Maastiku kujundamine sõjalisi vajadusi arvestades

[Veiko Palm]

Hästi põnev teema, olen lugenud ja mõelnud. Pigem olen nõus Borjaga - väga raske on maastiku sihipärast kujundamist (ja eriti strateegilisel tasandil) ette kujutada. Ja veel märksõnu - tänapäeval ja Eestis.

Puhtteoreetiliselt arusaadav konstruktsioon. Puhtteoreetiliselt on ka võimalik aru saada, kuidas ka taktikalise tasandi ülekuhjamine mingil hetkel loob operatsioonilisele ja isegi strateegilisele tasandile suure tõkke. Punni ette. Aga ainult puhtteoreetiliselt. Noh, muidugi on ka praktikas näiteid olemas, alates kasvõi P-Korea hiiglaslikest miiniväljadest, kuid raske on ette kujutada sellise riigi ohuhinnangut ja käsuahelat.

Puhtpraktiliselt on suured elektriliinid, 4-realised teed ja kõik muu säärane, normaalsele avatud ja demokraatlikule riigile niivõrd iseenesest mõistetav ja ka vajalik, et see kaalub üles ükskõik millised sõjalise riigikaitse vajadused. Ja kui isegi suudetakse vahetevahel demonstratiivselt midagi otsustada (stiilis - ärgem kuivenda piirilähedast sood), siis selle muudab koheselt nulliks kõrval kulgev magistraal.

Ja mulle meeldib siin see mulli-filosoofia, nii tulebki mõelda.

Ja viimaseks - ega see kaitse-asi pole ainult füüsiline ja füüsilises keskkonnas. Meie riiki oleks küberohtude vastu puhtteoreetiliselt hästi lihtne kaitsta. Tuleb vaid kiirest internetist loobuda.

[Kapten Trumm]

VVP, pigem on küsimus selles, kuidas me nende neljarealiste teedega KV poolelt kohandume?

Lahendusteks võib siin olla kohustus kooskõlastada teatud projektid nt Kaminaga ja Kamin treib ehitusseadustiku muudatuse (nt analoogne erisäte mürakaitsealas olevate ja kõrgete ehitiste kooskõlastamiseks, mis on KV huvides, seal täna juba on), alusel riigikaitselised erinõuded. 4 rajaliste teede puhul on selleks siis meetmed nende kiireks purustamiseks. 4-realise tee 60 m laiuses lagedas koridoris saab selleks olla nt nõue paigaldada tee konstruktsiooni truubid teatud vahemaade tagant (saab edukalt ühildada kuivendusega).

Lahenduseks võib muidugi olla ka rohkem lagedatel aladel tegutsemiseks kohandatud (mehhaniseeritud) üksusi, aga see on vist veel ulmelisem kui eelmine punkt.

Praegu (erinevalt Soomest nt) me siiski ehitame neid liikluskoridore puhtalt rahalisest (odavuse) ja liiklusohutuse kriteeriumist lähtudes, mis tähendab seda, et seal tõkestamine on vaevaline ja ressursimahukas. Ja selleks ei pruugi meil aega ollagi. Liiklusohutuse mõttes on 5 km pikkused otsenähtavusega sirged vägagi head, aga kas ka vastase relvastusega konkureerimiseks?

[Kapten Trumm]

Mina jälle mõtlen, et vaata, kui tore, et need neljarealised teed on. Luurel lihtsam vastast avastda ja NATO õhuväel ka hea lihtne laial maanteel olevat vastase kolonni pommitada. Ei pea väga lähedale ronima ega midagi.

Nähtavus on paraku kahesuunaline. NATO õhuväel on hea lagedal pommitada, aga seda on ka vastasel. Ja vastasel on üle nende lagedate hea kütta oma 2500+ m mõjuulatusega maaväerelvastusest, mida meil on näpuotsaga. Ütlete, et sõdige siis seal kus nähtavus 300 m on? Kõik õige, ainult mida aeg edasi, seda vähem taolisi kohti alles jääb. 4 realine tee Narvast Tallinna ongi ju üks suur lagendik.

[Dr.Sci]

VVP, pigem on küsimus selles, kuidas me nende neljarealiste teedega KV poolelt kohandume?

Loominguliselt kohandud, kasutades ära olemasoleva ja tehnoloogiliselt kujundatud maastiku eripärasid.

Esimene lambist pähe kukkunud näide neljarealisel - Jägala liiklussõlm. Narva suunas jääb Jägala sild (komposiitkonstruktsioon, kergesti õhitav või alla lastav ka elektrirelakaga), edasi massiivne muldkeha viaduktiga, mille õhkimine teele koos purustatud sillaga muudab vaenlase kiire liikumise üksjagu aeglasemaks. Lisaks on veel mõlemal pool teed arvestavas koguses metsa alles jäänud.

Samamoodi on keskkonnakaitse abiks - kõik need ökoduktid millest küll põder endiselt üle ei taha minna, on konstruktsioonilt 50+ m pikad tunnelid... päris Roki mõõtu välja ei anna aga alla kukutamiseks piisab jällegi relakast ja ennast ohverdavast töömehest kui ta ohutustehnikat ei jaga...

[von Kaerahelves]

VVP, pigem on küsimus selles, kuidas me nende neljarealiste teedega KV poolelt kohandume?

Loominguliselt kohandud, kasutades ära olemasoleva ja tehnoloogiliselt kujundatud maastiku eripärasid.

Esimene lambist pähe kukkunud näide neljarealisel - Jägala liiklussõlm. Narva suunas jääb Jägala sild (komposiitkonstruktsioon, kergesti õhitav või alla lastav ka elektrirelakaga), edasi massiivne muldkeha viaduktiga, mille õhkimine teele koos purustatud sillaga muudab vaenlase kiire liikumise üksjagu aeglasemaks. Lisaks on veel mõlemal pool teed arvestavas koguses metsa alles jäänud.

Samamoodi on keskkonnakaitse abiks - kõik need ökoduktid millest küll põder endiselt üle ei taha minna, on konstruktsioonilt 50+ m pikad tunnelid... päris Roki mõõtu välja ei anna aga alla kukutamiseks piisab jällegi relakast ja ennast ohverdavast töömehest kui ta ohutustehnikat ei jaga...

Kogu see teetõkete teema ju väga aktuaalne, aga vaid juhul, kui vaenlane just seda teed pidi läheb. Oluline ju on mis, jätta vastane peata, selleks võtta üle staabid, ministeeriumid, lennuväljad, elektrijaamad, optiliste kommunikatsioonikaablite sõlmpunktid, sadamad, ehk siis Eestis on selleks kohaks Tallinn. Ja milleks minna mööda maanteed, kus veel mingit vastupanu võidakse kohata? Maabumisdessant õhutõrje ja mehitamata kaitseta Tallinna lennujaamale ja meredessant Tlna sadamasse ja edasi on juhuse küsimus, suure tõenäosusega pole Vene eriväelased sama käpardlikud kui 1924a 1. detsembri mässukatse korraldajad.

[Kriku]

Teemaväline metsanduse arutelu kärbitud.

[maskeerimisvork]

Inimtehtav, seega liigitame ehitiste alla. Tuleb välja, et Kiievi päästis hoopis soo! Ja see on ka Eesti salajane imerelv, nagu arvavad uued isehakanud kaitseeksperdid. Hetkel on plaanis taastada sood Kikeperas rabas ja Meenikunnos (ärge neid piiri äärest otsige, üks on Soomaal ja teine Värska kandis), mis on juba Lembitu aegadest teada kui russide sõjateed. Ei tea kas on tahtmine kaitserahastule küüned taha saada?

https://www.postimees.ee/8312593/eesti- ... endamiseks

[sammal.habe]

Saavad niikuinii euroraha 5,2 miljonit. Pigem otsitakse täiendavat õigustust.
https://waterlands.eu/local-languages/eesti/

[Kapten Trumm]

Mei hakkas ju RMK soid taastama, kuid kohalikud kukkusid näppu viskama, küllap kremli ööbikute kaasabil.
Kremli huvides on ju lihtsam ründamine, soo segab seda oluliselt.

Sõja alguses ju VF 1. kaardiväe tankiarmee uputati Pripjati soodesse, ukrainlased kirusid hirmsasti, sest nende kättesaamisega oli tükk tegu, mõnest paistis vaid kahuritoru ots välja.

[Rebane11]

Mei hakkas ju RMK soid taastama, kuid kohalikud kukkusid näppu viskama, küllap kremli ööbikute kaasabil.
Kremli huvides on ju lihtsam ründamine, soo segab seda oluliselt.

Sõja alguses ju VF 1. kaardiväe tankiarmee uputati Pripjati soodesse, ukrainlased kirusid hirmsasti, sest nende kättesaamisega oli tükk tegu, mõnest paistis vaid kahuritoru ots välja.

Karta on, et ise oled sa üks ööbik. Kui kohalikud sajandeid maid ja metsi kuivendasid, siis mitte selle pärast, et kraavi kaevamine nendele hirmsasti meeldis. Vaid elukeskonna parandamise pärast. Nüüd kuskil kõrgel ja kaugel tehakse otsus, et laseme sellele vee peale

[maksipoiss]

Sõja alguses ju VF 1. kaardiväe tankiarmee uputati Pripjati soodesse, ukrainlased kirusid hirmsasti, sest nende kättesaamisega oli tükk tegu, mõnest paistis vaid kahuritoru ots välja.

Et aga teeme Kikeperasse lõksu valmis ja siis hakkame ootama kui venelaste tankiarmee sisse põrutab. Tegemist on ikka projektirahade peal kena elu elavate tegelaste spinniga , et kohalike vastuseisu murda enda "pühale üritusele" kaitseotstarbe külge pookimisega.

[Kriku]

Kuskil strateegiliselt olulises kohas võiks ju sellisel plaanil ka sõjalises mõttes jumet olla, aga üle Eesti nüüd küll mitte.

[Kapten Trumm]

Sõja alguses ju VF 1. kaardiväe tankiarmee uputati Pripjati soodesse, ukrainlased kirusid hirmsasti, sest nende kättesaamisega oli tükk tegu, mõnest paistis vaid kahuritoru ots välja.

Et aga teeme Kikeperasse lõksu valmis ja siis hakkame ootama kui venelaste tankiarmee sisse põrutab. Tegemist on ikka projektirahade peal kena elu elavate tegelaste spinniga , et kohalike vastuseisu murda enda "pühale üritusele" kaitseotstarbe külge pookimisega.

Hetkel on jutt siiski Ida-Viru maakitsuse soostamisest ehk sellesse seisu viimisest nagu see oli 1940ndatel. Täna on see palju paremini läbitav masinatega ja sestap Sinimägedel sellist tähtsust pole enam, mis oli 1944 (või 1939). Puhatu või Keretu või misiganes soo see seal on. See kolm Sinimägede küngast omandasid erakordse tähenduse, sest
1. toona käis Narva maantee küngaste vahelt läbi, uus maantee läheb seal paar kilti eemalt, künkaid valdamata teed ei kontrollinud ja liikuda ei saanud
2. Sinimägedest lõuna pool oli maastik väga raskesti läbitav (meenutage neid parvedele ehitatud kaevikuid ja asju, mis seal olid).

Kui VA saab aru, et maanteed mööda läbi ei saa, on ta koolitatud otsima ümbermineku võimalust otsima. Selle käigus minnakse ka teest väljapoole, mida seal Kiievi kandis ka korduvalt juhtus ja miks need tankid seal kahuritoruni mudas olid.

Kikeperässe vastane ilmselt ei ilmugi, kui me teda sinna ise ei ahvatle. Küll aga on soiseid alasid kahel VA pealöögisuunal 1. eespool räägitud Ida-Viru kitsus 2. Puurmanni kant Tartu maanteel (laiemalt siis Võrtsjärve ümbrus).Ilmselt oleks ka Soomaa Pärnu ümbruses (tuleb teemaks, kui VA tuleb meile Riia poolt).

Arvestada tuleb muidugi seda, et VA meie piirkonna motolaskurid on tavaliselt MTLB-V peal, mille erisurve maapinnale on sarnane sõduri omaga ehk nad sõidavad ikka suht pehmest veel läbi. Meie ainus pannvaagenite pataljon aga anti Lätile nagu siin kunagi kirjutati.

[Kriku]

Viiteid siis ka:
https://roheportaal.delfi.ee/artikkel/1 ... evaatlikud
https://www.politico.eu/article/russia- ... r-germany/