Nutt ja hala

[Kriku]

Peab ikka ajukuju olema, et selline artikkel välja mõelda... Ja loomulikult on selliste jaoks omaette teema foorumis olemas.

[Kapten Trumm]

Kas see polnud mitte Delfi juht Soonvald, kes deklareeris, et nemad klikke ei püüa?

[Walter2]

Veel rusuvam pilt on see, kui mõnele okupatsioonivõimu ohvitserile hakkab sinu maja/auto/kaater meeldima, sind tõstetakse koos perega kuuse alla, oma mure kuidas oma laenust vabaned, ohvitser seda ilmselgelt maksma ei hakka. Ja päris rusuv saab olema pensionäride saatus - poole väiksem VF pension koos samade elamiskuludega nagu praegu.

Kui vattide ohved siin meelevaldselt juba laamendavad siis saadab pank sulle inkasso kaela kui maksed ei laeku - tõsiselt mõtled seda ?!
Äkki kutsuks politsei neile pahadele ohvedele..

[Some]

Nojah, et siis valida - lähed sõtta võtab pank maja ära, ei lähe sõtta võtavad venelased. Veel hullem kui saabud tagasi jalutuna, majast ilma ja pere peab sind hakkama kuidagi ülal pidama. Jalutus tänapäeva mõistes vist tähendab osalist töövõimetust - €350 kuus?

[Kriku]

Mis pank nende majadega tegema peaks sõja ajal? Nad oleksid idioodid, kui mobiliseeritute KV sõjaaegsete hindadega sundtäitmisele paneksid.

Aga sõda muidu ongi väga kole asi. Tullakse tagasi käteta, tullakse tagasi jalgadeta, tullakse tagasi hulludena, tullakse tagasi kõik need koos . Ja ükski agressiooni ohver ei suuda kõiki neid kannatusi oma rahvale hüvitada. Heal juhul jääb iseseisvus alles. Erakordselt teravmeelsed tähelepanekud.

[Some]

Huvitav kuidas ukrainlased selle dilemma lahendasid? Seal vist sellist massilist kinnisvaralaenude võtmist pole olnud. Ja hukkumise korral saab pere €310000, mis tõenäoliselt ka kohe puu alla minema ei sunni.

[Erureamees]

Keset rusuvat pilti on aga üks erand. Mõlemad kindlustusseltsid kinnitavad, et kui kindlustatu sooritab enesetapu, makstakse hüvitis välja, eeldusel, et kindlustuslepingu sõlmimisest on möödunud kaks aastat.

Nagu valguskiir keset pilkast pimedust. Walhallasse ei saa, aga kinnisvara jääb alles.

[Kriku]

Ja hukkumise korral saab pere €310000, mis tõenäoliselt ka kohe puu alla minema ei sunni.

Ukraina maksab iga hukkunud sõduri perekonnale 310000 eurot?

Kui meil pole seda maksta, siis jääb sõda ära?

[Some]

Tuleb lihtsalt oma kaasvõitlejatega diil teha, et kui drooniga pihta saad siis leitakse kokku, et ise lasid ennast granaadiga õhku
Võitlema muidugi peab, aga märksa mugavam on võidelda ainult vaenlase vastu. Mitte pankade või ametnikega samaaegselt.

[Some]

Ja hukkumise korral saab pere €310000, mis tõenäoliselt ka kohe puu alla minema ei sunni.

Ukraina maksab iga hukkunud sõduri perekonnale 310000 eurot?

Kui meil pole seda maksta, siis jääb sõda ära?

Samast artiklist:

See on aga teravas vastuolus Ukraina praeguse praktikaga. Seal maksab riik sõjaajal langenud sõduri perele ühekordset rahalist toetust kogusummas 15 miljonit grivnat ehk ligikaudu 310 000 eurot. See summa makstakse välja osade kaupa: 3 miljonit grivnat (umbes viiendik kogusummast) antakse perele kohe kätte, et katta vältimatud kulud. Ülejäänud 12 miljonit grivnat kantakse üle võrdsete osamaksetena 80 kuu jooksul.

Sõda vast vaevalt ära jääb. Kuid miskil põhjusel Ukraina sellise süsteemi siiski sisse viis, ju siis neile tundus otstarbekas.

[AMvA]

Ukraina jaoks on see lihtne, sest vajadusel võivad nad neid grivnasid lihtsalt juurde trükkida

[Fucs]

No ma arvan, et kui siin juba selline sõda käib, et mobiliseeritakse ja võitlejad lahingutes surevad, siis pole siin kellelgi aega tegeleda mingite peretoetuste, kindlustusjuhtumite ja pangalaenudega.

Kas mõned arvavad, et sõja korral on see sõda eraldi "kusagil seal" ja "meie oleme kusagil siin eraldi" ning sellel "meiel" kehtib jätkuvalt rahuaja elukorraldus?

Muideks, menetlemisel on uue seaduse "Tsiviilkriisi ja riigikaitse seadus" eelnõu.
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/ ... 4#W0elf65o

§ 36. Vabariigi Valitsuse juhtimisvolitused finantssektori suhtes
1.
...
5) keelata teatud tehingute või toimingute tegemine või seada neile muid piiranguid,
sealhulgas piirata nende mahtu;
...
7) kehtestada krediidiasutuse osalise või täieliku moratooriumi või kindlustusandja erirežiimi
ning vastavad tingimused ja korra või kehtestada maksejõuetuse või tõenäolise
maksejõuetuse, sealhulgas pankrotimenetluse ja täitemenetluse tingimused.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 sätestatud juhul on Vabariigi Valitsusel õigus
kehtestada määrusega:
1) raha ja muu tagasimakstava vahendi, pensionilepingu alusel väljamakstava summa,
väärtpaberi ja muu sellise nõude tagastamise, väljamaksmise või muu rahuldamise
tingimused;
2) krediidi andmise, tagasi maksmise ja tagamise tingimused;
3) antud krediidi intressi, krediidi kulukuse või muu sellise tasu ülemmäära või peatada
viiviste või leppetrahvide maksmise;
4) kindlustuslepingu alusel väljamakstava summa vähendamise või maksetähtaja
edasilükkamise, kindlustusvõtjale kindlustusmakse vähendamise või maksetähtaja
edasilükkamise ja kindlustuslepingu ülesütlemise tingimused;


§ 48. Lepinguliste kohustuste rikkumise vabandatavus
(1) Füüsiline isik ei vastuta rahalise kohustuse täitmata jätmisest või mittenõuetekohasest
täitmisest tuleneva lepingu rikkumise eest, kui lepingu rikkumise põhjustas:
1) käesoleva seaduse § 94 alusel palga või töötasu vähendamine;
2) käesoleva seaduse § 72 alusel hüvitiste ja toetuste maksmise peatamine või vähendamine;
3) sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikoha (edaspidi sõjaaja ametikoht) ülesannete täitma
asumine.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust nimetatud füüsilise isiku kahjuks kõrvalekalduv
kokkulepe on tühine.

§ 62. Majandustegevuse piiramine
(1) Vabariigi Valitsus või tema volitatud haldusorgan võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal
keelata osaliselt või täielikult teatud liiki või teatud tunnustele vastavate teenuste osutamise...


§ 72. Hüvitiste ja toetuste vähendamine ja maksmise peatamine
(1) Kui erakorralise või sõjaseisukorra ajal, sealhulgas riigi eelarvelise jätkusuutlikkuse
tagamiseks, on vaja kasutada täiendavaid riigi rahalisi vahendeid, võib Vabariigi Valitsus
kriisiolukorra lahendamiseks korraldusega vähendada järgmiste hüvitiste ja toetuste suurust
või peatada nende maksmise:
1) pension, mida makstakse riikliku pensionikindlustuse seaduse või muu seaduse alusel;
2) toimetulekutoetus, mida makstakse sotsiaalhoolekande seaduse alusel;
3) vanemahüvitis, mida makstakse perehüvitiste seaduse alusel;
4) töövõimetoetus, mida makstakse töövõimetoetuse seaduse alusel;
5) töötuskindlustushüvitis, mida makstakse töötuskindlustuse seaduse alusel;
6) töötutoetus, mida makstakse tööturumeetmete seaduse alusel;
7) ajutise töövõimetuse hüvitised, mida makstakse ravikindlustuse seaduse alusel;
tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud kahjuhüvitis, mida makstakse töötervishoiu ja
tööohutuse seaduse alusel;
9) muud riigieelarvest makstavad toetused ja hüvitised.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–8 nimetatud hüvitiste ja toetuste suurust võib
vähendada riigieelarves sätestatud toimetulekupiirini.

jne

Seaduseelnõu seletuskiri

Üldine õiglase hüvitise maksmist välistav asjaolu on võimalus saada hüvitist mujalt. Selleks
võib olla lepingupartner, kindlustus, tööandja või teine isik, kes katab kulud, mis ülesande
täitmise, sundkasutuse või sundvõõrandamise tõttu tekivad. Välistus kehtib ka siis, kui isikul
on võimalus saada hüvitist mujalt, olenemata sellest, kas teine isik oma kohustust täidab (nt
kui kindlustusselts keeldub hüvitist maksmast, siis ei anna see alust nõuda riigilt õiglast
hüvitist, vaid isik peab lahendama vaidluse kindlustusandjaga). Lisaks on kriisiülesande
täitmise, asja sundkasutuse ja sundvõõrandamise eest õiglase hüvitise maksmine välistatud,
kui kahju tekkis lahingutegevuse käigus (lõige 4). Riik ei saa võtta endale vastutust
lahingutegevuse tõttu tekkinud kahju eest, isegi kui isik või tema vara asus lahingutegevuse
piirkonnas vara suhtes kohaldatud sundkasutuse või sundvõõrandamise tõttu.

https://www.koda.ee/sites/default/files ... 2.2023.pdf

Edit:
Mingid postitused kadusid vahepeal siit ära, millele ma vastasin...

[Manurhin]

Nojah, et siis valida - lähed sõtta võtab pank maja ära, ei lähe sõtta võtavad venelased. Veel hullem kui saabud tagasi jalutuna, majast ilma ja pere peab sind hakkama kuidagi ülal pidama. Jalutus tänapäeva mõistes vist tähendab osalist töövõimetust - €350 kuus?

Puude raskusastme saamine sõltub sellest, kui hästi sa oma taotluse kirjutad, ja mida Seksuaaltervise Kliiniku (jah, päriselt, ei ole nali) ekspertarst sellest arvab. Ja kui esitad vaide, siis soovitavalt ainult läbi advokaadibüroo. Kui büroo blanketil saadad, siis on lootust, et rahuldatakse (kohtu vahet ei viitsi sotsiaalkindlustuse ametnikud ka jooksma hakata), kui niisama, isegi kui viimase kursuse juuratudeng sul asja ära aitab viimistleda ja vormistada, siis mitte.

[Some]

Nutu ja hala alla läksid. Aga muidu päris mõistlikud punktid. Näiteks võiks sõja ajaks laenud külmutada ja jooksvad intressid riigi poolt maksta vms. Nii jäävad nii laenuvõtjad kui pangad rahule. Ainus asi, et mis saab kui laenu objekt hävineb? Rahuajal maksab siis kindlustus selle kinni, sõja ajal peab midagi muud välja mõtlema.

[Kriku]

Mitte midagi ei saa. Hävinud objekti väärtus võrdub selle all oleva maa väärtusega miinus rusude koristamine. Pank võib seda sundtäita, kui tahab.