. Siis see tarnija tagastas 47,8 miljonit, aga 40 miljonit dollarit jättis endale, et kasutada seda siis tulevikutehinguks Eesti riigiga. See on sisuliselt ju intressivaba laenu andmine ühele eraettevõttele.

Eksimuse võtame sisse, see raha on hetkel juba ära kasutatud, relvasüsteemid on Eestis, toimivad, näidatud ka "Aktuaalses kaameras", kuidas nad töötavad ja töötavad hästi.

Ja lubamatu jah, et sellised eksimused juhtuvad. Siin tuleb lihtsalt parandada nii kommunikatsiooni kaitseinvesteeringute keskuse kui ka riigi tugiteenuste keskuse vahel. Ja seesama sisekontrolli funktsioon. Aga relvasüsteemid on olemas.

Miks seda tagasi ei küsitud? See vahe graafikujärgsete maksete ja selle ülekande vahel tegelikult oli lühikene, need maksed on tehtud ja relvasüsteemid on Eestis.

[Madis Reivik]

Ma oletan et kogu seltskond on uutele väljakutsetele avatud. Või on nii et raamatupidamisassistendi "limiit" on 100 miljonit, üle selle on vaja kahte kinnitust ?

Võrdlusena tooks et isegi suurtes erafirmades on maksetel mis on üle 5..10k vajalik topeltkinnitus.

[Runkel]

Huvitav on riigikontrolli hinnang kamina struktuuriüksuste ametnikele. Ebakompetentsed. Riigikontrolli öeldu peaks olema tugevama tõendusega kui mõned intervjuud ametnikega ja tehingute kontroll. Muidu on tegu ... lahmimisega? Ma lahmin siis ka natuke. Mõned killud taustaks:
- Kantsler Kuusk astus ametisse nii aasta tagasi, tema üheks muutuseks struktuuris oli järelvalve/sisekontrolli tugevdamine.
- Ministrit on süüdistatud jokutamises: tarnelepinguid pole, raha uute tehingute tegemisel pole üle kantud, see on null. Toimekuse teesklemine lühemalt.
- RKIKi päälik saadetakse medaliga erru, ministeeriumis liiguvad võtmepersoonid teistele positsioonidele väljaspool kaitsevaldkonda. Palju on lahkunud tavaametnikke, keskastmejuhte, ei tea. Ilmselt siiski aastaga pole "ebakompetentsus" jõhkralt sisse marssinud.

Millises organisatsioonis sina tahaksid tegutseda? Kas tehinguid lukku löövas saavutusasutuses või protsessidega piiratud ja tugeva kontrolliga struktuuris. Arvatavasti esimeses. Kiirelt kasvavas või suures organisatsioonis paraku teisest pääsu pole, seda organisatsiooni enda huvides. Mul kaminaga mingeid isiklikke asju ajada pole, seetõttu paugutan edasi. USA valitsusele ettemaksu riski võiks hinnata ka sisuliselt mitte tehniliselt. Riigi poolt eraldatud raha kasutamine eelarveaastal võib soodustada samuti ettemakseid, et ei kanduks järgmisse aruandeperioodi, millele on jälle vajalik hankida poliitikute kinnitus, et see ei läheks muusse potti ära.

Foonil on sõjaõhutuskriitika. Vox populi sarnastes saadetes kõnelevad eesti mehed, et kaitse on must auk, parem on maksumaksja raha kulutada igal pool mujal. Need, kes omal ajal ei saanud 2% SKPst kaitse-eelarvega hakkama, on järjest suuremad kriitikud, kui Eesti hakkab kulutama 5% SKPst.

[lennumudelist]

Mina seda miljonite unustamise asja kommenteerima ei ole tegelikult kompetentne. Siiski arvan, et riigikontrolöri büroo ei lööks lärmi, kui asjad korras oleks. Janar Holm ei tundu pea peale kukkunud olevat, päris adekvaatne tundub.

Inimesena, kes oma raha loeb, kõlab Kaitseministeeriumis täheldatud rahalugemise viis õige veidralt. Eriti kui unustamine kestab uutest ostudest hoolimata (s.t. kantakse muudkui uuesti raha, kordagi ei teki mõtet tasaarveldada ettemaksu). Müüja pool ilmselt vaatas, et "näe kui lollid, aga vähemalt lahked" ja võttis intressivaba laenu hea meelega oma hoida. Ning ei olnud kommiraha. Tundub, nagu Tervisekassa palju kurdetud suvepidusid saanuks selle raha eest paarsada aastat korraldada.

Teadmata sügavuti ja teadmata tagamaid, saan diagnoosida Kaitseministeeriumi seisundit vaid isikliku kokkupuute varal. Minu ainus kokkupuude KM-iga oli säärane, et mul oli neilt infot vaja ühe nende haldusala programmi kohta. Seda ma ka küsisin, viisakalt ja elektronposti teel. Mida ma ei saanud kuu jooksul, oli vastus. Isegi mitte äraütlevat ega pikalt saatvat vastust, lihtsalt vaikus. Kordus-elektronpostile vastuseks vaikus. Telefonikontaktile vastuseks "saatke palun küsimus üld-aadressil", edasi vaikus. Kordus-telefonipäringule "jaa, andsime küsimuse selle kätte, kes tegeleb".

Tekib tunne, et ministeeriumis möödub aeg natuke nagu musta augu sündmuste horisondil.

Aja T jooksul väljaspool ministeeriumi jõab näiteks eraisik kaht sorti fiibri juhikuid disainida ja katsetada, uut sorti fiibri rullide tootmisvahendi ehitada, tooraine partii tellida ja prototüüpe kerima hakata. Võrdluseks, ministeeriumis sees ei piisa ajast T, et vastata pikemale ja sisutihedamale elektronposti sõnumile.

Märgatud dünaamika seletab tõenäoliselt ära see, et neil on prioriteedid ja kiire. Neil on kuskilt mingi laevatäis nodi vaja hankida, teine laevatäis remonti saata, jne. Lisaks nad teavad, et eraisik nende molutamise peale midagi tegemata ei jäta. Eraisik samuti teab, mistõttu ei looda ülemäära ei info saamisele ministeeriumist ega, jumal hoidku, mingite nõuannete saamisele.

Ühesõnaga, ma saan aru, eraisik vaadaku peeglisse ja kui ei näe ennast, uurigu mikroskoobiga kuni nägema hakkab. Aga mitukümmend miljonit ei tohiks mikroskoopi vajada. See peaks ka ministeeriumi-maailmas palja silmaga paistma.

Diagnoos: asutuses esineb mökutamist. Mökutamine võib olla märk sellest, et tööl on mingi protsent mökusid või muudab inimesi selliseks nende töökeskkond. See võib olla märk, et personali poliitikaga on midagi valesti. Kas töökoormus kõrge, oskused nõrgad või motivatsioon madal, või mingi muu kivi kingas. Kära on hea, kära aitab selgitamise käima lükata.

[Runkel]

Kaitseministeeriumi kantslerid, kes alates 2004 a.-st ministeeriumit ja ameteid on mehitanud: Almann, Terras, Marran, Vseviov, Prikk, Salm, Kuusk. Muljetavaldav seltskond.
Riigikontrolli on juhtinud Parts, Oviir, Karis, Holm. Minu meelest tublid mehed samuti, aga kontroll on kontroll. Mis nende (populaarsus)risk on võrreldes tegijatega ehk riskivõtjatega?
Sellega ma ei taha alaväärtustada kontrolli funktsiooni. Ja selle tugevuse vajadust ma ka oma postituses suisa rõhutasin.

[Kapten Trumm]

Diagnoos: asutuses esineb mökutamist. Mökutamine võib olla märk sellest, et tööl on mingi protsent mökusid või muudab inimesi selliseks nende töökeskkond. See võib olla märk, et personali poliitikaga on midagi valesti. Kas töökoormus kõrge, oskused nõrgad või motivatsioon madal, või mingi muu kivi kingas. Kära on hea, kära aitab selgitamise käima lükata.

Kamina ja tema allasutuste hädad saavad alguse fundamentaalsest probleemist nimega võrmepersonal siseringist. Selline personalipoliitika toodab vaid keskpärasust ja selle tulemuseks ongi lood, kus eelmine aasta saadud lisarahast pole ühtegu mürsku lattu jõundud või et mingi 80 milli kantakse "kogemata" topelt üle. Ja kui teema tõstatub, siis poetakse igasugu bürokraatlike vabanduste taha (nagu mürskudega juba oli).

Holmil on õigus ühes: täna pole kamin suuteline neid lisamiljardeid efektiivselt riigikaitsevõimeks muutma ja taolised lood vaid kinnitavad seda. Ametkondlikku võimekust kasvatamata hakkab raha suuruse kiirel kasvul vaid jamade arv kasvama.

Ja kuna nendele miljarditele on riigis ka teisi huvilisi, siis mõistagi satub iga taoline tölplus suure tähelepanu alla ja selline saamatu ametnikkond laseb lõpuks ka selle rahalaeva põhja, kuna ei suudeta seda mõistlikult kulutad ja juhtub igasugu pauke. Peagi ronib püünele siseminister, kes ütleb, et sõbrad, PPA on juba kontaktis ja lisaraha on vaja sajaks asjaks.

[raqon]

KAMIN ja selle allüksused on teinud tegelikult ära väga suure töö lühikese ajaga vaadates mahu kasvu vs personali ja protsesside osakaalu.

Võib-olla, mis ka meediast on näha, et mille taga need puudused võivad olla on erinevate keskastmejuhtide pidev vahetus, see jätab augu info liikumisele käimasolevate projektide osas, ning sealt tekivad väljakutsed, kus eelnevalt sõlmitud kokkulepped, ei pruugi kehtida või tullakse uue ideega.
Teisalt mingi hetk oli otsused kinni selle taga, et nii peadirektor, asedirektor, kui kategooriajuhid olid üheaegselt kohtumistel, visiitidel jms.
Sel hetkel ei olnud asendajat piisava suure kinnitusõigusega ja maakeeli öeldes mõkutati.
Nüüd tulles selle juurde, et RKIK on protsessis ost/projektijuhtimine ja logistika ahel, siis tegelikult võime kirjeldus, soovid ja vajaduse peab kirjeldama KV. Kui KV pole õigeaegselt teinud oma poolset osa või viivatab sellega, siis ka RKIK-l pole võimalik otsustada ega vormistada seda osa.
Kui on juba eelnevad otsused ja ettepanekud tehtud, siis tegelikult peab seda juba investeeringute komisjon kinnitama. Seega ei saa olla ainult KAMIN selles süüdi, et rahad on makstud või kasutamata. Seal tekivad järgmised augud, kus investeeringute komisjon ei kinnita või ei luba eelarve ridade vahel rahasi liigutada, ning protsess on pikk.
Kui me võtame veel lisaks lepingute poole, siis palju neid hankejuriste ja insenere on, kes suudavad lepinguid ettevalmistada ja ka tehnilise kirjelduse kokku kirjutada vastavalt võimevajadustele.
Tagatipuks ka seadus, et kui paindlik on meie riigihankeseadus üldse, et neid oste teha ja kulutusi.