Ministri lollus

[maksipoiss]

AK uudistes tuli välja , et see nõue tulenevat EL poolt . Kisub see liit ikka vaikselt vägisi NSVLiiduks kätte ära.

[AMvA]

AK uudistes tuli välja , et see nõue tulenevat EL poolt . Kisub see liit ikka vaikselt vägisi NSVLiiduks kätte ära.

Ma kardan, et meie pooletoobised on jälle asjast valesti aru saanud ja üritanud direktiivi täie rauaga ellu viia

[Manurhin]

Tegelikult, veelgi rohkem huvitab mind, et mis meie kalavarudega siis juhtunud on? Tõesti hülged ja kormoranid söövad nii palju ära või? Nõukaajal jooksis mereäärsete linnade-asulate reovesi puhastamata merre, lisaks veel tööstuste keemia Põhja-Eesti jõgedesse ja NA andis lennukikütuse, masuudi ja tont teab veel millega oma osa. Pärnu jões oli ju kunagi selline kütusereostus, et jõgi läks põlema. Nüüd midagi sellist enam ei ole. Omal ajal oli igas rannakülas oma kalurikolhoos ja sel omakorda suitsutamistsehh või konservivabrik, vahel mõlemad korraga. Ma isegi ei julge täpselt öelda, mitmes kohas kunagi Eestis kalakonserve tehti, aga tosina jagu võis neid olla küll. Nüüd pole vist enam kodumaist kalatööstust ka, konservidki tulevad Lätist. Vanasti söödeti kala sigadele ja karusloomadele, sealihal oli vahel lausa tuntav kalamaitse juures. Nüüd karusloomafarme pole vist enam üldse ja tea, kauaks enam sigugi. Reostust ei ole, kalatööstust ei ole, loomadele ei söödeta, poes ka värsket kodumaist kala naljalt saada pole - kuhu siis kala küll kaob? Peaks ju nagu jätkuma?

[retti]

Ärge hädaldage. Soomlased ei tea enam mitu aastat mis värske räim on.
Rootsist toodud räimefileed vahel näevad - 16€ kg

[Fucs]

Reostust ei ole, kalatööstust ei ole, loomadele ei söödeta, poes ka värsket kodumaist kala naljalt saada pole - kuhu siis kala küll kaob? Peaks ju nagu jätkuma?

2012 kirjutati nii:
Kuhu kaob Eestis püütud kohalik kala?
https://maablogi.ee/2012/12/04/kuhu-kao ... alik-kala/

Paar päeva tagasi nii:
TellijaleRAIO PIIROJA MINISTEERIUMILE ⟩ Kuhu kaob merest kala ja millest kõnelevad kalurite püüginumbrid?
https://parnu.postimees.ee/8322080/raio ... uginumbrid

[Ghostship]

Tegelikult, veelgi rohkem huvitab mind, et mis meie kalavarudega siis juhtunud on? Tõesti hülged ja kormoranid söövad nii palju ära või? Nõukaajal jooksis mereäärsete linnade-asulate reovesi puhastamata merre, lisaks veel tööstuste keemia Põhja-Eesti jõgedesse ja NA andis lennukikütuse, masuudi ja tont teab veel millega oma osa. Pärnu jões oli ju kunagi selline kütusereostus, et jõgi läks põlema. Nüüd midagi sellist enam ei ole. Omal ajal oli igas rannakülas oma kalurikolhoos ja sel omakorda suitsutamistsehh või konservivabrik, vahel mõlemad korraga. Ma isegi ei julge täpselt öelda, mitmes kohas kunagi Eestis kalakonserve tehti, aga tosina jagu võis neid olla küll. Nüüd pole vist enam kodumaist kalatööstust ka, konservidki tulevad Lätist. Vanasti söödeti kala sigadele ja karusloomadele, sealihal oli vahel lausa tuntav kalamaitse juures. Nüüd karusloomafarme pole vist enam üldse ja tea, kauaks enam sigugi. Reostust ei ole, kalatööstust ei ole, loomadele ei söödeta, poes ka värsket kodumaist kala naljalt saada pole - kuhu siis kala küll kaob? Peaks ju nagu jätkuma?

Söövad jah. Isegi teadlased on seda viimaks mokaotsast möönma hakanud. Lisaks pistab mudil kogu kalamarja nahka mida ta leiab. Hala kalavarude pärast on muidugi veel keerulisem probleemide pundar kui kormoranid. See sõltub väga konkreetsest paigast ja liikidest. Pärnu lahes on tõesti koha ja ahvenaga mingi probleem tekkinud suhteliselt hiljuti (ma paneks ka oma panuse sellele süvendamise kaardile) Samas Soome lahes, millega ma väga hästi kursis olen, pole viimased paarkümmend aasta mingit erilist muutust. Räime ja mudilat on ministri väljendeid kasutades isegi ''sitaks'', kormoranidest hoolimata. Ahvenat on ka pigem viimastel aastatel rohkem jälle olnud. Ainus mida tõesti on märgatavalt vähemaks jäänud on lest. Aga see pole ka igal pool samamoodi. Lesta kadumine on rohkem märgatav mida ida poole minna Soome lahel.

[Ghostship]

Eraldi teema on veel kogu kalapüügi korraldus ja ametnike ahviarmastus igasugu raportite ja tühja data tootmise vastu. See 10 kilogrammi nõue on täiesti süütu asi muu jama kõrval. Juba praegu on süsteem selline, et oma kalalkäiku pead kohustuslikus nutiseadmes mitme nurga alt raporteerima ja kinnitama sama usinalt olenemata, kas panid südasuvel ilusa ilma puhul sadamast 200m kaugusele 3 lestavõrku et pann päris rooste ei läheks või paned kevadel terve artelliga kastmõrra ja püüad päevas mitu tonni kala. Nüüd siis lisandub lähitulevikus kohustus üle lugeda alamõõdulised tagasi lastud kalad ja kõik ametniku röömuks salvestada. Kuid see ei ole veel kõik - nagu teleturust teada! Tuleb ka kohustus oma 3 võrku iga kalalkäik GPS koordinaatidega üles märkida ja selle viimase uudise kaudu saime kuidagi ümber nurga teada, et tuleb ka kohustuslik GPS jälgimine isegi väikestel kalapaatidel nagu praegu on traallaevadel. Täiesti absurdseks kisub. Minu teada on traalidel AIS põhine. Ametlik värk eeldab ju mingeid tehnonõudeid ja taatlemisi? Mis see kõik maksma läheb ja kes selle kinni maksab? Keskmine kalapaat maksab parimal juhul paar tuhat eurot. Pensionärid käivad siiani isegi vanade pelladega kuskil lahesopis. 200 eurisele paadile mitme tuhande eest tehnikat mis omakorda tähendab, et seda paati tuleb hakata seitsme luku taga hoidma, et mingi narkar su süsteemi akurelakaga küljest ei lõika....

[AndresTy]

Nüüd siis lisandub lähitulevikus kohustus üle lugeda alamõõdulised tagasi lastud kalad ja kõik ametniku röömuks salvestada.

Mina oma rikutuses arvasin, et selline mõõtmine on vajalik kalateadlastele mingite arvestuste-statistika-kalavarude hindamise ja muu sellise jaoks. Aga tuleb hoopis välja, et seda kõike tehakse hoopis ametniku võimuiha rahuldamiseks. Pahad-pahad ametnikud!

[Manurhin]

Nüüd siis lisandub lähitulevikus kohustus üle lugeda alamõõdulised tagasi lastud kalad ja kõik ametniku röömuks salvestada.

Mina oma rikutuses arvasin, et selline mõõtmine on vajalik kalateadlastele mingite arvestuste-statistika-kalavarude hindamise ja muu sellise jaoks. Aga tuleb hoopis välja, et seda kõike tehakse hoopis ametniku võimuiha rahuldamiseks. Pahad-pahad ametnikud!

Vanasti käisid ikka teadlased ise andmeid kogumas. Aga küllap on nüüdseks teadus nii alarahastatud, et kalurid peavad osa teadlaste tööst ära tegema. Või siis teadlased liiga mugavad.

"See teie planeet on tõesti ilus. Kas siin on ka ookeane?"
"Kust mina võin seda teada," kostis maateadlane.
"Ah nii! (Väike prints oli pettunud.) Aga mägesid?"
"Kust võin mina seda teada," kostis maateadlane.
"Aga linnu, jõgesid ja kõrbeid?"
"Ka seda ei või ma teada," kostis maateadlane.
"Aga te olete ju geograaf!"
"Täpselt nii," ütles maateadlane, "kuid ma pole mitte maadeuurija. Maadeuurijad puuduvad mul täielikult. Mitte geograafide asi pole linnade, jõgede, mägede, merede, ookeanide ja kõrbete üle arvet pidada. Geograaf on selleks liiga tähtis mees, et ringi luusida. Ta ei lahku oma kabinetist. Kuid ta võtab seal maadeuurijaid vastu. Ta küsitleb neid ja kirjutab üles nende jutustusi. Kui mõne maadeuurija jutustused tunduvad talle huvitavatena, siis muretseb geograaf tema moraalse palge kohta andmeid."

https://raulpage.org/prints/15.shtml

[Ghostship]

Teaduslik kasu sõltub implementeerimisest kui kantseliidis väljenduda. Aga läbimõtlemata tuim andmekogumine annab kalapüügil väga moonutatud statistika. Võin väga detailselt lahti kirjutada ka miks kui kedagi väga huvitab. Senine ajalugu selle õnnetu elektroonilise püügiandmete kobarkäkiga ei sisenda ka just erilist optimismi.


Manurhini kirjandusklassikaline vahepala tuletas meelde ühe väga illustreeriva loo kuidas Teadlane ja Kalur proovisid koos teadust teha. Tegevusaeg umbes siis kui hülgepopulatsioonis oli just esimene suurem tõus ära olnud. Teadlane uuris sadamas kaluritelt kuidas siis saagid ja üldine seisukord. Kalurid kurtsid, et hülged jube nahhaalseks läinud, varastavad mõrdadest kala, lõhuvad püüniseid ja mõni on isegi ära uppunud selle käigus. Teadlane oli väga skeptiline. Hüljes on arg ja tark loom ja üldse on mõrrad teil ju täitsa madalas siin lahesopis, mis kuradi hülged! Poisikesed käivad teil mõrdade kallal. Aga lubas isiklikult vaatama tulla kui hüljes tõesti mõrda kinni jääb. Läks paar kuud mööda ja oligi suur hallhüljes mõrras. Uppunud. Kalur sai juraka suure vaevaga kuidagi kaldale ja helistab Teadlasele, et noh palun, tule järgi oma hülgele. Teadlane lubas, et kindlasti tuleb. Läks mitu päeva mööda kuumas augustikuus ja Kalur muudkui helistab, et kuule varsti läheb päris hapuks su karvakala. Teadlane ikka, et hoia, kohe varsti tulen. Lõpuks ikka tuligi. Mõõtis üle, et igavesti suur täiskasvanud isane tõesti. Tegi tarka nägu ja luges moraali, et võiksite oma püüniseid äkki tihemini kontrollida kui hülgeoht on. Samas kuidas ja millega seda hülgeohtu mõõta või ennustada ei osanud täpsustada. Lõpuks luges sõnad peale, et korjust metsa viia ei tohi. Olevat eeskirjade vastane ja sõitis linna tagasi oma teadust tegema. Kalur jäi siis veidi lolli näoga oma haisva hülgega kahekesi. Õnneks oli tuttav mees naaberkülast oma ekskavaatoriga lähipiirkonnas tööobjektil ja oli nõus tulema mõne pudeli õlle eest hülgeisandale sügava haua külast piisavalt kaugele metsa kaevama. Loo moraal ümbruskonna kaluritele oli see, et iidne lahendus ''las meri praavitab'' hoiab kõigile kõvasti aega ja närvikulu kokku.

[mongol]

Like.
Mulle meeldivad päris inimesed.

[Walter2]

Kala esimene tuntav vähenemine algas siis kui uue vabariigi tuultes meri lahti läks ning piiri tagant nakkevõrgud kaubandusse ilmusid. Sisuliselt oli tegu röövpüügiga - keegi ei pidanud midagi kuskil deklareerima, mingeid lubasid ja litsentse küll nõuti aga ega noor vabariik seda nüüd ka kontrollida ei suutnud kes vähegi paadi omale soetada jõudis. Vaadake mis kogused ebaseaduslikke võrke KA Peipsist jm. veekogudest välja tragib (see on vaid jäämäe tipp).
Olen ise Väinamerel nii vene ajal kui ka uue vabariigi ajal kalal käinud - nii spinningut loopinud kui ka võrke panemas ja välja võtmas käinud ning juba omaenda kogemuste pealt saan öelda et kui vene ajal mindi kala tooma siis eesti ajal tuli ikka vaeva näha ja seda püüda, teada aega ja kohta kuhu tasub minna.

[retti]

Tegelikult, veelgi rohkem huvitab mind, et mis meie kalavarudega siis juhtunud on? Tõesti hülged ja kormoranid söövad nii palju ära või? Nõukaajal jooksis mereäärsete linnade-asulate reovesi puhastamata merre, lisaks veel tööstuste keemia Põhja-Eesti jõgedesse ja NA andis lennukikütuse, masuudi ja tont teab veel millega oma osa. Pärnu jões oli ju kunagi selline kütusereostus, et jõgi läks põlema. Nüüd midagi sellist enam ei ole. Omal ajal oli igas rannakülas oma kalurikolhoos ja sel omakorda suitsutamistsehh või konservivabrik, vahel mõlemad korraga. Ma isegi ei julge täpselt öelda, mitmes kohas kunagi Eestis kalakonserve tehti, aga tosina jagu võis neid olla küll. Nüüd pole vist enam kodumaist kalatööstust ka, konservidki tulevad Lätist. Vanasti söödeti kala sigadele ja karusloomadele, sealihal oli vahel lausa tuntav kalamaitse juures. Nüüd karusloomafarme pole vist enam üldse ja tea, kauaks enam sigugi. Reostust ei ole, kalatööstust ei ole, loomadele ei söödeta, poes ka värsket kodumaist kala naljalt saada pole - kuhu siis kala küll kaob? Peaks ju nagu jätkuma?

Lisaks pistab mudil kogu kalamarja nahka mida ta leiab.

Sama teeb ka siig. Kevadel sööb kõikide kudevate kalade marja ja sügisese kudu ajal oma kudevate kaaslaste marja.Seepärast siig madalas koebki,et viljastatud mari enne põhja vajuks kui liigikaaaslase söödaks saab.

[OLAVI]

... Sisuliselt oli tegu röövpüügiga - keegi ei pidanud midagi kuskil deklareerima, mingeid lubasid ja litsentse küll nõuti aga ega noor vabariik seda nüüd ka kontrollida ei suutnud kes vähegi paadi omale soetada jõudis. Vaadake mis kogused ebaseaduslikke võrke KA Peipsist jm. veekogudest välja tragib (see on vaid jäämäe tipp). ...

Tartus Anne kanalis käisid tüübid pidevalt õhtuhämaruses võrke panemas ja kord jäin ise ka nende võrku kinni.
Looduskaitset see teema ei huvitanud, sest see on ju: "linna territoorium".

[Lemet]

Madison sest kümnest kilost ja EU käsust...

https://www.facebook.com/share/v/1CkWUAd7aT/