Droonid pea kohal

[Sakamoto]

Poolakad siis sellise monster-iga hakkama saanud https://youtu.be/fRP0gkmCjtA https://youtu.be/UVjKpsfFiZk
sobib hästi erinevate objektide kaitseks, nende Shahedide ja muu mudru vastu. 50 cal ja üle 3000 laksu/ per min., IR kaamera, kaugusmõõtja ja 15km kaugusele piiluv radar jne.

[Kapten Trumm]

Kui me täna need FPV-d kasutusele võtaks, siis mis taseme allüksuses ja kes neid majandavad?
Mina ei näe muud võimalust, kui allüksustesse täiendavate võitlejate võtmises. Kursuste mõttes on väljaõppes kõige vähem koormatud laskurid, aga meie niigi relvadega ülekoormatud jaos kipub droonidetagi manööverosist nappima. Ehk droonimehed saavad manöövris olla ainult toetusgrupis, mitte manöövergrupis.

Ma ise arvan, et jutuks saab see tulla alates jalaväerühma tasemest, luues sinna midagi tuletoetusgrupi taolist (kunagi struktuuris oli selline asi). Näiteks 2-3 meest. Kompanii puhul (lisa) jagu ja pataljoni puhul (lisa) rühm. Umbes nagu on luurerühm või pioneerirühm.

Ehk millele ma viitan - et idee ei lenda hästi, kui jutuks on täna struktuuris olemasolevale seltskonnale lisaülesannete panek. Ukrainlastel võib see praegu lennata, sest nad istuvad kaevikutes paigal. Liiga palju toetuselementi pidurdab manöövrit, igivana sõjatarkus. Staatilises tegevuses saabki teha asju teistmoodi - näiteks Soomes oli 1990ndateni kasutusel nähtus "raske tõrjekompanii", mis oli kindlustatud liini mehitamiseks mõeldud, tavalisest enam raskemat relvastust sisaldav kompanii. Samas mingit metsamanöövrit nad ei teeks.

Kindlalt on 2035 liiga pikk aeg, need taktikalise taseme droonid pataljoni hüpoteetilise droonirühmani on väljaõppe mõttes võimalik tekitada kindlasti varem, kui peastaap oma bürokraatiat veidi ohjaks. Kas ka SA laovarud kõigest, on iseasi. Ja et me paneme kole palju ressurssi sellele legendaarsele "purustame vatnikud nende omal maal" ameeriklaste suvast sõltuvate relvadega, on ka ohtlik asi. Mingeid juhtmeid pidi lendavaid FPV-sid ilmselt USA segada ei suudaks.

[isonts]

Kindlalt on 2035 liiga pikk aeg, need taktikalise taseme droonid pataljoni hüpoteetilise droonirühmani on väljaõppe mõttes võimalik tekitada kindlasti varem, kui peastaap oma bürokraatiat veidi ohjaks.

Selleks ei pea isegi kaitseväega üldse kokku puutuma, mõistmaks seda, et kui mingi võime loomine on kirjutatud 10 aasta tegevusplaani sisse siis ei tähenda see seda, et see võime luuakse alles 10 aasta pärast.

[Kapten Trumm]

Siis tuleks ka plaani konkretiseerida, et nt droonivõime x tasemel luuakse näiteks aastaks 2027. Või midagi taolist. Taolised väga pikkade ja tihti isetäituvate "tähtaegadega" plaanid ei kinnita küll kuidagi, et meil palehigis toimuks UKR sõja kogemuste ellu rakendamine. See ei ole 800 lisa HIMARS raketi tellimine ju hinnasildiga 4 miljardit, mis saab täituda vaid aastate pärast põhjusel, et meil pole seda nelja miljardit taskust võtta, kui kogu eelarve saab varsti alles 2 miljardi suuruseks.

Sel teemal, et me võtame UKR kogemusi kasutusse vastutahtmist ja aeglaselt, on kriitikat kõvasti, võiks korra jalad kõhu alt välja võtta ja näidata, kui tõsine kontor me oleme.

[isonts]

Vbl pole tegemist avaliku dokumendiga?
https://www.postimees.ee/8331514/eesti- ... -euro-eest
Aga mina näen hoopis teisi probleeme. Kui pole raha siis pole ka võimet. Kui sellist võimekust maailmas ei eksiteeri või ei ole müügiks siis pole võimalik ka võimet tekitada isegi kui selleks raha on olemas...

[mart2]

Siis tuleks ka plaani konkretiseerida, et nt droonivõime x tasemel luuakse näiteks aastaks 2027. Või midagi taolist. Taolised väga pikkade ja tihti isetäituvate "tähtaegadega" plaanid ei kinnita küll kuidagi, et meil palehigis toimuks UKR sõja kogemuste ellu rakendamine. ...

Lihtsalt täpsustuseks -
Kui Kaitseväes tehakse plaan võime arendamiseks mingiks ajaks, siis on selle plaani sees ka vahe-etappide ajakava (hanked, logistika, väljaõpe, integreerimine süsteemi, esmane võimekus, täisvõimekus jms.).
See, et akf neid vahepealseid ajatärmineid ei saa ajalehest lugeda, ei tähenda nende puudumist!

PS. See ei ole "eduraport" vaid tavaline planeerimise praktika.

[Fucs]

Püüdsin netist leida mingisuguseidki asjalikke aruandeid, ülevaateid, hinnanguid vms selle kohta, kui efektiivselt on Ukrainas kasutatud (FPV- aga ka muid) droone metsas kinnisel maastikul.
Ei leidnud.

Milliseid erinevusi Ukraina VS Eesti näevad siinsed droonispetsialistid võimalikus ründedroonide kasutamises nt jalaväe vastu?
Kas droonide edulugu oleks sama suur kui Ukrainas ka siin?


.

[mart2]

...
Milliseid erinevusi Ukraina VS Eesti näevad siinsed droonispetsialistid võimalikus ründedroonide kasutamises nt jalaväe vastu?
Kas droonide edulugu oleks sama suur kui Ukrainas ka siin?

...

Ilmselt üksiksõduri ning maskeeritud ja varjestatud objektide vastu väiksem, kuid logistilise liikumise vastu umbes samasuur.
Seda mõlema osapoole jaoks.

Isiklik arvamus.

[Kilo Tango]

...

Milliseid erinevusi Ukraina VS Eesti näevad siinsed droonispetsialistid võimalikus ründedroonide kasutamises nt jalaväe vastu?
Kas droonide edulugu oleks sama suur kui Ukrainas ka siin?


...

Droonid oleksid teistsugused ja taktika oleks teistsugune. Aga pmst. on droonide poolt pakutav eelis nii suur, et selline pisiasi nagu mets seda maha ei võta.

[Fucs]

Logistikaga on asi selge, see peab liikuma vähemalt vahepeal ka avatud maastikul.
Küsimus puudutas just kinnist maastikku (mets) jalaväge ja üksiksõdureid, keda UKR sõja edukates droonivideotes jahitakse ka ükshaaval.

Kui te vaatate kogu praegust rindejoont ja sellest ütlema 30-40km VF poolt okupeeritud alade poole, siis seal pole metsi mis vääriks metsa nime.
On väikesed metsatukad ja kitsad puuderivid suurte põldude vahel avatud maastikul. Üks vähestest kojhtadest, kus on mets mis on väikese metsa mõõtu, on Severodonetskist läänes, Serebrjanski mets ehk UKR sõdurite slängis nn "Imede mets" ("лес чудес").

Kaart: https://www.google.com/maps/d/viewer?mi ... 79664&z=12

Ca 110 hektarit, enamuses männimets, osaliselt aga ka lehtpuumets ja võsa. Seal pusisid venelased 2022 sügisest saadik (tänaseks ca kolm aastat), et jõuda Luganski ja Donetski oblasti adminpiirideni. Nüüd VF pool väidab, et on saanud lõpuks selle metsa (või mis sellest alles on) enda kätte, UKR pool väidab, et ei ole veel kogu mets VF käes... aga see pole teemaks hetkel.

Mind huvitaski alguses rohkem muud inf sellest, kuidas UKR venelastega just metsas võitleb ja see drooni teema on ainult üks osa sellest.
Mida asjaosalised ise räägivad selles metsas sõdimisest...
26.07.2024

Rahvuskaardibrigaadi "Bureviy" 1. pataljoni ülem Volodõmõr Ždanov rääkis UNIANile Serebrjanski metsa osalisest vabastamisest Vene okupantide käest ja sellest, kuidas nad oma positsioone hoiavad.

Serebrjanski mets Donetski oblastis on rindejoone kuum punkt. Alates 2022. aasta sügisest on see territoorium olnud koduks mitte ainult umbes 200 ohustatud loomale, vaid on olnud ka Ukraina kaitseväe võidu tunnistajaks. Rahvuskaardibrigaadi "Bureviy" 1. pataljoni ülem Volodõmõr Ždanov rääkis sellest, kuidas planeeriti ja ellu viidi edukas kevadine erioperatsioon Serebrjanski metsa okupantide käest vabastamiseks, milliseid jõude ja varustust kasutati positsioonide hoidmiseks ning millised olid suurimad ohud, millega nad silmitsi seisavad.

Serebrjanski mets on ukrainlaste huulil olnud tõenäoliselt juba selle aasta kevadest. Vladimir, räägi meile edukast aprillikuu operatsioonist selles asukohas.

Operatsioon oli üsna huvitav. Planeerimine võttis kaua aega ja ettevalmistus oli keeruline (personali, sealhulgas brigaadi, pataljoni ja kompanii juhtimise õige lähenemise osas). Operatsioon kestis edasiliikumise mõttes sõna otseses mõttes paar päeva. Esimene etapp oli teatud positsioonidele jõudmine. Seejärel, pärast mõningast ettevalmistust, nädal või kaks hiljem, rünnak teistele vaenlase positsioonidele. See võttis samuti mitu päeva.

Edasiliikumine polnud metsa, liiva, keerulise evakueerimise ning laskemoona ja veega varustamise keerukuse tõttu üldsegi mitte lihtne. Selleks ajaks oli väljas juba päikeseline ja kuum. Kuid isikkoosseis oli suurepärane; nad said kõigega hakkama minimaalsete kaotustega. Nad andsid endast parima – sisenesid, kindlustasid oma positsioonid ja ajasid vaenlase minema.

Päev enne rünnakut harjutasime ühe vaenlase positsiooni "хэви-шот" drooniga tulistamist. Nad viskasid ühele kaevikule TMK, kaevik varises kokku ja kaks vaenlase sõdurit jäid sinna kaheks nädalaks pärast seda, kuni olime oma positsioonid kindlustanud. Alles hiljem, kui jõudsime selle kaeviku rusude koristamiseni, nägime neid seal teadvuseta. Me viisime nad välja, toitsime neid, andsime neile juua ja siis nad elavnesid veidi.

Kes osalesid Serebrjanski metsas toimunud operatsioonis?

Planeerimist viidi läbi ühiselt kahe brigaadiga – "Azov" ja "Bureviy". Me tegime seda planeerimist ühiselt, pataljoniülemate, brigaadiülemate ja staabi omavahelises suhtluses. Seejärel tegime kõike samaaegselt. See oli vajalik rinde suurema osa kindlustamiseks, et vaenlane oleks segaduses ja ebakindel, kuhu oma jõud ja ressursid paigutada. Me arvestasime sellega, et nende reservidest ei piisa kogu pealetungijoone ulatuses laienemiseks. Tänu nendele tegevustele suutsime edasi liikuda, vallutada mõned positsioonid ja neid kindlustada.

Milliseid relvi kasutatakse metsas lahingutegevuseks?

Positsioonidel enditel on need granaadiheitjad, käsirelvad ja mitmesugused ühekordselt kasutatavad granaadiheitjad. Ja välisservadel, st nendel positsioonidel, tegutsesid pataljoni ja brigaadi tulejõud juba. Nende positsioonide läbimise, kindlustamise ja operatsioonide jätkamise ohutumaks muutmiseks pärast rünnakut kasutati ka vastupatareide tuld.

Me mõistsime, et vaenlase väljaõppinud jalavägi polnud sel ajal piisavalt tugev, et kohe vasturünnakut alustada. Siiski teadsime, et neil oli piisavalt suurtükiväge, et need positsioonid lihtsalt tükkideks purustada. Seetõttu oli vastupatareide tuli ülioluline. Ja mõlemad brigaadid saavutasid selle. See võimaldas jalaväel nendes positsioonides ennast kinnistada, katte luua ja seal teenimist jätkata.

Aga kas okupandid üritasid ikkagi kaotatud positsioone tagasi vallutada?

Vaenlasel olid ja on endiselt sellised plaanid. Lõppude lõpuks on need positsioonid neile äärmiselt olulised. Nad ei saanud endale lubada nende kaotamist. Aga asjad läksid nii, nagu nad läksid. Nüüd üritavad nad sageli läbi viia lokaliseeritud rünnakuid erinevates suundades, tehes siin-seal väikeseid sissetunge. Nad üritavad välja selgitada, kus nad saavad edu saavutada, ja sealt edasi arendada oma pealetungioperatsioone. Nende rünnakud ise on seni toimunud ilma lahingutehnikata: enamasti on edasi liikunud jalavägi (kuni kaks salka) pluss nende suurtükivägi. Siiski pole neil veel üheski varem vallutatud sektoris edu olnud.

Vaenlase jalaväest rääkides, millised okupatsiooniüksused ründavad praegu meie positsioone selles sektoris?

Need on nende regulaarne jalavägi. See tähendab, et nad ei ole "Storm-Z" ega "Storm-V" üksused. Eelmisel sügisel olid just need üksused – "Storm-Z" või "Storm-V" – siin ja nad töötasid siin kõvasti, viies läbi rünnakuoperatsioone koos tehnikaga. On kaadreid tankidest, mis ründavad otse meie brigaadi ja "Azovi" brigaadi. Aga me tõrjusime ka need rünnakud.

Miks selles sektoris ei kasutata suuri sõidukeid?

Me püüdsime edasi liikuda lahingutehnikaga; see oli juba sügisoperatsioonis. Sel ajal oli meie brigaadi pataljoni taktikaline grupp osa Azovi brigaadist. Meil ​​on nüüd metsarünnakutega kogemusi, seega otsustasime need operatsioonid kevadel läbi viia ilma suuremahulise tehnikata.

Tehnikat kasutati peamiselt evakueerimisoperatsioonideks ja personali transpordiks. Insener-sapööride meeskonnad tegid teatud läbipääsud vaenlase positsioonidele ette, kus olukord ja maastik seda võimaldasid.

Kogemustest rääkides, kas metsas võitlemisel on mingeid eeliseid?

Metsa eelisteks on see, et seal on puud, mis teeb varjumise veidi lihtsamaks. Ja sellega need ilmselt ka piirduvad.

Mis puutub negatiivsetesse külgedesse, siis üks probleemidest on liiv. Need positsioonid lagunevad pidevalt. Neid on väga raske kindlustada: selleks ajaks, kui sõdur on viis meetrit kaevanud, on juba kaevatud kolm meetrit uuesti täitunud.

Lisaks kukub lõhkekeha saabumisel positsioonidele palju puid. Seetõttu on personalil oluline pidevalt läbipääsud puhastada, et hõlbustada tulevasi evakueerimisi ning hõlbustada varude ja laskemoona transporti.

Praegu on ka äärmiselt kuum, vihma praktiliselt pole, kõik kuivab nii palju kui võimalik. Lisaks olid puud juba šrapnelli täis ja pole enam rohelised. Seetõttu süttib pärast iga saabumist kõik kohe. Ja metsatulekahjud on väga keerulised.

Kas tulekahjusid esineb sageli?

Jah, on olnud arvukalt suuri tulekahjusid. Enamasti algavad need tagala positsioonidel, kus on paigutatud raskekahurvägi – kas Grad MLRS, 152 mm või 122 mm kaliibriga. Tuli algab peaaegu kohe pärast mürskudega tulistamist ja levib väga kiiresti. Isegi kui tuli maapinnal kustutatakse, võib see puu otsas levida ja seejärel tuli langeda ning süüdata teise puu.

Kuidas te selle ja teiste probleemidega võitlete?

Personal on suurepärane: nad ohjeldavad tulekahjusid, kaevavad oma kaevikutesse ja positsioonidele, et tuld eemal hoida, ja hoiavad olukorda kontrolli all. Kuumuse ajal on suitsu sisse hingata üsna ebameeldiv. Seetõttu on kõigil uut tüüpi gaasimaskid – mitte need nõukogudeaegsed, mida me ette kujutame, vaid korralikud, õigete filtritega. Kuna suvise kuumuse käes on võimatu gaasimaski pidevalt kanda, püüavad sõdurid juua rohkem vett, kustutavad kordamööda tulekahjusid jne.

Teine ebameeldiv aspekt, millega tulekahjude tõttu silmitsi seisame, on märkimisväärne varaline kahju. Mehitamata õhusõidukite positsioonid, kompanii juhtimis- ja vaatluspostid jne on kahjustatud. Püüame kaotatud vara asendada. Vabatahtlikud ja ukrainlased aitavad raha kogudes.

Kas me kasutame praegu vaenlase ründamiseks muid vahendeid peale käsirelvade, rakettide ja suurtükiväe? Kui tõhusad on näiteks metsas lennuväe droonid? Kas neid on seal?

Me kindlasti kasutame neid. Mavicut, FPV droon-pommitajaid, raskeid droone ja "Vampiire", mis suudavad tõsta raskeid raskusi ja tegutseda öösel, lõhkekehade alla viskamine on kuum teema. Juba enne meie rünnakut olime edukalt harjutanud vaenlase positsioonide sihtimist – kohalikku kattevarju, kust nad said meid potentsiaalselt jälgida, kui me nende positsiooni poole liikusime. Veetsime pikka aega neid jälgides, kus nad jooksid, kuhu nad oma laskemoona paigutasid. Ja kasutades raskemat moona ja neid samu Vampiire, hävitasime nende kattevarju.

Kas see oli tõhusam kui nende suurtükiväega pommitamine?

Muidugi oleks selle punkri vastu saanud kasutada suurtükiväge. Aga nad oleksid pidanud tulistama 20–30 mürsku. Lõppude lõpuks oleks üks lask võinud serva tabada, aga üks mürsk ei oleks pruukinud seda isegi põlema panna. Kui Vampiir- või raskedroon ["хэви-шот"] puistab vaenlase punkrile täpselt ühe TMK või muu laskemoona (kaaluga kuni 10 kg), variseb see punker kohe kokku.

Aga kuidas on lood metsas RPG-7-dega tegutsevate FPV droonidega? Või on metsa tõttu raske sihtmärki sukeldudes pommitada?

Jah, on küll. Sellist tegevust, mida võiks näha teistes piirkondades, siin ei toimu.

Ma räägin oma linnade ja teiste asustatud piirkondade lähedal paiknevate kaaslastega; see teema on seal rohkem arenenud. Lõppude lõpuks ei sega teine ​​maastik FPV signaale nii palju, mis võimaldab neil normaalselt lennata. Metsas on see veidi keerulisem: niipea kui droon langeb puuvõra alla, kaotab see puldi signaali ja kukub alla.

Kas metsas tegutsevad snaiprimeeskonnad?

Eelmises suunas metsas, kus minu pataljon missioonil oli, olid aktiivsed vaenlase snaiprimeeskonnad. Nüüd me neid näinud pole.

Võib-olla on venelased nad ohtlikumatesse piirkondadesse viinud ja kasutavad seal rohkem snaiprirelvi. Lisaks on snaiprimeeskondade kasutamine ebapraktiline, kuna puudub otsene kontakt vaenlasega, et teda lähedalt jälgida.

Kui mingit liikumist on, on kõik positsioonid – nii meie kui ka vaenlase omad – paigutatud nii, et neile pääseb ligi tagantpoolt; keegi ei hiili ette. Kuigi mõnikord ründavad meie ja Azovi snaiprid metsa teatud piirkondades edukalt vaenlase vägesid.

Kui palju raskendab olukorda Serebrjanski metsa mineerimine?

Mets on tugevalt mineeritud – nii meie kui ka vaenlase omad. Kasutatakse täiesti erinevaid relvi – tankitõrjet, jalaväetõrjet. Ja tasub märkida, et vaenlane ei austa selles küsimuses mingeid reegleid ega rahvusvahelisi konventsioone. Seetõttu ei läheks ma pärast sõda sinna jalutama, vähemalt 50 aasta jooksul kindlasti.
https://www.unian.net/war/serebryanskiy ... 09170.html

8 august 2024
Metsast olid järel peamiselt ainult tüükad.

Alates 2022. aasta sügisest on rindejoon siin kulgenud otse puude vahel või õigemini nende jäänuste vahel. Raske uskuda, et kõigest kaks aastat tagasi elas selles piirkonnas umbes 200 haruldast ja ohustatud looma. Mets oli neile ideaalne elupaik. Sõda muutis kõike; nüüd on siinne kõrbenud maa mürske ja miine täis. „Sellistes tingimustes on raske kaitset hoida,“ ütleb sõjavägi. Lisaks manööverdavad droonid põlenud puude vahel. Venelased lasevad regulaarselt oma luuredroone liinile, kus paikneb Ukraina suurtükivägi. Sõjavägi kasutab Poola ZU-23-2 just nende droonide hävitamiseks.

Puudepiiri servas, õhutõrjekahuri kõrval, seisab sõdur kutsungiga „Fan“ droonianalüsaatoriga. Spetsiaalse seadme abil tuvastab ta Ukraina positsioonidele lähenevaid Venemaa õhusihtmärke.

„Vaenlane lasi välja Supercami. Me ootame. See on endiselt väljaspool meie lahingutsooni.“ „See on luuredroon. See lendab lähedal, aga me ei saa seda alla tulistada. Meie relvad ei ulatu selleni. Seega ei jää muud üle, kui jälgida,“ ütleb Fan analüsaatorit käes hoides.

Tegelikult üritavad venelased oma droone kontrollida, et vältida Ukraina relvade laskekaugust. Nad püüavad hoida umbes nelja kilomeetri kaugust ja mitte laskuda alla kolme kilomeetri.

Kuidas Ukraina Venemaa droone avastab

„Nende taktika on järgmine: nad lendavad paarikaupa. Koos luuredrooniga lasevad venelased välja lansette. Need on nende droonid, mis on võimelised hävitama meie suurtükiväe. Seega leiab luuredroon esmalt sihtmärgi ja pommitaja ründab kohe.“

Mõne minuti jooksul annab „Fan“ raadio teel oma partneritele teada, et näeb taevas Venemaa droone, kuid mitte ühtegi tapmistsoonis.

„Päeva jooksul näeme ainuüksi oma rindelõigul vähemalt sada luuredrooni. Nad lendavad siin ööpäevaringselt. Terve taevas kubiseb neist. See on tehnoloogiline sõda. Ma tahan elada ja näha, mis edasi saab,“ ütleb sõdur kutsungiga „Troika“.

„Me ei pääse enamiku vaenlase luuredroonideni nende kõrguse tõttu ligi. Peame need enamasti alla tulistama droonivastaste vintpüssidega. Tööd on alati palju, sest sõda on väga dünaamiline.“ „Lisaks õpivad venelased. Nüüd näeme nende droonide erinevaid moderniseeritud versioone,“ lisab hävitaja „Rus“.

Poola relvade jaoks on piisavalt laskemoona.

Kogu 2024. aasta jooksul näitasid erinevate rindejoonte sõjaväelaste teated teatud tüüpi relvade jaoks ebapiisavat laskemoona. „Kättemaksu“ brigaadi võitlejad väidavad aga, et Poola õhutõrjekahuri jaoks on piisavalt laskemoona. Siiani pole sellel rindelõigul laskemoona puudust olnud.

Tunni jooksul on selles positsioonis kahuritule praktiliselt pidev ja sõdurid kuulevad oma raadiosaatjatest Vene droone. Mets ise on pideva võitluse tõttu miine ja mürske täis, nagu „Burevoy“ brigaadi pataljoniülem eelmisel päeval ütles. Selle maatüki puhastamine võtab aastakümneid. Lisaks on Serebrjanski mets üks väheseid piirkondi rindel, kus Ukraina väed on viimastel kuudel suutnud venelased teatud positsioonidelt tagasi tõrjuda. Kuid seal jätkub äge võitlus. Venelased jätkavad oma positsioonide tagasivallutamise katseid. Olukord Donetskis on kõike muud kui lihtne ja kaua kannatanud Serebrjanski mets on endiselt veriseks laiguks lahinguväljal.
https://postpravda.info/ru/pravda/video ... e-zu-23-2/

25 juuni 2025

Vene okupandid jätkavad oma pealetungi Serebrjanski metsandusele, mis algab Kremennast ja ulatub üle 107 hektari Donetski oblasti halduspiirini.

RBC-Ukraina teatel avaldas Ukraina relvajõudude 63. üksiku mehhaniseeritud brigaad vastava video.

„Nii näeb välja legendaarne Serebrjanski mets 63. brigaadi vastutusalas – täielikult kaetud droonide fiiberoptikaga. Võite ette kujutada, kui palju neid siin lendab. Ja milline see maastik pärast sõja lõppu välja näeb,“ seisab video pealdises.

Avaldatud kaadrid näivad kujutavat kogu metsa katvat kummalise võrguga. Tegelikult on aga tegemist fiiberoptikaga, sama materjaliga, mida kasutatakse droonide puhul.

Tasub märkida, et Ukraina ja Venemaa töötavad praegu aktiivselt fiiberoptiliste ründedroonide väljatöötamise kallal. Need pakuvad mitmeid eeliseid, sealhulgas fiiberoptiliste droonide ulatus, mis ulatub peagi 30–50 kilomeetrini.

Mida on teada Serebrjanski metsast.

Serebrjanski mets, tuntud ka kui Kremenskoje mets või Ukraina sõjaväeametnike sõnul "Imede mets", asub otse Kremenna linna lähedal. Osa selle territooriumist on osa Serebrjanski kohalikust botaanikaaiast, mida haldab riigile kuuluv ettevõte "Kremenskoje metsandus- ja jahindusettevõte".

See valdavalt männimets algab otse Kremenna äärelinnast ja ulatub üle 107 hektari – Donetski oblasti halduspiirini. 2022. aasta sügisel, kuus kuud pärast Kremenna okupeerimist, alustasid Vene väed sellele territooriumile aktiivset pealetungi.

Just sel perioodil sai selgeks, et Ukraina välkkiire ülevõtmine oli läbi kukkunud, mistõttu Kreml keskendus oma jõupingutustele Donetski ja Luhanski oblasti piiride kontrolli alla saamisele. Selles kontekstis omandas Serebrjanski mets Venemaa armee jaoks strateegilise tähtsuse. Vaenlane üritab pidevalt Ukraina vägesid Serebrjanski metsa piirkonnast välja tõrjuda. Seetõttu jätkuvad ägedad lahingud Serebrjanski metsas lakkamatult.

Fiiberoptilised droonid sõjas

Fiiberoptilise sidega varustatud droonid on muutumas üha olulisemaks vahendiks Venemaa sõjas Ukraina vastu, eriti arvestades elektroonilise sõjapidamise (EW) süsteemide aktiivset kasutamist, mis segavad raadiosignaale ja GPS-i.

Erinevalt tavapärastest droonidest edastavad need droonid pilte ja võtavad käske vastu mitte raadio teel, vaid üliõhukese fiiberoptilise kaabli kaudu, mis lennu ajal rullilt lahti keritakse.

Aprillis testis Brave1 kaitseklaster esmakordselt kodumaal toodetud fiiberoptilisi FPV droone, mis on võimelised töötama üle 20 kilomeetri kaugusel. Katsetes osales 15 Ukraina arendajat, kes esitlesid oma tehnilisi lahendusi.

Ukraina üritab takistada ka fiiberoptiliste droonide tootmist Venemaal. Täpsemalt, mais rünnati Saranskis asuvat fiiberoptiliste süsteemide tehast. Venemaa tehas sai tõsiselt kahjustada ja arutati isegi selle täielikku sulgemist.
https://www.rbc.ua/ukr/news/use-optovol ... 54829.html

Üks FB video ka
https://www.facebook.com/donbassrealii/ ... 192527851/

[mongol]

Alguses segab mets nii meid kui sibulaid, aga viimased tegelevad meie metsa tasandamisega esimesel võimalusel, nii et lagedaid alasid tekib piisavalt juurde. Peamine takistus on metsa puhul just raadiolainete levimise raskendamisel, fiiberoptikavärk ei saa meil veel mitu aastat teema olemagi..

[lennumudelist]

Ma tahaks väga loota (võib-olla et olen liiga optimistlik), et fiiberoptika on juba üheainsa aasta pärast ka siin juurdumas, kuigi võib-olla mitte massides. Vähemalt minu arust on selle juurutamisega tuli takus. Eks ma ise üritan kah propageerida, kuna katsetan ja arendan.

Õppida ja harjutada saab muidugi raadio teel odavamalt ja mugavamalt. Fiibriga on igal lennatud kilomeetril vältimatu hind ning koristamise vajadus. Fiibri koristamine on tüütu, eriti kui kogemata puulatvadele langes.

Kui aga peaks päris madinaks minema, siis fiiberoptiline droon on see, mis pääseb segajat maha võtma, et raadiodroonid lendu pääseks, ning saab detektoriga varustunud vaenlast kergemini üllatada.

Mets raskendab lennuki kasutamist ja soosib quadi. Lennukilt loobitud moon tabab tõenäolisemalt puuvõrasid ja lõhkeb õhus, ohustamata punkrites varjunuid. Quad saab otse alla kukutada või metsa sisse minna (kui sidevahend lubab või repiiter abistab).

[Rabapistrik]

Metsas enda peitmine on ikkagi lihtsam ja nõus, et raadioga juhitud droonide on metsas raske, aga kiuga droonidel võiks metsas liikumine suht suva olla. Internetis juba piisavalt videosid, kuidas kiuga droonid täiesti kinnisel maastiku vabalt liiguvad. Võib-olla kanaliseerib mets meie varustamisteid just metsavaheteedele, mida lihtsam jälgida ja seejärel varitseda.

Lisaks üks teema, millest vähe kuulda olnud, on taga-ala taristu kaitse ja sealne väekaitse kiuga droonide ajastul. Staatiline KLP / objektikaitse on kahtlemata tore, aga 10-20 km ulatusega FPVde vastu paljudel juhtudel "lollikese ajaviide" ja võib pigem tekitada võltsturvatunde. Kui kellelgi on viiteid selle kohta, kuidas Ukrainas selle teemaga on, siis loeksin hea meelega.

[Gideonic]

Veel üks päris paha asi millega arvestama peab hakkama:

https://x.com/saintjavelin/status/1973398397932417473

Termosihikuga Shahedid mis hakkavad liikuvaid ronge kottima

[Kriku]

Jaanus Piirsalu:

Kui varem kasutati FPV-droone ainult enesetapurünnakuteks, siis üha enam kasutatakse neid ka lõhkekehade viskamiseks ning luureks. Nendega skannitakse puudesalusid, et avastada ukrainlaste droonipiloote, segajaid, suurtükke jms. Kui midagi avastatakse, siis ründab kohe terve parv FPV-droone. Mõlema poole prioriteediks on saanud vastase droonipilootide hävitamine.

Varasemast massilisemalt on mõlemad pooled hakanud kasutama «​magavaid droone»​ (ukrainlased ütlevad ždunõ). Emalaev-droon toob oma pardal FPV-droonid kaugele rinde taha, need pannakse maha kuhugi tee äärde või mõne hoone katusele, kus need siis ootavad oma ohvrit kasvõi kaks-kolm päeva. Kui auto sõidab mööda, tõuseb droon tee kõrvalt õhku ja ründab seda tagant. Väga efektiivne relv tänu oma ootamatusele. «Magavad droonid»​ võivad rünnata isegi 40–50 kilomeetri kaugusel rindejoonest.

https://arvamus.postimees.ee/8333774/po ... t-ukrainas