Eesti põhjapiiri rikkumine 19.09.2025

[vk1]

Vandenõule valab kindlalt õli tulle see, et ühel fotol oli üks lennuk 4 asemel 3 raketiga. Selle põhjus võis olla ka see, et relvastuse pardale tõstmisel avastati mingi relva lennukile kinnitamist mittelubav rike ja kuna aeg pressis takka ja ühte lisaraketti laos polnud, siis läkski kolmega - mingi rahuaegne ülelend, milleks muretseda.

minu teada on neil õhk-õhk rakettidel ette nähtud, mitu korda võib tiiva all lendama minna ja maale tagasi tulla, enne, kui garantii mööda saab. ja see number on suht väike. pärast seda läheb rakett siis vist kas väljaõppe käigus välja laskmisele või utiili. mis kordade arvu määrab, ma ei tea, loogiline oleks, et koormused manööverdamisel/maandumisel võivad painutada/väänutada midagi või siis tahkekütuse ´briketiga´ juhtub midagi , mõraneb vms.
iga raketil peaks olema oma ´logi´ kasutusajaloo kohta.

sestap ka suht levinud pildid, kus rahulikumal ajal patrullis lennukil 1 rakett all, mis paistab ju natuke lahja, aga ka rikkaimatel riikidel on vist valus 1-2 milj. raha rutiinselt maha kanda .

[Manurhin]

Vandenõule valab kindlalt õli tulle see, et ühel fotol oli üks lennuk 4 asemel 3 raketiga. Selle põhjus võis olla ka see, et relvastuse pardale tõstmisel avastati mingi relva lennukile kinnitamist mittelubav rike ja kuna aeg pressis takka ja ühte lisaraketti laos polnud, siis läkski kolmega - mingi rahuaegne ülelend, milleks muretseda.

minu teada on neil õhk-õhk rakettidel ette nähtud, mitu korda võib tiiva all lendama minna ja maale tagasi tulla, enne, kui garantii mööda saab. ja see number on suht väike. pärast seda läheb rakett siis vist kas väljaõppe käigus välja laskmisele või utiili. mis kordade arvu määrab, ma ei tea, loogiline oleks, et koormused manööverdamisel/maandumisel võivad painutada/väänutada midagi või siis tahkekütuse ´briketiga´ juhtub midagi , mõraneb vms.
iga raketil peaks olema oma ´logi´ kasutusajaloo kohta.

sestap ka suht levinud pildid, kus rahulikumal ajal patrullis lennukil 1 rakett all, mis paistab ju natuke lahja, aga ka rikkaimatel riikidel on vist valus 1-2 milj. raha rutiinselt maha kanda .

Aga et pilt parem välja näeks, saaks ju lennata nii, et 1-2 raketti on ehtsad ja ülejäänud ehtsatest väliselt eristamatud, kuid samas piiramata kasutuskordadega mulaažid (või kui lõpmatult kasutada ei saagi, siis uus maksaks päris raketiga võrreldes sisuliselt mitte midagi).

[Miki]

Lääne-Eesti kohal tiirutab mõnda aega Itaalia õhujõudude mini AWACS, kutsungiga PERSE 71.
https://www.flightradar24.com/PERSE71/3c662091

Kõrgus umbes 10 km, tsiviillennukite kohta liiga järsud pöörded, ilma tõttu jäävad korralikud inversioonijäljed.

https://en.wikipedia.org/wiki/EL/W-2085
Masin ise Iisraeli toodang, Gulfsreami väikese reisilennuki baasil

Maa pealt siis nähtav fragment lennutrajektoorist...

[Walter2]

Lääne-Eesti kohal tiirutab mõnda aega Itaalia õhujõudude mini AWACS, kutsungiga PERSE 71.

Maa pealt siis nähtav fragment lennutrajektoorist...

Huvitav kas joonistas teise kannika kaa ära?

[Kriku]

KVJ Andrus Merilo:

Kuidas te vaatasite sellele, kui Vene hävitajate intsidendi ajal osa deklareeris, et need oleks kas kohe pidanud alla laskma või siis järgmisel korral kindlasti tuleks lasta?

Ma ütleks pigem nii, et võtmeks on külm ja väga kalkuleeriv lähenemine. Kui oleksime lasknud need hävitajad seekord alla, oleks me teinud strateegilise vea. Seekord ei olnud vältimatut vajadust neid lennukeid alla lasta, pigem see sõjaline väga külm ja kalkuleeriv tegevus lõi eeltingimused väga edukaks diplomaatiliseks tegevuseks ja sellega kaasnenud võiduks. Ma ütleks nii, et mul on hea meel, et need inimesed, kes tahaksid alla lasta iga lennuki, mis üle piiri tuleb, ei ole otsustajad.

Ja sellist otsust ei teegi ju Eesti üksi, see tuleb ikka NATO-st laiemalt?

Need on läbi harjutatud protseduurid. Meil endil teatavasti hävituslennukeid ei ole ehk siis meil toimub NATO õhuturbemissioon ja seega teeb kõik jõu kasutamise otsused operatsiooni juhtiv NATO ülem. Eesti on andnud oma eelautoriseeringu surmava jõu kasutamiseks, kui on täidetud kõik selle kasutamise eeltingimused. Seega seal ei ole enam mingisugust vajadust küsida minu või kaitseministri käest luba. Aga samas ei ole meie need, kes annavad piloodile kokpitti käsu, kas vajutada päästikule või mitte. Selles mõttes on need süsteemid juba sisuliselt poolautomaatsed ja toimivad igal juhul. Kui oht tuvastatakse, oht kinnitub, siis see ka elimineeritakse. NATO oli konkreetselt selle õhuintsidendi lahendamisel kogu aeg ülekaalus, need kolm MIG-i olid sisuliselt kogu aeg sihikul. Kui nad oleks teinud midagi, mis oleks kvalifitseerunud vahetuks ohuks, siis oleksid need MIG-d praegu Läänemere põhjas. Aga küsimus on selles, mis oleks siis saanud edasi. Kas strateegiline pilt oleks meie jaoks olnud soodsam või pigem vastupidi? Väidan, et see intsident lahendati väga õigesti ja otsustavalt, mõni samm oli veel teha, et ka lennukid alla lasta, aga loodetavasti me selleni lähiajal ei pea minema.

https://www.delfi.ee/artikkel/120407726 ... otsustajad

Toetan.