Vaatasin just RTVi-st saadet "Eriarvamus" K. Kossatšoviga ja ta tõi seal veel paar "mittekonventsionaalset" sõjapidamisvahendit: Eesti halvustamine (ehk n-ö "paljastamine") Euroliidu riikide silmis (s.t mitte ainult Vene meedias) ja Eesti ärimeeste tegevuse ("raha tegemise", nagu ta väljendus) takistamine Venemaal. Viimane seisneks näiteks selles, et riiki "investeeringute lubamisel" eelistaks Venemaa Eesti ärimeestele nt Läti, Leedu, Poola (isegi!) vm riikide omi.
Tallinna pronkssõdurit nimetas ta "naš pamjatnik" -- s.t nende, Venemaa mälestusmärgiks. See on justkui kaudne okupatsiooni tunnistamine, või mis?
Muidugi väitis ta korduvalt, et tegu oli mälestusmärgi
lammutamisega ("snoss"), ja et kui seda kära- ja risurikast "kaitsmist" (meie arusaamise kohaselt "Kristallnacht'i" e kristalliööd) poleks olnud, poleks mälestusmärki teisaldatud, vaid see oleks hävitatud kui okupatsioonimälestusmärk...
Küllap selle väite tekkele on kaasa aidanud ka meie "liimid ja böhmid".
Samas Poola sai temalt kiita. Esiteks selle eest, et küsis luba (?) Katowice kesklinnast NL sõdurite samba äraviimiseks, mille Venemaa nüüd suuremeelselt andis, võib-olla selleks, et meile "fašistidele" näidata -- "oleksite ka ju võinud Moskva bojaaridelt luba lunida"? (Aga ilma meieta poleks võib-olla poolakad seda luba saanud...

)
Teiseks kiitis ta Poolat osavõtu eest "Saksa fašismi purustamisel", mida aga Eesti kohta öelda ei saavat, kuna enamus eestlasi olevat võidelnud "fašistide poolel".