Näib, et akf Hülgemi ärgitus ei ole leidnud entusiastlikku vastukaja. Seda võiski oodata. Kümme aastat tagasi tekitati Merewiki. Sealne üleskutse a´la „poisid ja tüdrukud, hakake nüüd (õhinapõhiselt) artikleid vorpima” tähendas nagu ikka seda, et asjad hakkavad peagi vinduma ja visisema.Hülgem kirjutas: ↑25 Juul, 2025 15:55 Miks ja kuidas? Nii saavad kõik infokillud väärtuslikult kokku korjatud: Tartu laevapargist, Emajõe laevandusest nii Peipsi-Pihkva järvele kui Võrtsjärvele kui ka teistele valgala jõgedele. Tehkem seda ennem kui teemad ja teave siinsest foorumist ükskord õhtale lähevad, aegade hämarusse vajuvad või peaksid interneedusest kogemata kaduma. Igaüks saab redigeerimisi vabalt teostada, küll nõuab informatsiooni sisestamine keskendumist.
Kogu siinse jutuvada saab kenasti kümnete ja kümnete artiklitena ümber kirjutada Vikipeediasse. Ideaalis oleks siiski vaja viiteid allikatele, kust pärineb teave ja faktikindlus. Kas näitena veebilehekülgedelt, asjakohastest raamatutest või isegi vanadest ajalehtedest? Kindlasti aidatakse vajadusel artiklite vormistamise ja ilmestamistega, et sisu saaks viisakalt esitatud. Arutelu-lehekülgedel saab selleks ettenähtult nõu pidada ja abi küsida
Kui mõeldi, et ma võiksin ka mingisugust kaastööd teha, siis selleks puhuks on mul vastu üks elementaarne küsimus „Mis mind motiveeriks?” Pealegi- kui internet ära kaob, siis haihtub mitte ainult milnet vaid ka wikipedia.
Ettepandud artklites ja mallides hakkasid silma kohe tüüpvead, mille põhjal just nädal tagasi kirjutasin, et katseid kirjutada jõelaevade lõime põhjal mingeid nupukesi ei saa seni lugeda õnnestumiseks. Loodan, et akf ei pahanda, kui ma üht-teist nüüd eraldi välja toon ja mõnel puhul olen väga kriitiline. Ehk siis edaspidi läheb paremini.
Kõigepealt CONCORDIA/PEIPUSE uusversioon. Märgistasin vajalikud kohad joonte ja numbritega ära.
1. „Ära väida viidatud allikale vastupidist!” Alla on joonitud sõna kruviaurik. Allikas ei viita mingilgi moel, et „Concordia” olnuks kruviaurik. Vastupidi- allikatekstis on sõnad rattakast ja sõurattad. Wikinupust on need ära kaotatud. Kahel fotol, kus „Peipusena” veel iseliikuvana jäädvustunud, on rattakastid esiplaanil. Praamina fotol neid loomulikult ei ole, kaksati laeva ümberehituse käigus lihtsalt küljest ära. Milleks neid segavate asjaoludena enam hoida?
Märgistasin ära ka sõna väike. See, kas laeva korsten oli väike või mitte, on hinnanguline. Aga fotodel näha olev korsten on täiesti korralik, vastab igati meie mõistes umbes 90-100 hj aurumasinaga laevale.
Rataslaevast kruviauriku tegemine on ränk viga. Alusmaterjali ja selle põhjal tehtud ülevaate säärase lahknevuse korral tuleb tingimata viidata, milles asi. Praeguses kontekstis näitab wikiloo autor selgelt näpuga tema poolt kasutatava ainuallika poole. Kui midagi taolist juhtuks mõne kraadi taotlemisel, siis vahelejäänul palutakse uks enda järel väljastpoolt sulgeda. Kohe ja kiiresti.
Akf-le lohutuseks võib öelda, et igast viiest inimesest neli ei hakka tema artiklit lugedes välislingile klõpsama. Ja nende hulgas on kindlasti mõni loll aktivist, kes hakkab seda kruviauriku versiooni levitama, kasutades raudset argumenti- „wikis on nii kirjas”. Ja loomulikult leiab ta järgijaid. Need vähesed aga, kes välislingiga võrdlevad, ilmsesti jõurama ei hakka ja nendivad elutargalt, et „eestikeelne wikipeedia oma tuntud ebaühtluses”
2. „Ära lisa tõestuseta fakte!”
Allikas ei maini, et sel perioodil tehti väljasõite Peipsi-Pihkva järvele. Emajõel linnast allavoolu tehti, sellest leiab infi omaaegsest ajakirjandusest. Võrtsjärvele sama lugu. Aga Peipsile... see on küsimärk. Võimalik, et mõni tehti. Tõestusmaterjali hetkeseisuga pole. Tuleb justkui välja, et wikiautoril on, viidet aga pole.
Allika andmetest teeb valiku muidugi wikiteksti autor, aga leian, et laeva esimene hooaeg Tartu -Pihkva liinil 1867.a. väärinuks küll äramärkimist.
3. „Ära aja asja segasemaks!”
Allikast tuleb selgelt välja, et „Peipuse” sõit Kulgule oli ühekordne aktsioon ehk siis katsesõit leidmaks vastust küsimusele, kas ilma ümberistumiseta-ümberlaadimiseta on võimalik sõita Peipsi järvelt peatumata Narvani välja. Wikitekstist jääb aga täiesti arusaamatuks, miks ja kui kaua laev Vasknarva ja Kulgu vahel tilbendas.
4.”Kirjuta eesti keeles!”
Ma saan aru, et autor ei taha teha allikast kopipeisti ja üritab asja olemust edasi anda teiste sõnadega. Aga tulemus on keeleliselt päris värdjalik.
Jätkame numbrimängu
Akf oma pöördumises avaldab soovi, et oleks olemas viited. Võtan siis oma eelmisest postitusest näited
Selles lühikeses lõigus, mis algab sõnadega Jänese kõrtsi fotost ja lõppeb fraasiga kuulub lammutamisele, oleks kokku 13 viidet; omaaegne ajakirjandus - 2 eesti ja 1 saksakeelne ajaleht, 4 omaaegset jätkväljaannet, 1 kroonikafilm, 3 arhiivisäilikut, 1 wikilehekülg ja 1 õigusakt. Selles kokkuvõtvas loos, mille kirjutasin „Concordia/Peipuse” kohta, on erinevaid allikaviiteid üle kolme korra rohkem. Nii et tegu on ehtsate allikate põhjal kokku kirjutatud väikeste originaalartiklitega. Kui ma sokutaks need mõnda väljaandesse, siis saaks autoriõigused peale.
5. Digari kaudu on leitav saksakeelne artikkel 1861.a. „Concordia” ehitamisest.
6. Mida peab viitama? Kas seda, et Kabinas toimus laste laulupidu? See on üldtuntud kultuurilooline fakt. Pigem on ehk siiski küsimus, kuskohast teave, et „Peipus” oli ürituse põhitranspordivahend. Midagi keerulist ei ole.
Peo kirjelduse saab siit
https://sakala.postimees.ee/2163597/par ... a-roomsaks
Sealt konkreetsed read.
1870. aasta 2. juuni päikesepaistelisel hommikul oli tee Kabinasse vankreid täis ning mööda Emajõge sõidutasid aurulaevad Peipus, Dorpat ja Aleksander laulupidulisi peopaika. Ajakirjanduse andmetel ulatus osalejate koguarv kahe tuhandeni.
Mida aga kirjutas peo laevaühenduse kohta 1870.a. „Eesti Postimees”?
Aurolaev Peipus, suur paatloddi köiega taga, ei saanud varra hommikust õhtuni ja terve ö veel takka järele hinge rahho. Dorpat ja Aleksander kord minnes ja tulles veel abbiks pidid ollema
Väike vahe kahel kirjeldusel siiski on. Mida võiks tähendada väljend kord minnes ja tulles? Katsume siis vanaaegse kõne- ja kirjapruugi tänapäevaseks tõlkida.
2.juuni 1870.a. oli neljapäev. Siit kohe küsimus, miks selline üritus toimus äripäeval? Vastus- ei olnud äripäev, oli hoopis nelipühi viimane püha. Eesti ala oli luterlik, nelipühad olid suured kirikupühad ja inimestel töövabad päevad.
Samas toimis sõiduplaanijärgne Pihkva laevaliiklus, vene poole peal oli nelipühadest savi. Tol aastal samuti Pihkva vahet sõeluv „Peipus” koristati küll pühade ajaks liinilt ära kuid põhilaevad „Alexander” ja „Dorpat” jätkasid. Selle aasta lehtedest leiab kenasti sõiduplaanid üles. „Aleksander” väljus Tartust EKR, „Dorpat” TNL. Järelikult „Dorpat” väljus neljapäeva hommikul Pihkva reisile ja korjas sadamast hulga Kabinasse sõitjaid ka peale, õhtul tuli „Alexander” Pihkvast ja tegi Kabinas väikse peatuse, et linna poole tahtjaid peale võtta. Mõlemad olid Emajõe kohta suured laevad. Pihkva otsal sõitis tol ajal keskmiselt reisi kohta nii 40 inimese tuuris. Laevad said lühikeseks otsaks vabalt kolmekohalise arvu inimesi juurde võtta. Nii ongi „Dorpat” (Pihkvasse) minnes, „Alexander” (Pihkvast) tulles. „Peipus” lodjaga muidugi kogu aeg.
7. Ilmselt küsitakse viidet 1914.a. Tartu laevade nimekirjale. See on ühes arhiivisäilikus. Internetis ega kusagil publitseeritud ei ole.
8. Millepärast on wikiartiklis märge küsitav? Mõlema liini, nii Mustvee kui Zagorje kohta leiab Digari kaudu teavet küll, tõsi, Zagorje on vähe mugandatud nime all. Zagorjesid oli Peipsi taga mitmeid, aga ainult kahele pääses laev vett mööda külje alla. Arhiivis on säilinud Riia kubermanguvalitsusega peetud Peipsi laevandusega seotud kirjavahetuse koopiad, sealt siis tuli välja, missuguses maakonnas otsitav Zagorje asub. Juba 20. sajandi algul oli ta kasvanud kokku kõrvaloleva veidi suurema külaga. Aga mingi külaosa või katastriüksusena on nimi seal säilinud. Sealses piirkonnas elas kunagi suur eestlaste kogukond, leiti, et laevaliin aitab nendega korrapärasemat ühendust pidada.
Mallidest ka natuke. Muutma neid ei hakanud, panen töömalli pildi ja lisan mõned märkused
Soovitaks lihtsalt kategooriat Eesti sisevete laevastik või suupärasemalt Eesti jõelaevastik. Preambulas saab märkida, et tegu oleks ametlikel siseveeteedel sõitnud laevadega. Siis võib rahumeeli jätta välja väljaspool neid sõitnud alused- nt. Viljandi järvel aegade jooksul tiirutanud laevukestest saaks väikese flotilli kokku.
* Aastaarvudest. Kui tahta pealdises näidata laeva nime koos aastaarvuga, siis tuleb olla väga järjekindel. Küsimus on selles, kas valida aastaarvuks laeva ehitamine või see, millal hakkas Peipsi vesikonnas sõitma. Siin loendis märgitud aastaarvud on kolme tüüpi. Laeva ehitamine või laeva Tartusse ilmumine on asjakohased. Aga on ka neid, mis pole ei üks ega teine ja on sinna ilmunud lambist. Soovitan arvud pealkirjast üldse välja jätta, vajalikke saab ladusalt tekstis esitada.
* Nimedest. Ka nendega pole asi ühene. Ehk siis kui laeval on olnud mitu nime, millise all teda pealkirjas esitleda? Nime ära jätta ei saa... soovitaks võtta selle, mille all Peipsi vesikonnas sõitis ja kuna neid on sageli mitu, siis kõige pikaajalisem neist- erandiks vaid need, mis tänapäeval sõidus, nii ei peaks „Pegasusest” uuesti „Kreutzwaldi” tegema.
On veel üks väike komistuskivi- laevad, mis ehitati nii totaalselt ümber, et ümberehitusaastat võidakse isegi lugeda laeva ehitusaastaks. Aga allikad ei ole selles küsimuses ühtsed. Nii et on täiesti ümberehitatud laevu, millest osadele antakse ehitusaastaks ikka nö aluslaeva oma, osade ajalugu aga hakkab pihta ümberehitusest, sõltumata sellest, kas sai uue nime või jätkas vanaga.
* Terminitest. Kolme veesõiduki taha on märgitud sõna aurupaat. Mis puutub „Karli”, siis omaaegne ajakirjandus kasutas tema puhul tõesti sellist väljendit ja 25,6 meetri pikkuse „Juliane Clementine” kõrval ta seda oligi. Paraku seisab tema nimi laevana 19.saj. keskel publitseeritud Vene Impeeriumi aurulaevade loendites sees. Õnneks on teda sõidukarjääri ajal pildile joonistatud. Väike ratasaurik. Pilti loomulikult vabalevis pole. Mina ka seda (vähemalt praegu) siia üles ei riputa.
Ülejäänud kaks „aurupaati” on EW laevaregistritesse kantuna täieõiguslikud laevad.
* Kategooriatest. Siin üritatakse ühendada kartuleid ja apelsine.
- kruviaurik ja ratasaurik on selektsioon käituri järgi
- jõeaurik on sõidurajooni järgi
- mootorlaev on jõuallika järgi
- kaater on üleüldse väga mitmetähenduslik
Kõige parem on jõuallika järgne aurulaev ja mootorlaev. Aga siis tuleb mõelda, kuhu paigutada need laevad, mis ehitati aurulaevadest ümber mootorlaevadeks. Emajõel sõitis isegi üks selline, mis ehitati omal ajal mootorlaevast ümber aurulaevaks.
Kui väga tahta jätta alles grupp rataslaevad, siis neid oli aegade jooksul vaid 9. Kõik olid ratasaurikud.
Grupp 5 Praamid, parved, puksiirid, süvendajad on täielik imeasi.
Vändaga parved lähevad üldse pigem teedemajanduse alla, justnagu sillad. Iseasi on parvlaevad, need on nagu puksiiridki täiesti iseliikuvad laevad ja neid veel omakorda eraldi kategooriaga lahterdada on mõttetu. Ja veel, küllalt paljud siseveelaevad olid multifunktsionaalsed.
Süvendajad ja ujuvkraanad on tehniline laevastik. Mitteiseliikuvaid praame ma üldse praegu asjasse ei segaks.
Grupp 1 Lodjad /viikingilaevad. Grupi nimetus on põhimõtteliselt vale. Neile sobiks pigem Retrolaevad- ajalooliste eeskujude ainetel ehitatud. Sinna mahuksid veel „Paula”, „Liisu” ja „ Laura” . Aga kõiki neid ühendab veel üks kategooria, millest milneti lõimes pole üldse juttu olnud- mootorpurjekad. EW ajal mõned üksikud transpordilaevadena ringi sõitsid. Infot nende kohta on väga vähe, aga midagi ikka leiab.
Üsna hiljuti oli ühes fb kogukonnas avaldatud järgmine foto
Kõik on kohad, kust veeti Tartusse veeteed mööda suurtes kogustes küttepuitu. Kahe mastiga laev, mis vastaskalda ääres seisab, on jäänud päris kenasti ka ühele 20-te 30-te vahetusel tehtud Tartu sadama fotole. On aru saada, et kannab lühikest nime. Seega võib olla „Torm”, selline mootorpurjekas antud perioodil Emajõel-Peipsil tõesti kulges.
Lõpetuseks kommenteerin akf Hülgemi pöördumise ühte lauset. Ma mõtlen siin just ajaloo-osa, enne internetiajastut, seega 19.saj-keskpaik kuni 20.saj.lõpp
kust pärineb teave ja faktikindlus. Kas näitena veebilehekülgedelt, asjakohastest raamatutest või isegi vanadest ajalehtedest?
* Veebileheküljed:
ütleme siis laiemalt veebiressursid. Eesti omadelt väga vähe (v.a. pildimaterjal, aga nende dateeringud tuleb alati üle kontrollida ja siis vaadata, kas mõne foto ümber saab ka mingi loo konstrueerida), aga päris korralikult on saanud teistest riikidest. Venemaalt eeskätt, aga ühtkomateist on andnud nokkida ka Saksamaalt. Ka Läti vastaval foorumil hoian perioodiliselt silma peal
* Asjakohased raamatud: Nimetatagu mõni asjakohane eestikeelne!? Ma mõtlen tõesti sügavamat käsitlust, mitte pealispinnal kerget libisemist
* isegi vanadest ajalehtedest: Sõna isegi on siin pisut koomiline. Vana ajakirjandus on üks põhiallikas, aga siin on väga oluline allikakriitika. Ka omaaegne ajakirjanik, kes oli sunnitud kirjutama asjast, millest ta tegelikult suurt muhvigi ei jaganud, puterdas omajagu. Täpselt nagu tänapäeval. Siin tulebki palju võrrelda erinevates väljaannetes leiduvat infot. Eelmisel lk just vastkirjutatud „Peipuse” artikli lõpus ma olen natuke kobav ja avaldan kahtlust, kas ta ikka 1904 kevadel juba praamina liikus. Aga otsisin nüüd täiendavaid vihjeid ja tuligi välja, et oli ajakirjaniku luul- ta ei teadnud, et laev on ümber ehitatud ja arvas, et sõidab nagu vanasti, tossutab ees ja lodi sabas. Ta ei saanud aru, et „Peipus” on nüüd ise lodja ülesannetes ja teda veetakse peopaika.
Teinekord annab mingis küsimuses lõpliku lahenduse mõni arhiivimaterjal.
Praegu ma ei oska midagi rohkem lisada. Neile, kes tõesti kavatsevad vikindusega tegelema hakata, palju jõudu.
