Ajaloolised paralleelid

[kaupo51]

Mina arvan, et nendele PK sõduritele pole midagi lubatud. Lihtsalt rivistati nad üles ja öeldi, et tuleb täitma minna "internatsionaalset kohust" ühte teise sõbralikku riiki.

[mart2]

I Ilmasõja lõpus hakkasid Venemaa sõdurid tapale saatmise pärast mässama, kuid nüüd lasevad ennast mõnitada, sandistada, vahel isegi sõna otseses mõttes nussida ning ei mingit protesti...
Ahjaa- vahel tehakse põlvitav video palvega teha "keppi" veidi õrnemalt ja aeglasemas tempos.

Olen kindel, et kui praegu Moskvas burksi sööv ülbe "võsuke" käsuga rindele saadetakse, käitub sama alandlikult kui need kes videotes. Nad on lihtsalt üks aste "kõrgemad" holopid!
Eks nad ise on valinud oma maise tee sellise lõpu ja orjale vaba mehe väärtusi ei olegi võimalik selgitada.

[sada]

I Ilmasõja lõpus hakkasid Venemaa sõdurid tapale saatmise pärast mässama, kuid nüüd lasevad ennast mõnitada, sandistada, vahel isegi sõna otseses mõttes nussida ning ei mingit protesti...
Ahjaa- vahel tehakse põlvitav video palvega teha "keppi" veidi õrnemalt ja aeglasemas tempos.

Olen kindel, et kui praegu Moskvas burksi sööv ülbe "võsuke" käsuga rindele saadetakse, käitub sama alandlikult kui need kes videotes. Nad on lihtsalt üks aste "kõrgemad" holopid!
Eks nad ise on valinud oma maise tee sellise lõpu ja orjale vaba mehe väärtusi ei olegi võimalik selgitada.

See, et homo sovieticus on peale intensiivset tõuaretust nähtus omaette, niiväga ei üllata. Mis üllatab on see, et nii meil siin kui lääne pool leidub hulk tegelasi, kes õhkavad ikka veel Moskva suunas ja üritavad kõigile teistele seletada, et vot kus seal vandistanis on vanad mehelikud väärtused au sees ja seda lääne lillat pehmovärki ei taluta. Võib-olla tekib dissonants sellest, et mida keegi sügaval sisimas tegelikult ihkab ja traditsioonilisteks väärtusteks peab...

[Kriku]

Ma ei tea, kas I ms rindeväeosad oleks hakanud mässama, kui nende teed vaenlase positsioonideni oleks saadetud puhastama mingite kaks nädalat tagasi küladest kokku küüditatud mužikkide hulgad. Situatsioonid on erinevad. Praegu tapetakse suurem jagu mobikuid suhteliselt kähku maha, neil ei jää aega isekeskis mässuvõimelist kooslust moodustada.

[Vastaja]

Ma ei tea, kas I ms rindeväeosad oleks hakanud mässama, kui nende teed vaenlase positsioonideni oleks saadetud puhastama mingite kaks nädalat tagasi küladest kokku küüditatud mužikkide hulgad. Situatsioonid on erinevad. Praegu tapetakse suurem jagu mobikuid suhteliselt kähku maha, neil ei jää aega isekeskis mässuvõimelist kooslust moodustada.

See rindeväeosade mäss oli juba Kerenski aja teema, kui väeosades oli võim pigem soldatite komiteede käes. Sellisel revolutsioonilisel ajajärgul oleks mingi seltskonna ees tapalesaatmine olnud välistatud. Veebruarirevolutsioon puhkes Piiteris ja rindeväeosad ei tahtnud tsaari kaitseks välja astuda-sõjast oli kõrini ja eriti Rasputini tõttu oli tsaari ja tema kamarilja autoriteet olematu...

[Kriku]

Lugesin siis ka tolle Kiho targutuse läbi, mis vooglaiule niiväga meeldis:

Ja kunagi algab aeg, kus sõda on läbi ja tuleb nii oma lähemate kui kaugemate naabritega ikkagi ühes maailmas edasi elada. Kõik sõjad, mis on alanud, on kunagi lõppenud ja sageli on vaenlastest saanud hiljem hoopis liitlased (vrd Saksamaa ja Prantsusmaa praegune liitlassuhe pärast sajanditepikkust vastasseisu Euroopas, ameeriklaste sõprus Jaapaniga pärast saareriigi tuumapommitamist Teises maailmasõjas, jne).

Kindlasti tuleb ka aeg, kus tõuseb päevakorda Venemaaga normaalne läbisaamine. Siin tuleb mulle muidugi pipart keelele puistata, kuna praeguses diskursuses (loe: ajaloo lõpus) valitseb arusaam, et Venemaa ei muutu, ta jääb igavesti agressiivseks ja vallutusmaiaks naabriks. Ja kuigi meie Läänemere-äärne elu seda aastatuhandejagu ka kinnitanud on, ei tohi seda võimalust siiski välistada – mille üle muidu sõdida?

https://arvamus.postimees.ee/8198871/to ... i-oli-vale

Teoreetiliselt on see kõik peaaegu õige, aga küsimus on 1) protsessis, kuidas selleni jõuda ja 2) ajahorisondis.

1) Saksamaast sai Prantsusmaa liitlane pärast denatsifitseerimisprogrammi läbimist.

2) Jah, kõik praegused niiöelda tsiviliseeritud Lääne-Euroopa maad on läbinud faasi, kus nad üritasid (koloniaal)impeeriumit ehitada. Analoogia põhjal võiks ju arvata, et küll saab ka Venemaa kunagi oma imperialismist lahti ja muutub normaalseks demokraatlikuks riigiks. Paraku toimub see hoopis aeglasemas tempos, kui üldse toimub, mitmel erineval põhjusel, millest väga sageli nimetatakse kaht:
a) Venemaa koloniaalimpeerium on maismaine ja seda on kergem hoida kui meretagust;
b) Venemaal on keskajast saadik üksikisiku õigused olnud vähem kaitstud kui Lääne-Euroopas.

Ehk siis, jah, Venemaast saab tõenäoliselt kunagi normaalne riik, aga tõenäoliselt ei juhtu see ettenähtavas tulevikus. Meie jaoks, kes me seda maailma siin lähemate aastakümnete jooksul jagame, on sellest abstraktsest tõdemusest vähe kasu.

Sellest kõigest on väga palju kirjutatud ja on raske uskuda, et autor seda ei tea .

[Luderi]

Just, paranemine algab teo kahetsemisest.
Saksamaa raputab siiamaani endale tuhka pähe. Ka Jaapan.
Kas kunagi tuleb aeg, kui Venemaa endale Ukraina pärast tuhka pähe raputab ?
Loodame, aga raske uskuda.

[Madis Reivik]

Ma ei tea, kas I ms rindeväeosad oleks hakanud mässama, kui nende teed vaenlase positsioonideni oleks saadetud puhastama mingite kaks nädalat tagasi küladest kokku küüditatud mužikkide hulgad. Situatsioonid on erinevad. Praegu tapetakse suurem jagu mobikuid suhteliselt kähku maha, neil ei jää aega isekeskis mässuvõimelist kooslust moodustada.

I MS rindeväeosade mässamine polnud miski "rahva eneseteadvusest" tingitud sündmus vaid pimeda massi ässitamine bolshevikest provokaatorite poolt. Kodusõda ajal lasid need jobud samal viisil edasi, loll lojuste mass kes tappis seda kellele näpuga näidati. Bulgakovi "Valges kaardiväes" oli lihtne lause: laseme ohvitserid maha ja võtame sõdurid enda väkke. Punane, valge, anarhist, mahnoonlane vahet pole peaasi et rüüstada lubatakse.

Praeguseks on mass ilmselt veel lollim, alkoholism ja pidev negatiivne selektsioon on oma töö teinud.

[Kriku]

Eranditult Ukraina tsiviilobjektide vastu suunatud rünnakud meenutavad natside poolt Londoni pommitamist Teise maailmasõja ajal, mille eesmärk oli elanike lootuse hävitamine, ütles välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov. Tema sõnul peab Läänemaailm reageerima uute sanktsioonidega Venemaale.

"See, mis nädalavahetusel Ukrainas toimus, on kõige parem tõestus sellele, et mingisugust rahuprotsessi kusagil ei käi. Käib hoopis sõjaprotsess ja seda sõjaprotsessi on jätkamas see, kes selle valla päästis – Putin," ütles Vseviov esmaspäeval "Vikerhommikus". Ta lisas, et Eesti on kogu aeg arvanud, et tee rahuni läheb läbi agressori survestamise ja ohvri aitamise. "Ja senikaua, kuni meil pole õnnestunud teha Putinile oma tegudega, mitte sõnadega selgeks, et aeg pole enam tema poolel, ei ole ühtegi põhjust eeldada, et mingisugused läbirääkimised strateegilise läbimurret toovad."

https://www.err.ee/1609704738/vseviov-u ... ommitamist

[Runkel]

Ajaloolane Mart Kuldkepp Alaska Trumpi ja Putleri kohtumise eel.

Ajaloost leiab ikka sobivaid paralleele, mille abil tänapäeval toimuvat paremini mõtestada. Nii ka praegu, kui taas püütakse üle agressiooniohvrite pea agressori enda ja teiste suurvõimude vahel mingisugust «rahudiili» teha, kirjutab ajaloolane ja kolumnist Mart Kuldkepp.

München 1938 ja Jalta 1945 on seejuures kõige käepärasemad näited: esimene neist lepituspoliitika sünonüüm, teine Euroopa jagamine mõjusfäärideks ilma väiksemate rahvaste soove ja huve arvesse võtmata. Sedasorti sarnasused võivad asja selgitada, ent sama kergesti ka eksiteele viia. Siinkohal teevad need võrdlused teatud määral mõlemat.

Kavandatav Trumpi–Putini kohtumine Alaskas siiski ei ole München. Münchenis püüti ära hoida sõda, mis polnud veel alanud; seetõttu tuli seal üles näidata suurt ja naiivset «mõistmist» Hitleri ja tema ambitsioonide suhtes. Praegusel juhul on sõda kestnud juba enam kui kolm ja pool aastat ning kuulsusrikka Vene sõjamasina saavutused on kõigile näha. Erinevalt oma eeskujust ei seisa Putin jõupositsioonil, millelt ülejäänud maailma allaheitlikkusele ehmatada. Alaska pole agressori jaoks mitte eelmäng, vaid pigem viimane lootus.

Ent samal ajal ei ole Alaska ka Jalta. Jalta konverents leidis aset pärast liitlaste sõjavõitu; praegu ees seisev kohtumine aga eelneb igasugusele võidule. Kuigi Venemaa pole isegi enda meelest sõda võitnud, vaid otsib pigem hingetõmbeaega, on ta sellegipoolest kõneluste laua taha kutsutud. Teine vestluspartner, Ameerika Ühendriigid, pole aga üldse otseselt sõdiv pool, vaid tegeleb viimasel ajal, vastupidi, sellega, et piirata oma strateegilist mõjuvõimu Ukrainas toimuvate sündmuste ja laiemalt Euroopa julgeoleku üle. Jalta kinnistas kaardile piirid, mis olid sõjas relvaga vallutatud. Jooned, mis sinna võib-olla Alaskas tõmmatakse, registreerivad aga ainult Venemaa kurnatust ja USA soovi oma käed vastutusest puhtaks pesta.

Pilt on siiski küllalt halb isegi ilma ajalooliste paralleelideta. Pärast tühja ähvardust Venemaad karistada, kui rahu suunas edasiminekut ei tule, paistab USA president olevat igasugustest sisulistest tingimustest loobunud. Selle asemel tõstetakse rahvusvaheliselt tagaotsitav sõjakurjategija Putin diplomaatilisest isolatsioonist välja, et pakkuda talle uut lava pseudoajalooliste monoloogide pidamiseks. Kestvat rahu sellisest teatrist muidugi sündida ei saa. Kõige enam saab Alaska olla infooperatsiooniks, et hiljem survestada Kiievit «nõustuma» tema selja taga kokku lepitud jõledustega.

Kirsiks tordil on muidugi kohtumiskoha valik. Alaska oli endine Venemaa ala, mille USA omandas 1867. aastal. Enne seda nägi Alaska, nagu Ukrainagi, Vene vallutusi, kolonialismi ja kohalike põlisrahvaste – eeskätt aleuutide – vastu toime pandud massimõrva. Alaska valimine Trumpi ja Putini kohtumiskohaks ei saa seega olla muud kui mee mokale määrimine Vene imperiaalsele nostalgiale ning signaal USA valmisolekust taluda ükskõik missugust alandust «kuulamisharjutuse» nimel, nagu Valge Maja pressiesindaja eelseisvat kohtumist nimetas. Muidugi ei kutsutud ka aleuutide esindajaid 1867. aasta tehingule oma allkirja andma või selle tingimusi arutama; selles mõttes on ajalooline paralleel täpne.

https://arvamus.postimees.ee/8304429/ma ... -ega-jalta

[Kriku]

Hea artikkel: https://maailm.postimees.ee/8314118/ak- ... -krokodill . Tasuline, kopeerima ei hakka, kuid toon välja põhiseisukohad:
* Venemaal võib minna nagu Zimbabves, kus Mugabe järel sai valitsejaks tema asepresident Emmerson Mnangagwa, hüüdnimega Krokodill;
* Hiina ja Venemaa kasutavad propagandas postkolonialistlikku narratiivi, milles kuuluvad läbi sajandite Lääne poolt ahistatud Aasiasse (sh. olevat Hiina jaoks ka Jaapan Lääs);
* sõda võib kesta sama kaua kui Iraagi-Iraani sõda või kauem.

Zimbabve analoogia siiski minu arust ei kõlba, sest Mugabe ei ajanud agressiivset välispoliitikat.

[Kilo Tango]

See on seesama vana laul - ärge Putini tooli kõigutage siis tuleb veel hullem". Vanasti täitis selle "veel hullema" rolli Žirinovski. Praegu sellist otseselt ei olegi - Medvedevi uuesti presidendiks saamist ei suuda keegi tõsiselt võtta.

[Kriku]

Ei tea, Mugabe paralleeliga justkui vihjatakse, et võib tulla siseriiklikult hullem. See ei pruugi tingimata tähendada agressiivset välispoliitikat. Punased khmeerid näiteks ei sõdinud ka kellegagi peale oma rahva.

Mõnes mõttes oleks loogiline, kui uus juht keskenduks oma positsiooni kindlustamisel siseriiklikule terrorile ja loobuks Ukraina vallutamise plaanist.

[kaupo51]

Kui seda General SVR teemat lugeda, siis pidi Patrusev Putini asemele tulema. Kas ta just hullem on, seda ei oska öelda.

[kmeesk]

Kui seda General SVR teemat lugeda, siis pidi Patrusev Putini asemele tulema. Kas ta just hullem on, seda ei oska öelda.

Seda, kes putini asemele tuleb ei tea ilmselt keegi. Praegu pigem putin ei taha lahkuda omast tahtest ja seega, kui keegi soovib putini tooli omale, siis järelikult tuleb putin kõrvaldada koos soosikuga. Mis tähendab, et järgmine liider on pigem tagaplaanil või siis peab see putini soosik ise putinile noa selga lööma.