Droonid pea kohal

[Chupacabra]

1. Ukrainas kasutatakse selleks droone. Suurte droonidega saab viia eesmistele positsioonidele 30-40kg. Väikestega 1-2-3 kg. Haavatuid veetakse maadroonidega. Lahtiseks jääb üksuste väljavahetamine, mis on kõrge riskiga tegevus. Meil pole sellele keegi veel mõtlema hakanudki.

2. Olen juba pikemat aega mõlenud, et sõda liigub selles suunas, kus asju tehaksegi väikeste mobiilsete meeskondadega (3-5pax).

[TTT]

Tundmatud droonid mitme Euroopa riigi kohal peaksid kohalikule elanikkonnale selgelt näitama sõja ohte Venemaaga, ütles Venemaa Julgeolekunõukogu aseesimees Dmitri Medvedev. Tema arvates pole vahet, kes täpselt neid droone Saksamaa, Taani, Norra ja teiste riikide strateegiliste rajatiste kohale laseb. „Peaasi, et need kitsarinnalised eurooplased kogeksid sõja ohte oma silmaga. Et nad kardaksid ja väriseksid nagu tummad loomad karjas, keda tapale aetakse. Et nad sittuksid hirmust, oodates oma peatset ja valusat lõppu,“ kirjutas Medvedev Telegramis.

[Manurhin]

Huvitav, miks neid tundmatuid droone juba alla laskma ei hakata? Kui paremat pole, siis üks korralik punt gun'i edasiarendatud versioon võiks selle töö juba ära teha. Muidugi, on ka võimalus, et drooni küljes võib olla nt. tankitõrjemiini jagu lõhkeainet. Selle raskuse tõstmiseks ei pea just väga suur droon olemagi. Mingit väga hullu katastroofi ka ei põhjustaks iseenesest, aga kui ikka kukub mõne Euroopa tähtsama klaasfassaadiga lennujaama ette maha ja seal litaka paneb, siis nende sadade ruutmeetrite klaaside asendamiseks kuluks nädalaid ja kogu Euroopa (tegelikult muugi valge maailma) lennuliiklus oleks parajalt sassis. Või käib hoopis väiksem laks, aga pärast leitakse mingeid kahtlasi kapsleid või ampulle valge pulbriga ja oh siis seda paanikat .

[Walter2]

Huvitav, miks neid tundmatuid droone juba alla laskma ei hakata?

Pakun et üheks põhjuseks miks seda ei tehta on lisaks ohutusele ka siiani roosas heaoluühiskonnas uneleva lääne liiga pikk otsustusahel (on see kaitseväe või sisejulgeoleku teema?)- isegi kui allatoomistehnoloogia oleks olemas. Lisaks tuvastamisele peavad ka allatoojad olema valves ja õigetel positsioonidel. Hävitajatega droonide jahtimise mõttetusest on juba varem räägitud.

[Kriku]

Kuidas aga võidelda vaenlasega, kelle tõhusaim relv on ühendatud peenikese optilise kaabliga? Ukraina insenerid leidsid vastuse, mis on niisama lihtne kui geniaalne. Sotsiaalmeediasse lekkis kummalisel kombel just Vene sõjablogija kaudu omapärane inseneritrikk – pöörlev okastraat, kirjutab Militarnyi.

Idee on väga lihtne. Droon ei vea tavaliselt fiiberoptilist kaablit õhus enda järel, vaid laotab selle lennates maha. Ukraina lahendus kujutab endast umbes 150 meetri pikkust okastraadist tara, mis on ühendatud väikese kontrolleri ja akuga. See seadeldis paneb okastraadi regulaarselt pöörlema – minut aega pöörleb, minut seisab ja nii 12 tundi järjest. Kui nüüd maas lohisev habras valguskaabel satub pöörleva okastraadi pihtide vahele, haagitakse see okaste külge ja purustatakse hetkega, jättes drooni pimedaks ja juhitamatuks.

https://tehnika.postimees.ee/8337796/uk ... nide-vastu

[Kapten Trumm]

Droonide allatulistamisel on see probleem, et kusagil hakkab see taevasse lastud metall ka alla tulema. Kui on lastud kõrgele, siis omandabs kukkudes soliidse kiiruse (on ohtlik). Sõjaoludes on lihtne, annad õhuhäire ja kes väljas kakerdab, on oma vastutusel. Ja õhuhäire lõpp antakse alati väikse viivitusega, et kogu see taevasse lastud raud jõuaks alla tulla.

Seepärast rahuajal võib kuulipildujatest ja Sergeidest droonide pihta tulistamine kätkeda ohtusid seal, kuhu raud alla hakkab tulema.

Eks heidutus võib seisneda mitte droonide pihta tulistamises, vaid droonide lennutajale sama asja korraldamises. Näiteks droonirünnak varilaevastiku tankerile koos järgneva kala näo tegemisega, et meie pole teinud. Sellisest keelest saadakse vatistanis siiani hästi aru. Tõsi, sellega läheb aega - venelased pole siiani taibanud, et kui nad jätkavad samas vaimus neid poolhuupi rünnakuid UKR taristu pihta, siis peagi jäävad nad ilma diisli ja bensiinita, UKR käsi ulatub juba Tjumenini.

[isonts]

Huvitav, miks neid tundmatuid droone juba alla laskma ei hakata?

Igakord kui neid uudiseid loen tuleb mulle silme ette sarnased olukorrad meil eestis ühe sõjaväeosaga ja eluga ühes hotellis välismaal juba mitmed aastad enne seda, kui venelased Ukrainasse sisse läksid. Millise õhinaga ootas julgeolekut tagava üksus pataljoni ülema korraldust pumbad välja tuua ja droonid alla lasta. Samasugust elevust nägin ühe hotellis forceprtection üksusel kui battle captain andis lõpuks käsu droon alla lasta. Tegemist oli sellel ajal ainult vaatlusdroonidega ja ma ei mäleta, et midagi oleks ka alla lastud. Aga vastavad relvad toodi küll kiirelt välja ja hotellis paluti kõigil siseruumidesse varjuda...

[lennumudelist]

Pole tingimata soovitus meile siin, kuna Ukraina õhuruum on sügav (Venemaa õhutõrje ei ulatu sinna), aga Ukraina kõige edukam droonitõrje lennuk (edukam, kui hävituslennukid) paistab olevat 390 km/h ("never exceed" kiirus, tüüpiline 335 km/h) kiirusega An-28.

https://forte.delfi.ee/artikkel/1204089 ... lennumasin