William Tomingas kirjutas:Arnold Jürgens, Jüri Vilms, August Peiker ja nende küüdimees Aleksei Rünk said surma varakevadel 1918 nende matkal ühinemiseks Eesti välisdelegatsiooniga. Olnud õnnelikult jõudnud Soome randa üle jää, langes Eesti Päästekomitee liige Jüri Vilms koos oma kolme kaaslasega saksa sõjaväe patrulli kätte. Vilms, Jürgens, Peiker ja Rünk lasti maha 13. apr. 1918 Töölö Suhkrutehase õuel Helsingis. Eriline riigikogu uurimiskomisjon Tõnis Kalbus'e juhtimisel tegi hiljem kindlaks, et mahalaskjad olid soomlased, mitte sakslased. See fakt jäeti meie poolt avaldamata sündsusetundest Eesti—Soome suhete vastu.
Pekka Erelt on avaldanud kaheosalise artikli, mille järgi olevat mahalaskjad siiski olnud sakslased, kuid Vilmsi jt. andsid neile üle soomlased:
Nii on minu arvates alust esitada versioon, et Vilms ja tema kaaslased vangistati Soome luureohvitseride poolt, kes andsid nad üle oma Saksa ametivendadele. Sakslased kuulasid eestlased Huopalahtis üle ja lasid nad sealsamas ka maha.
Jüri Vilmsi säilmed kaevatakse sugulaste soovil DNA ekspertiisi tegemiseks välja:
Eesti muinsuskaitse selts ja sõjamuuseum plaanivad riigimees Jüri Vilmsi säilmed Pilistvere kalmistult sel neljapäeval üles kaevata. Kohalik kogudus on selle plaani vastu korduvalt nördimust avaldanud ning peab seda haua rüvetamiseks.
Eesti muinsuskaitse seltsi juht Madis Morel ütles, et väljakaevamist on kavas sõjamuuseumil alustada kell 9 hommikul. 106 aasta eest segastel asjaoludel Soomes hukatud riigimehe Jüri Vilmsi säilmetele tahetakse pärast üleskaevamist teha ekspertiis ja DNA-analüüs. DNA-uuringud on plaanis teha Austria laboris ja luu-uuringud Tallinna ülikooli laboris. Seda soovitakse Madis Moreli sõnutsi teha sellepärast, et on kahtlus, kas riigimehe säilmed on ikka selles hauas, ning nii on võimalik ajalooline tõde välja selgitada. Pealegi on selleks soovi avaldanud Jüri Vilmsi sugulased, sealhulgas Kalle Vilms, kellele Jüri Vilms oli vanavanaonu. Just Kalle Vilmsi DNA-d soovitakse võtta uurimisel aluseks. Et Jüri Vilmsi matmispaik on 1997. aasta otsusega sõjahaud, piisab Madis Moreli sõnutsi väljakaevamiseks Eesti sõjamuuseumi otsusest. Muinsuskaitseametit ja teisi asjaosalisi on samuti teavitatud.
Madis Morel rääkis, et juhul kui selgub, et säilmed ei ole Jüri Vilmsi omad, maetakse need väärikalt kuhugi mujale. Hauakivi jääb endisesse kohta, aga nähtavasti tuleb lisada selgitav tahvel. Tõeliste säilmete leidmiseks tuleks pidada läbirääkimisi soomlastega, aga Moreli sõnutsi võib nende leidmine olla ülimalt keeruline. "Loodame väga, et hauas on siiski õiged säilmed," lausus ta.
Kommenteerides kohaliku koguduse vastuseisu, ütles Madis Morel, et igaühel on oma arvamus. "Minu meelest on kõige tähtsam sugulaste soov ja arvamus, teiseks on see oluline Eesti ajaloo jaoks, saavutamaks kindlus, et seal on meie kuulsa riigimehe säilmed," sõnas ta.
ERR-is intervjueeritud koguduse esindaja ütles küll, et tõenduspõhiste uuringute vastu pole neil midagi.
Hetkel pidi olema esmase õiguskaitse korras kaevamine keelatud.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Neljapäevaks kavandatud riigimees Jüri Vilmsi säilmete väljakaevamine Pilistvere kalmistul jäeti ära, sest kohus rahuldas EELK Pilistvere Andrease koguduse esialgse õiguskaitse palve ja peatas kaevetööd 30 päevaks. Pilistvere koguduse juht Carl Heinrich Pruun peab Jüri Vilmsi säilmete väljakaevamist hauarüvetamiseks, mistõttu ta pöörduski kohtusse esmase õiguskaitse saamiseks, et kogudus saaks veenduda selle tegevuse seaduspärasuses. "Kui me ei näe selle tegevuse läbipaistvust, siis oleks kõige õigem see, et Jüri Vilms puhkab siin edasi," sõnas Pruun.
Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Madis Morel sai neljapäeva hommikul Tallinna halduskohtult korralduse Vilmsi säilmete väljakaevamine ajutiselt peatada. "Tegemist ei ole kohe kindlasti haua rüvetamisega, kuna selle ekshumaneerimise juures töötavad oma valdkonna täielikud spetsialistid. Meie eesmärk on kindlaks teha või saada kinnitust, et tõepoolest puhkab seal oma viimset und Jüri Vilms," lausus Morel. "Tinakirstuga toodi ta Soomest siia ja tuvastamise juures Soomes olid kolm isikut. Nendest ühe jutt ja tegevus on üsna kahtlase taustaga," lausus Morel. "Nende luude analüüs oleks andnud esmased parameetrid ja mõõdud, kuna meil on hästi teada Vilmsi kehaehituse iseärasused. Lisaks on palju juttu olnud DNA-st, mis annab suguluse liini ning isotoopanalüüsiga on võimalik teha kindlaks selle isiku päritolu selle järgi, kus ta sündind on," ütles arheoloog ja Eesti Muinsuskaitse Seltsi revisjonitoimkonna esimees Ants Kraut. Muinsuskaitse selts saab halduskohtu määruse vaidlustada 11. septembrini, mida Moreli sõnul kindlasti ka tehakse.
Kuna käesoleva kirjutise autor on siiani kindlalt arvanud, et välja kaevati ja Eestisse toodi Vilmsi ja tema kaaslaste surnukehad, kirjutasingi käesoleva aasta 19. aprilli Postimehes, et mina võiksin loobuda väljakaevamisest ja tahaksin hoopis keskenduda muule – vabariigi esimesi märtreid ei tunnustatud nende teo eest, seda oleks vaja teha veel kasvõi nüüd. Kuid vahepeal selgus, et Pilistvere kogudus on jäigalt haua avamise vastu. See sundis ka mind oma arvamust muutma. Sest miks ikkagi selline vastuseis?
Kuna Vilmsi ja ta kaaslaste haud liigitati sõjahaudade alla, mis need ju tegelikult olidki, siis otsustas Eesti Muinsuskaitse Selts haua siiski avada. Ja nüüd hämmastas allakirjutanut endise Viljandi muuseumi direktori äärmiselt räige vastuseis sellele (Jaak Pihlaku arvamus Vikerraadios 27. augustil kell 8.10). Haua avamine olevat jabur mõte, see ei olevat riiklikult oluline ega andvat ka uut teavet. Tegemist olevat professionaalse kretinismiga, mingi seltskonna (Pihlaku järgi grupp seltsimehi) soov igal juhul tõestada, et hauda ei ole maetud Vilms.
Imelik, minu soov on hoopis vastupidine – mina tahaksin siiski veenduda, et tegu on ikka Vilmsi, mitte soome punakaartlasega! Kui Pilistveres puhkab Vilms, siis on ka Simunas kindlasti Jürgens! Mulle ja Arnold Jürgensi õepoja lastele on hoopis see teave esmavajalik!
Pihlak soovitab seltsil uurida ja kaevata hoopis Soomes. Uurimine Soomes ei ole küll meie esmane ülesanne, see oleks mõeldav, kui selgub, et Eestisse ei ole toodud Vilms ja tema kaaslased. Aga siis saaks seda edasi uurida vaid koos Soome ajaloolastega. Meie esmane huvi on siiski teada, et siia toodi Vilmsi ja tema kaaslaste surnukehad.
28. augusti kell 12 küsiti «Vikerkajas» Pilistvere koguduse esimehelt, kas nad on põhimõtteliselt Vilmsi säilmete väljakaevamise vastu? Koguduse esimehe vastus oli: «Ei, tõenduspõhise ajaloo uurimise vastu me ei ole.» Aga sellist uurimist ju taotletaksegi!
Allakirjutanule jääb arusaamatuks, miks on selle vastu ise terve elu ajaloo uurimisega tegelenud ja oma uurimistulemused trükis avaldanud Jaak Pihlak? Mida ta kardab? Kas ta teab midagi, mida meist keegi veel ei tea?
Jutt jumala õige. Olen ka arvamusel, et seal peaks olema Vilms ja see aferist, kes omal ajal asja ajas, oli ise seotud Vilmsi surmaga ja seepärast teadis asju. Aga et üheselt selge oleks, võiks asja ikkagi üle kontrollida, siis on asi lõplikult selge.
