Vene-Ukraina rahu (käimasolevad konsultatsioonid, tulevik)

[Kriku]

Tänane Trumpi iba:

Trump kirjeldas sügavat isiklikku vihavaenu Zelenskõi ja Putini vahel peamise takistusena rahule. „Zelenskõi ja Putini vaheline vihkamine on mõõtmatu,“ ütles Trump.

Küsimusele, kas ta usub, et otseläbirääkimised Kiievi ja Moskva vahel on võimalikud, vastas Trump: „Ma ei tea. Ma arvan, et mina pean kogu rääkimise ära tegema.“ Kui küsiti, millal selline vestlus võiks aset leida, vastas Trump: „Suhteliselt varsti.“ Kui küsiti, kas järgmine samm on kolmepoolne tippkohtumine, vastas Trump, et formaat ei ole oluline. „Läbirääkimised tulevad, kas te kutsute neid tippkohtumiseks või lihtsalt kokkusaamiseks, see ei loe, aga mina pean ilmselt osalema. Nad vihkavad teineteist nii palju, et ei suuda peaaegu rääkida. Nad ei ole võimelised teineteisega rääkima,“ ütles Trump.

https://www.delfi.ee/artikkel/120403604 ... n-mootmatu

[goga66]

huvitav, mitmeks tunniks ta sellisele arvamusele jääb

Trump: “Putin let me down. Really let me down.” Standing next to Starmer, he called Russia’s latest assault the most brutal since the invasion. He added the US will sell large volumes of weapons to NATO countries for Ukraine and that falling oil prices could force Putin to end the war.

Trump: „Putin vedas mind alt. Tõesti vedas mind alt.“ Starmeri kõrval seistes nimetas ta Venemaa viimast rünnakut kõige jõhkramaks pärast sissetungi. Ta lisas, et USA müüb NATO riikidele Ukraina jaoks suures koguses relvi ja et langevad naftahinnad võivad sundida Putinit sõda lõpetama.

https://x.com/NOELreports/status/1968692463704346736

[Kriku]

Eesti keeles:

„Pidin seda kõige lihtsamaks tänu oma suhetele president Putiniga,“ ütles Trump pärast seda, kui ta kiitles teiste konfliktide eduka lõpetamisega. „Ta on mind alt vedanud. Ta on mind tõesti alt vedanud.“

Eelmisel kuul pidas Trump eraldi kohtumisi Putini ja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga, kuid näiliselt ei aidanud kõnelused väga palju rahuläbirääkimiste edendamisele kaasa. Trumpilt küsiti pressikonverentsil, kas ta kahetseb eelmisel kuul Putini Alaskale kutsumist, millele ta vastas eitavalt.

USA juht usub endiselt, et lõpuks saavutab ta edu. „Venemaa ja Ukraina asi saab lahendatud, aga sõjas ei tea kunagi,“ ütles ta. „Sõda on teine asi. Juhtub asju, mis on täiesti vastupidised sellele, mida arvasid. Arvasid, et sul läheb kergelt või raskelt, aga tegelikult läheb vastupidi.“

https://www.delfi.ee/artikkel/120404620 ... lt-vedanud

[Kriku]

Just selles, Macroni ja Starmeri suus korduvas väljendis „kindlustusvägi“ ehk „reassurance force“ peitub oluline mõttelõks. See peaks andma ukrainlastele julgust. Kindluse, et nad pole üksi. Ja ometi erineb see väljendist, mida kasutas peaminister Kristen Michal aprilli lõpu pressiteates, kui lubas Ukrainale kompaniid. Tema ütles „deterrance force“. Heidutusvägi. See oleks kraad kangem. Ja ütleb selgelt välja, missuguse sõnumi peaks Ukrainas paiknevad üksused Venemaale andma. Kui te uuesti ründate, siis me tapame teid ära.

„Heidutus ei maksa mitte punast sentigi, kui Venemaa arvab, et heidutusjõud ei hakka Venemaale vastu,“ ütleb riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson. Lubadus vastu hakata on raske poliitiline otsus. See tähendab valmisolekut Ukraina vabaduse nimel verd valada. Ja elusid kaotada. „Olen enam kui kindel, et seda üksmeelt praegu tahtekoalitsiooni riikide seas ei ole,“ sõnab Mihkelson. Kuniks seda kindlust pole, ei saa vastata ka küsimustele, kui suur vägi päriselt Ukrainat julgestab. Kas ainult need, kes on parasjagu riigi pinnal? Või on lääneriigid valmis selleks, et rahulepingu rikkumise korral saadetakse kohapeal paiknevale kompaniile appi pataljon ja pataljonile brigaad?

Seda pole veel isegi tõsiselt arutatud. Aga kaitsevägede planeerijaid selline teadmatus ei sega ja tasapisi on plaanid hakanud ka reaalsete vägedega täituma. Kas hästi või halvasti, keegi ei räägi. Aga neid riike, kes panevad lauale konkreetseid väeüksusi, on viimase poole aasta jooksul juurde tulnud. Isegi kui USA ei saada Ukrainasse vägesid, oodatakse neilt lubadust, et kui Venemaa ikkagi rahulepingut rikub, tulevad nad eurooplastele appi. Türklased andsid juba mõnda aega tagasi märku, et võivad kontrolli alla võtta Musta mere. Belglased saaks aidata Ukraina õhuruumi kontrollimisega. Põhimõttelisest valmisolekust on rääkinud Tšehhi president Petr Pavel. Ka Kanada ei välista vägede saatmist. „Ja minu tunnetus on, et riike tuleb juurde,“ sõnab Pevkur.

Ilma USA luureinfo ja transpordilennukiteta poleks operatsioon mõeldav. Hädasti läheb vaja nende õhutõrjesüsteeme ja pikamaa löögijõudu. Sama tähtis on kindel seljatagune. Isegi kui USA ei saada Ukrainasse vägesid, oodatakse neilt lubadust, et kui Venemaa ikkagi rahulepingut rikub, tulevad nad eurooplastele appi. See lubadus juba ise heidutaks rohkem kui midagi muud. Augustis, pärast seda kui Trump ja Venemaa diktaator Vladimir Putin Alaskal kohtusid, näis, et asjad hakkavad liikuma. „Meil õnnestus saavutada järgmine järeleandmine: Ameerika Ühendriigid võivad pakkuda Ukrainale artikkel viiega sarnanevat kaitset,“ ütles USA erisaadik Steve Witkoff ajakirjanikele. Mõnes mõttes oli see sõnum vastik. Tahtekoalitsiooni põhimõte on, et Venemaal ei tohi olla mingit sõnaõigust selles, kelle väed Ukrainas liiguvad. Pealegi teatas Venemaa peagi, et nad ikka ei taha lääneriike Ukrainas näha. Teisalt andis see Euroopale lootust, et ameeriklased on valmis konkreetseteks lubadusteks. „Ameerika Ühendriigid on kaasatud,“ sõnas Trump mõned päevad hiljem. Pärast seda astusid ka USA sõjaväelased tahtekoalitsiooni kaardilaua taha.

Septembri alguses vajutas Prantsusmaa president Emmanuel Macron gaasi põhja. „Me oleme valmis,“ viitas ta sellele, et pikalt kestnud sõjaline planeerimine on lõpule viidud. Veel enam. „26 riiki on lubanud saata Ukraina territooriumile kindlustavaid jõude või olla kohal maapinnal, merel või õhus.“ Ja veel. „Järgmise mõne päeva jooksul otsustatakse ka USA panus julgeolekugarantiidesse.“

Sellega mängis ta mitmekordselt üle. Esiteks pole ameeriklaste poolt veel ühtegi konkreetset lubadust tulnud. Teiseks pidi ta hiljem parandama, et reaalseid vägesid on lubanud vähem valitsusi.

Augusti lõpus lipsas Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyenilt lause, et Euroopa valmistab vägede Ukrainasse saatmiseks ette üsna täpseid plaane. Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius vastas järsult. „Taoliste küsimuste avalik arutamine enne, kui Kiiev ja Moskva laua taha istuvad, on täiesti vale.“ See ei tähenda, et sakslased ei hooliks. Vastupidi. Staabis löövad nemadki aktiivselt kaasa. Ja vähemalt Eestis loodetakse, et kui aeg käes, panevad nad ka oma kaitseväelased välja.

Pistoriuse pahameelest võib aru saada. Esiteks pole Euroopa Liidul vägede lähetamisega mingit tegemist. Teiseks teevad prantslased oma suurele naabrile tuska. Alates sõja algusest on Saksamaa aidanud Ukrainat umbes 48 miljardi euro eest. Prantsusmaa abi on kordades tagasihoidlikum. Ja ometi tegeleb Macron hoogsalt asjadega, mis käimasolevaid lahinguid ei mõjuta.

„Häda on selles, et kogu aasta on tegeletud strateegiliselt mitte kõige olulisema asjaga,“ ütleb riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson. Tahtekoalitsioon pole iseenesest halb. Aga tahe peaks tema sõnul olema suunatud ühte konkreetsesse punkti. Sinna, kus Venemaa on sunnitud järele andma.

Sama meelt on erukindral Martin Herem. Talle näib, et niimoodi välditakse hulga tähtsamat teemat – kuidas Venemaa Ukrainast välja ajada. „Räägime naabri aias märatseva karu hoidmisest metsas... pärast seda kui ta sealt aiast lahkub. Aga kuidas või millal see karu lahkub, me ei tea.“

Aga rahu paistab lääne pealinnadele lähemal kui võit. Eriti, kui Trump seda iga kahe nädala tagant lubab. Ning rahuleping vajab nii Putini kui Zelenskõi allkirja. „Ukraina on varem päris korralikult vastu pükse saanud,“ alustab Pevkur selgitust, miks tulevaste julgeolekugarantiidega praegu nii palju vaeva nähakse. Venemaa terrorit ei aidanud ära hoida tuumalepingutest loobudes sõlmitud Budapesti memorandum ega 2015. aasta Minski lepingud. „Ja kui Ukraina juurde mindaks nüüd rahuleppega, millega nad peavad näiteks territooriumi loovutama, siis ei ole võimalik seda Ukraina rahvale kuidagi maha müüa teadmises, et seal pole mingit garantiid taga,“ sõnab ta. Seda garantiid ei saa anda riigijuhid, vaid parlamendid.

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/1204 ... t-ei-piisa

[Turist 47]

https://www.reuters.com/world/uk-sees-n ... 025-09-19/
- Briti MI6 juht Richard Moore - Putin ei ole absoluutselt rahust huvitatud.
Putin küll edeneb lahinguväljal, kuid tal puudub võimekus Ukrainat jõuga allutada.

- Trump - Ei ole õige aeg Putinilt vaherahu "paluda" (https://tsn.ua/politika/ne-chas-prosyty ... 15849.html)
18ndal Starmeriga kohtudes tunnistas Trump, et Putin on tegutsenud temast nutikamalt ja " on lollitanud tema rahupüüdlusi, lollitanud teda isiklikult".
- Trump - USA ei kaldu sõja lõpetamise kursilt kõrvale.
Senaatorite komisjon tegeleb aktiivselt vene naftasaaduste varilaevastiku ja klientide, rahastajate "kaardistamisega"- surve ettevalmistamisega.

OT. Venemaa on võimeline rahastama sõda, ehk pool aastat - ei rohkem.(https://expres.online/podrobitsi/putin- ... a-rozvidka)

[Kriku]

Pärast möödunud kuul Pariisis toimunud tahtekoalitsiooni kohtumist ütles Prantsuse president Emmanuel Macron ajakirjanikele, et 26 riiki on lubanud panustada Ukraina "julgestusjõududesse". Mõned riigid on andnud lubaduse panustada kas "maal, merel või õhus". Kuid peamine küsimus Kiievis on, kas nende kokkulepetega kaasneksid ka konkreetsed kohustused. Kui Stubbilt küsiti, kas tagatised tähendaksid seda, et Euroopa riigid on valmis Venemaaga sõdima, kui Moskva peaks tulevikus Ukrainat uuesti ründama, vastas ta: "Just see ongi definitsiooni järgi julgeolekutagatise mõte."

Kuid enamikes Euroopa pealinnades ei ole näha selget poliitilist tahet sellise kohustuse võtmiseks. Lubadusi sõjajärgsele Ukrainale on tavaliselt käsitletud pigem kui üldisi kindlustusi, mitte kui konkreetseid kohustusi. Kuigi seni on enamike lääneriikide poliitika olnud Ukraina toetamine, on riigid samal ajal otsinud võimalusi Venemaaga otsese konflikti riski vähendamiseks. Kuid Stubb rõhutas, et kõik tagatised oleksid tühised, kui neid ei toetaks reaalne jõud.

"Julgeolekutagatised on sisuliselt heidutusmehhanism ja see heidutus peab olema usutav ning selleks, et see oleks usutav, peab see olema tugev. See tähendab ka strateegilist kommunikatsiooni, et me ei annaks julgeolekutagatisi lihtsalt õhku, vaid pakuksime tõelisi tagatisi ning Venemaa saaks sellest aru," ütles Stubb.

https://www.err.ee/1609807428/stubb-ukr ... aga-sodida

[Gideonic]

No küll on Trumpi administratsioon välja mõelnud mõnusa põhjenduse, et mugavalt igavesti täiendavatest Vene sanktsioonidest hoiduda (ning kriitiliste asjadega nagu Belavia sanktsioonide leevendamine veel kaasa aidata vattidele).
Panen 2 sõnavõttu:

Esmalt Marco Rubio

Marco Rubio: USA ei kavatse Venemaa vastu tarvitusele võtta uusi sanktsioone, kuni Euroopa riigid ostavad Venemaa naftat

Seejärel Ungari välisministri kommentaar:

Trump on nõudnud, et Euroopa lõpetaks Vene naftaimpordi, kuid Szijjártó ütles: „Me ei suuda tagada oma riigi [energiatoodete] turvalist varustamist ilma Vene nafta- või gaasiallikateta," lisades samas, et ta „mõistab" Trumpi lähenemist.

Täiesti "juhuslikult valitud" punane joon muidugi. Trump ja (MAGA gäng) ja Orban ei käi omavahel üldse läbi, absoluutselt. Samuti nagu Thiel, Tucker Carlson ja kogu see ülejäänud neokonservatiivne pande.

On tõepoolest lausa kriitiliselt oluline, et üksõik milliste täiendavate USA sanktsioonide jaoks lõpetaks EL-is kõik riigid (k.a. need, kes ise on populistlikud ja kes peaks Trumpi survele enim alluma, kuid keda ta juhtumisi eraldi absoluutselt ei survesta) igasuguse Vene nafta tarbimise.

Enne seda ei tohi midagi isegi kaaluda. Näiteks Lindsey Graham'i sanktsioonide eelnõud, mis annaks presidendile võimaluse ja vajadusel veto, et neid kiirelt rakendada. Kusjuures ka need sanktsioonid oleks suunatud ainult India ja Hiina vastu, mitte Venemaa otse vastu. Sest Venemaa vastu otse, jumal hoidku, ei tohi mitte midagi teha. Isegi 10% tollimaks on absoluutselt välistatud. Vähe sellest – samaaegselt räägitakse otse, et "Venemaa majanduslik isoleerimine ei ole perspektiivikas", USA (või noh, Trumpi lähikond) ise peaks nendega igal võimalusel äri tegema, eriti uute Arktika naftaprojektidega. Saaks nüüd ainult need Ukraina idikad nõusse tühiste järeleandmistega...

Küll Trump on ikka kõva ja karmi joone mees Putiniga

[Fucs]

Krasnov tegutseb...

[PaganHorde]

Krasnov tegutseb...

Ja siiani pole ühtegi märki et ta Krasnov poleks.

[Kalakala]

Trump ja Zelenski annavad New Yorgis ühist pressikonverentsi.

Trump lubas Orbaniga rääkida, et see jätaks venemaalt nafta ostmise järgi. Usub ise kindlasti, et see kohe aitab. Ajakirjanik küsis kas Trump usaldab Putinit. Trump lubas umbes kuu aja pärast vastuse anda. Ukraina julgeoleku garantiidest on praegu vara rääkida.

[navigator]

https://www.delfi.ee/artikkel/120405701 ... -tulistada

USA president Donald Trumpilt küsiti Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga antud pressikohtumisel, kas ta toetab Vene lennukite allatulistamist, kui need NATO õhuruumi rikuvad.
„Jah,“ vastas Trump lakooniliselt, paistes sellega üllatavat kõiki saalisviibijaid eesotsas Zelenskõiga.

Krasnov tegutseb ...

[Fucs]

https://www.delfi.ee/artikkel/120405701 ... -tulistada

USA president Donald Trumpilt küsiti Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga antud pressikohtumisel, kas ta toetab Vene lennukite allatulistamist, kui need NATO õhuruumi rikuvad.
„Jah,“ vastas Trump lakooniliselt, paistes sellega üllatavat kõiki saalisviibijaid eesotsas Zelenskõiga.

Krasnov tegutseb ...

Ei. Krasnov möliseb.

[JuriRs]

https://x.com/nexta_tv/status/197056778 ... 89/photo/1

Palju sõnu.

[navigator]

https://www.delfi.ee/artikkel/120405701 ... -tulistada

USA president Donald Trumpilt küsiti Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga antud pressikohtumisel, kas ta toetab Vene lennukite allatulistamist, kui need NATO õhuruumi rikuvad.
„Jah,“ vastas Trump lakooniliselt, paistes sellega üllatavat kõiki saalisviibijaid eesotsas Zelenskõiga.

Krasnov tegutseb ...

Ei. Krasnov möliseb.

Ja erinevus on :

Krasnov tegutseb...

Mis teoga on tegu ?

[Erureamees]

Ei maksaks igast patsiendi sõnast nii õhinasse sattuda. USA pole siiski Venemaa ja Trump Putin. Nii nagu leheneegrid võimendavad igat Putini, Peskovi või Lavrovi ninanuuskamist ja rõhitsust, nii ka Trumpi puhul ja inimese puhul, kes nii armastab oma häälekõla tuleb sealt suvalist teksti pidevalt.