Kriku kirjutas: ↑27 Sept, 2025 19:59
... Mida hakata peale vene sõjaväes prantsuse keelega...?
Nii nagu meie koolides on tavalisteks võõrkeelteks Saksa- ja Ingliskeel on veremaal paljudes koolides üheks kohustuslikuks võõrkeeleks Prantsuskeel.
Olin isegi üllatunud, kui koolis Prantsuskeelseid stende nägin ja küsides kohaliku asjapulga käest, siis see väitis täitsa tavalise olema, et koolis ongi ainult üks võõrkeel ja see on Prantsuse.
Nõukaaegsed juhiload olid ka kakskeelsed, vere ja Prantsuse.
Kes küsib, on loll üks kord, aga kes ei küsi on loll surmani.
OLAVI kirjutas: ↑27 Sept, 2025 20:33
...
Nõukaaegsed juhiload olid ka kakskeelsed, vere ja Prantsuse.
Puudub seos. Juhilubade puhul oli põhjus peidus hoopis Viini konventsioonis. Konventsiooni üks nõuetest on, et juhiloal olevad kirjed oleksid ladina tähestikus või korratud ladina tähtedega, et teiste riikide ametivõimud saaksid dokumendist aru. Lisaks on lepingus mainitud, et teatud olulised väljendid, nagu "permis de conduire" (juhiluba), peaksid olema ka prantsuse keeles. Prantsuse keel oli ja on ajalooliselt olnud diplomaatia ja rahvusvaheliste lepingute üks peamisi keeli, mistõttu selle kasutamine rahvusvahelistel dokumentidel oli laialt levinud praktika.
Ärme unusta, et tänapäeval on olemas internet. Käskude andjal on vaja ainult nutitelefoni ja Google Translate'i abil saab tõlkida sekunditega isegi pikemaid tekste ükskõik mis keelde. Rutiinsete ülesannete jaoks saab korraldusi anda nii täiesti vabalt, sõimata ka.
Tjaa, ma kujutan elavalt ette, kuidas logistikalüli ülem jääb neegrit jõllitama ja läheb näost punaseks, krabab siis taskust nutitelefoni, parema käe sõrmed libisevad kiiresti-kiiresti üle ekraani... Kõik tarduvad vältimatu ootuses, neegri nägu muutub halliks... Siis lõpuks tabab nimetissõrm "Translate!" nuppu ja telefonist hakkab südamlikul baritonil voolama ehtsas prantsuse keeles iseloomustusi...
Ah pole seal hullu mdagi. Kas te siis umbkeelseid eestlasi Vene armees ei mäleta? Alguses ei oska keelt, siis pannakse oskama. Häda sunnil läks see protsess ju päris kiiresti. Ongi kogu müstika.
* Otsin pilte ja infot Aegna merekindluses teeninutest, eriti aastatest 1930-34 *
* Meie peaülesanne olgu peatada eestlaste väljasuremine. Ukrainlased ei sure välja ka siis, kui nad kotavad (enamasti venelastega asustatud) Ida-Ukraina ja Krimmi! *
krizz kirjutas: ↑28 Sept, 2025 7:21
Ah pole seal hullu mdagi. Kas te siis umbkeelseid eestlasi Vene armees ei mäleta? Alguses ei oska keelt, siis pannakse oskama.
Häda sunnil läks see protsess ju päris kiiresti. Ongi kogu müstika.
Kuna sõjatandril rekvireeritud hobustele ei õnnestunud kiire verekeele õpetamine, siis olid kasutusel spetsiaalsed "hobusemehe sõnastikud" kus siis olid kirillitsas käsklused hobusele Eesti, Läti, Saksa, jne keeles.
(Sarnased sõnastikud olid ka okupeeritud alade kohalike elanikega suhtlemiseks.)
Kes küsib, on loll üks kord, aga kes ei küsi on loll surmani.
krizz kirjutas: ↑28 Sept, 2025 7:21
Ah pole seal hullu mdagi. Kas te siis umbkeelseid eestlasi Vene armees ei mäleta? Alguses ei oska keelt, siis pannakse oskama. Häda sunnil läks see protsess ju päris kiiresti. Ongi kogu müstika.
26 kuud hiljem Eestis oli algul probleeme eesti keeles rääkimisega. 2-3 sõna tulid eesti keeles ja siis vene keeles. 1,5 aastat olin ainuke eestlane ja nüüd oli vaja räägitavat põhjalikult muuta. Täiesti vabalt võisin ootamatult alustada vene keeles. Ja lihtsalt ei meenu õige sõna eesti keeles. Kokutad ning ütled siis vene keeles.
Fucs kirjutas: ↑28 Sept, 2025 13:12
NA-s läks asi jamaks sellest hetkest, kui ühel momendil äkki avastasid, et oled hakanud mõtlema ka vene keeles....
Kusjuures tõesti huvitav meenutus ja nii oligi. Hakkasid mõtlema vene keeles. Ma koju jõudes juttu vene keeles ei alustanud, kuid märkav aktsent oli küljes. Kaasa mainis kunagi, et nö. korraliku aktsendita eesti keel hakkas tulema ca aasta jooksul.. Kusjuures mina ei adunud oma aktsenti rääkides...
Kõige hullem oli see ,et kuna kõik ropendasid siis algul jäi külge
matt ,mõni läks näost punaseks kui ütlesid hui ,ise mõtlesid mida
ma küll ütlesin .Vastuseks tuli selline sõim millest midagi aru ei saanud,ainuke tuttav sõna oli fašist.
Urams kirjutas: ↑28 Sept, 2025 14:29
Kõige hullem oli see ,et kuna kõik ropendasid siis algul jäi külge
matt ,mõni läks näost punaseks kui ütlesid hui ,ise mõtlesid mida
ma küll ütlesin .Vastuseks tuli selline sõim millest midagi aru ei saanud,ainuke tuttav sõna oli fašist.
Liigub pigem Eesti posid nõuka sõjaväes teemasse.. Kuid jah mingil hetkel bussis linnaloale sõites noomisid mu venekeelsed kaaslased, et ära ropenda.. Minu jaoks olid "sidesõnad" ja ma ei saanudki aru, et ropendan.. Räägime ju samade sõnadega väeosas jms. Samas kohtasin ühel linnaloal üht Eesti rekkameest (äkki oli mingi sovtrans vms) Ja lendasin kohe ligi eestikeelselt: Mida v*ttu Sa siin kandis oma kolhidaga mürgeldad". Ära ropenda sain vastuseks..Ühesõnaga me tajusime eesikeelseid roppuseid paremini ja vältisime, kuigi antud olukorras ükski võõrkeelne ei oleks aru saanud, et ropendasin eestikeelselt..
Kriku kirjutas: ↑28 Sept, 2025 6:37
Siis lõpuks tabab nimetissõrm "Translate!" nuppu ja telefonist hakkab südamlikul baritonil voolama ehtsas prantsuse keeles iseloomustusi...
Fucs kirjutas: ↑28 Sept, 2025 13:12
NA-s läks asi jamaks sellest hetkest, kui ühel momendil äkki avastasid, et oled hakanud mõtlema ka vene keeles....
Ma ei mõelnud. Kokku olime kolmekesi. Üks sai hiljem EV ministriks. Ajalehed käisid. Kiruti, et saksakeelne kirjandus saabus aga oldi rõõmsad, et tualetis oli, millega pühkida. Zampolidile tõlkisime teatud artikleid. Elu polnud nii lill nagu Frantsusil aga hakkama saime.
Fucs kirjutas: ↑28 Sept, 2025 13:12
NA-s läks asi jamaks sellest hetkest, kui ühel momendil äkki avastasid, et oled hakanud mõtlema ka vene keeles....
Mul on mõnikord niimoodi inglise keeles, kui liiga pikalt ameerikastega suhelnud. Eks sellepärast paljud välismaal elavad eestlased püüavadki midagi eesti keeles teha, et emakeelt ära ei unustaks.