Autotehnikateema

[Kapten Trumm]

Minu õppesõiduautol (52) oli selline imeasi nagu hüdrauliline pidurivõimendi, sellel oli pidurdus sellises on-off reziimis. Esimestel sõitudel hoidis õpetaja kramplikult kaassõitja ees olevast käepidemest kinni, sest keegi oli suutnud tal nina vastu armatuuri lasta. 51-l seevastu pidurivõimendit polnudki ja pidin sellega korra vasta seina sõitma - vähegi pidurduse laadset nõudis tublit jalarammu.

Hiljem, kui juba usaldus tekkis, siis tõmbas õpetaja närviliselt sigaretti ega hoidnud end enam elueest kinni.

[Walter2]

TEMT-s oli 80-ndate keskel C-kati õpekaks samuti 52 ning sellel oli huvitav kala küljes - tagurpidi sai sõita ainult tühikäigul kuna veidigi gaasi andes sidur ühendatud olekus hakkas see pill miskipärast hüppama. Kabiin oma kinnituste peal käis üles-alla (koos istmega muidugi) ning asjatundmatule näis, et juht ei oska sidurit kasutada. Eksamisõit käis sama autoga, kõrval istus asjaga mittekursis olev vormis miilits. Mina ja üks grupikaaslane sattusid miskipärast kokku ühe muukeelsete eksamigrupiga, kelle jaoks see oli tundmatu auto. Platsisõidul kukutati muidugi kogu see kamp julmalt läbi, kuna vormis miilits lendas igakord kui keegi gaasi andes tagurdada üritas peaga vastu lage. Meie muidugi itsitasime pihku ja tagurdasime nagu peab s.t. tühikäigul ja täiesti korrektselt . Aega läks aga asja sai.

[Kapten Trumm]

51 sidurikettal puudusid leevendusvedrud, järsku oli selline ketas pandud? Ja otse loomulikult, mingedi kardaani leevendeid ka polnud.
Aga üldiselt takkajärgi õppeautona üsna kasulik, mind nt isa ei viitsinud eriti õpetada ja sõitma õppisin tegelikult just 52ga, peale seda oli 412 mossega sõit nagu iseenesest, saati siis veits moodsama autoga. Tänane Z-põlvkond ilmselt minestaks, kui peaks taolise autoga sõitma.

Aga tagurdamine käiski üldiselt tühikäigul, see püstklappidega WWII aegne mootor vedas kuitahes madalate tuuridega. 53-l näiteks sedasi enam ei vedanud, kippus tühikäigul sõites "katkuma" st mootoril oli väikestel pööretel vähem jõudu (selle arvelt oli suurematel rohkem).

[Erureamees]

Ma tegin Zelenogradis LIAZ-677 õppebussiga.

Sellised monstrumid olid minu koolipõlves Viljandi tänavatel liikvel. Hiljem juba kui vene kroonu seljataga oli mul äkki K- Järvel õnn sõita sellise Liaz- iga, et tunne oli, et järgmise põndaku peale jääb see sabaosas olev platvorm tee peale maha koos minuga. Ta ikka päris tõsiselt liikus oma trajektoori pidi bussist palju sõltumata. Korrosioon oli oma hambaid kõvasti pruukinud. Sel elukal oli Urali mootor ja bensiini võttis ta nagu raskesti koormatud veoauto käruga. Ja automaatkast andis muidugi ka oma panuse.
Ma ei märganud algul su postituse alumist poolt. Väga cool juhtimispult sõiduõpetajale. Ma ei tea, miks mulle esimene "Kiirus" Sandra Bullockiga meelde tuli.

[Rebane11]

Helme kutseka omad tegid GAZ- 51 õppesõitu. Instruktoril said suitsud otsa ja nii nad sõitsid parklasse. Instruktor käis ära ja andis käskluse, et lase nüüd tagasi ja keeraparklast välja. Lasi siis õpilane meetrit 3, auto suri välja. Käivitus, tagurpidi käik, aga jälle suri välja. Nii 3 korda järjest. Instruktor olla saanid kurjaks, käratas et mis sa muned, anna gaasi. Ikka suri välja. Hakkasid asja uurima - vahepeal oli üks Mosse nende taga parkinud ja sellel sunnikul käsipidur pidas. Ja Mosse kapott oli oluliselt disaini muutnud.

[davidsoniharald]

Millal see õppesõit sul kah oli? .....

Sa proovi enesekiitmise vahelduseks ja lugeda, mida ma kirjutan. Olen sellest, millal ma autoga sõitma õppisin ja ka sellest, kus ja kuidas ma autokoolis käisin siin kirjutanud korduvalt.

Sinu enesekiitmist on siin ikka päris naljaks lugeda. Oled käinud nii tegijas autokoolis ja tunne tehnikat nagu viit sõrme aga sellegipoolest küpsetad riigile kuuluva veoka mootorit "seier punases", sest rihm läks katki aga vapral tinasõduril oli metsast välja vaja saada. Või siis kiitled oma suurte tehniliste oskustega ja samas peksad veovõlli otsi seeneks, sest "tegelikult need olid sitast materjalist". Või siis oled õudsalt tegija autojuht aga foori tagant näe suretad mootori välja. Miks sellest vanakooli väljaõppest siis siin kasu ei ole? Ja no seda rida võiks siin lõputult jätkata.

Meenub üks teine mees, kes veidi laiemal skaalal seda sama teeb. Käib ja räägib puudele ja põõsastele, kui tegija ta on ja ainult tema teab kuidas kõik käib. Isegi oma isikliku sotsiaalmeedia lõi, et tema truudel jüngritel ükski sõna kõrvust mööda ei läheks. Reaalsuson aga muidugi veidi teine ja selles reaalsuses on süüdi ikka keegi teine, ainult mitte tema, sest tema on Tegija. Selline oranžikas näeb välja. Nimi keele peal aga ei tule meelde

Lisame siia lõppu veel sinu ühe eriti kõrget sõiduoskust näitava pärli:

Kui sa sõidad ohutussaare äärekivisse, siis ei päästa sind ka 60 kõrgusega rehv (olen sedasi teeääres ratast vahetanud). Õnneks ei olnud vaja uut velge.

[OLAVI]

... aku/starteri elueale on kindlasti negatiivne, kui starterit keeratakse 5 korra asemel päevas 50 korda.

Nii mõnegi tootja tootevalikus on sees ka start-stop funktsiooniga autode starterid.
Ilmselt on akud ka neil tiba erinevad. Aga eks akf! Olavi teab täpsemalt rääkida.

Muidugi mõjutab pidev käivitamine starteri eluiga aga seoses elatustaseme tõusuga on tänapäeval starter detailina suhteliselt palju odavam kuluosa, kui krooniajal.

Akud ja akude laadimise pinge (olen sellest vist varem kirjutanud) on erinev ning olen avanud startereid, kus starteri korpuse detailide koodid olid täpselt samad nagu tavastarteritel aga pukside asemel on nõellaagrid.

[OLAVI]

........
Antud auto soetamisel oli üks peamisi kaalukeeli hoopis normaalsuuruses 2,0 tavalise hammasrihmaga diiselmootor suhteliselt lahja forseerimisega (102 hobust), mis lubab auto pikka pidamist igasugu imeliste mootoriremontideta, mida enamik tootjaid täna lahkelt sulle pakub.

Tugines varasematele kogemustele (mis ka siin jaganud) ma nii naiivne kaasaegsete tehnikasaavutuste kestvusega ei oleks.

Samasugune 2024a. Kädi ja 107 000km kellal ning järjekordne karm kohustusliku hoolduse teade armatuuris, et "peale 1000km läbimist auto ei käivitu".

Raamatupidaja pahane, et kui õlivahetuse välp on tootja poolt antud 30 000km, siis kolmas õlivahetus pidi olema 90 000km juures ja neljas peaks olema 120 000km juures, siis see masin on käinud juba 7 (seitse) korda (armatuuril kuvatud käsu järgi) hoolduses + remondid.
Kui praegu teha kaheksas hooldus, siis 120 000 juures tuleks üheksas plaaniline hooldus.
(Juba annavad hästi tunda "vedelad sillad" Petrburi maanteel 70km/h lõigul, mis vajavad varsti ülekäimist ja üha tihedamini kaduv ekraanivalgustus võib talvel (salongisoojenduse juhtimine) päris tüütuks osutuda.)

Et see masin tuleb enne garantii lõppu kindlasti uue vastu välja vahetada, sest ei kujuta ette, et kui kalliks selle masina pidamine pärast garantii lõppemist osutub.

[nukkel]

Olavi kui see saladus pole, mis autost räägid.

[OLAVI]

Olavi kui see saladus pole, mis autost räägid.

Sellisest, nagu Kapten kiidab: https://www.auto24.ee/new/model.php?id= ... ewvehicles

[MeelisV]

Ma nüüd volksu ei tunne aga nii mõnelgi autol on arvestuses mootori töötunnid.
Ehk on põhjus seal.

[AMvA]

........
Antud auto soetamisel oli üks peamisi kaalukeeli hoopis normaalsuuruses 2,0 tavalise hammasrihmaga diiselmootor suhteliselt lahja forseerimisega (102 hobust), mis lubab auto pikka pidamist igasugu imeliste mootoriremontideta, mida enamik tootjaid täna lahkelt sulle pakub.

Tugines varasematele kogemustele (mis ka siin jaganud) ma nii naiivne kaasaegsete tehnikasaavutuste kestvusega ei oleks.

Samasugune 2024a. Kädi ja 107 000km kellal ning järjekordne karm kohustusliku hoolduse teade armatuuris, et "peale 1000km läbimist auto ei käivitu".

Seda juttu ei usu. Selline kiri (xxx km pärast auto ei käivitu) tekib ainult siis, kui on probleeme heitgaaside puhastussüsteemis (tahmafilter, Adblue jne). Korralise hoolduse võid nii pikalt üle lasta, kui soovid, kuni õli süldiks muutub. Kõige enam mis võib juhtuda, et auto võib hakata piirama mootori võimusust ja seda ka aiult juhul, kui autol on õlitasemeanduril õli saastumise mõõtmise funktsioon

[OLAVI]

.... Seda juttu ei usu. ...
... Korralise hoolduse võid nii pikalt üle lasta, kui soovid, kuni õli süldiks muutub. ...

Uskuda võib valimistel aga tehnika tegelikust käitumisest saab aimu ikkagi kasutusjuhendit uurides.

Kasutusjuhendi järgi on sellel autol nii korralised hooldused (õlivahetus) kui ka erakorralised hooldused millede välba auto ise arvutab välja ja kuvab hoiatusena ekraanil.
Hoiatuse ilmudes peab juht võimalikult kiiresti pöörduma margiesindusse.

Lugedes auto andmeside privaatsuspeatükki, siis seal soovitatakse korduvalt, et "auto parema kasutusmugavuse huvides" peaks juht siduma oma telo autoga, installima autotootja äpi ja looma oma konto, mis võimaldab ... (edasi tuleb pikk loba).
Kasutades autot "identimata juhiga" (või autorent) ei saa juht kasutada "kõiki mugavusi".

Ehk need erakorralised hooldused võivadki olla tingitud sellest, et kuna see auto ei ole juhi telos oleva äpikontoga seotud ja ei saa tootja serveriga ühendust, siis nõuab auto ise erakordset, plaanivälist esinduse külastamist.
Ega esinduse tööde vastuvõtja ka ei tea/avalda sooritavate tööde mahtu ja ütleb ainult, et "paneme arvuti külge ja see näitab, et mida on vaja teha".

[AMvA]

VW pakub oma autodele kahte tüüpi hooldusintervalli. Kumb konkreetsel autol on, sõltub autost.

Ühe puhul arvestab hooldusvälba kalkulaator tuimalt kilomeetreid ja aega, see on Fixed service.
Teise puhul arvestab hooldusvälba kalkulaator läbisõitu, tarvitatud kütuse hulka, õli temperatuuri ja DPF täituvust, mille järgi see ise kalkuleerib välja hoolduse intervalli. See on Flexiservice.

Ühel autol ei saa olla mõlemat. Ja kui teeninduses ei viitsi käia saab ise alati hoolduse meenutuse resettida

[speedsta]

Selle asemel, et mõne tühise probleemi pärast jälle tülli minna, avaldatagu parem arvamust postituses nähtava keevitustöö osas.
https://x.com/Rebel44CZ/status/1965658002180243818
Kindlasti mitte kõige tervislikum tegevus, aga eksperdid saavad oma arvamust avaldada.