The Wall Street Journali arvamustoimetaja Greg Ip kirjutas mõni aeg tagasi, et kui põlvkond tagasi arvati, et Hiina liberaliseerib oma majanduse ja muutub üha sarnasemaks Ameerikaga, siis nüüdne tegelikkus on vastupidine: USA majandus hakkab üha rohkem sarnanema Hiina omaga, kirjeldades Trumpi poliitikat riigikapitalismina.
USA pole küll veel nii kaugele läinud kui Hiina või isegi riigikapitalismi pehmemaid praktikaid viljelevad Venemaa, Brasiilia ja mõningatel juhtudel isegi Prantsusmaa, kuid liikumine riigikapitalismi suunas on üsna selge. Juba uue administratsiooni valitsemise esimestel kuudel omandas valitsus USA terasetootjas U.S. Steel nn kuldaktsia. Kuldaktsia oli tingimuseks, et USA konkurentsiamet kinnitaks ettevõtte omandamise Jaapani terasetootja Nippon Steeli poolt. Trump sõlmis ka mikrokiipide tootjate Nvidia ja Advanced Micro Devicesega (AMD) kokkuleppe, mille kohaselt ettevõtted maksavad riigile 15 protsenti kiipide H20 Hiinasse müügist teenitud tulust. Juulis ostis Pentagon 15 protsenti haruldasi muldmetalle kaevandavas ettevõttes MP Materials, saades sellega ettevõtte suurimaks aktsionäriks. Seni suurimaks üllatuseks on riigi osaluse omandamine raskusse sattunud kiibitootjas Intel.
USAd on õigusega peetud turule orienteeritud majanduseks ja riigiks, kes on sekkunud eraettevõtlusse vaid äärmisel juhul kriisiolukordades. Teise maailmasõja ajal võttis riik enda kontrolli alla tootmise, kasutades selleks riigikaitsetootmise seadust (Defence Production Act). Sama seadust on kasutatud ka näiteks koroonapandeemia ajal ja muudel puhkudel. Nii omandas valitsus finantskriisi ajal raskustesse sattunud autotootjad Chrysler ja General Motors ning osaluse terves reas pankades ja finantsinstitutsioonides. Tõsi, eelnevatel kordadel kasutati seda seadust ajutiselt. Tegelikult ei ole Trump siin unikaalne. Iga majandus ja majandusblokk üritab leida tasakaalu riigi ja turu vahel aegadel, mil uued tööstusharud on suures muutuses, tarneahelad arenevad ning valitseb mure geopoliitilise ja geoökoloogilise konkurentsi pärast.
Mis aga eristab Trumpi järsku pöördumist turukapitalismi suunas teistest, on see, et ta juhib erakonda, mis on vähemalt viimased aastakümned kaitsnud turumajandust üle kõige, kirjutab ajakiri Foreign Policy.
«Vabariiklaste jaoks valitsevad turujõud niikaua, kuni jutt läheb riiklikule julgeolekule, aga riikliku julgeoleku mõiste on laienenud kaugele igasugusest äratundmisest,» selgitas Bauerle Danzman. «Pole midagi, mida ei saaks tõlgendada läbi hiiglasliku riikliku julgeoleku prisma – just see ongi andnud vabariiklastele voli selliselt tegutseda,» lisas ta.
Seda, et praegu vabaturumajandus ei toimi, räägivad avalikkusele nii vabariiklased kui ka demokraadid. Eelmine president Joe Biden otsis võimalusi majanduse struktuuri muutmiseks. Tema esitatud inflatsiooni alandamise seaduse (Inflation Reduction Act) kohaselt eraldati 400 miljardit dollarit nn puhta energiaga seotud laene ning Mikrokiipide ja Teadusseadusega (Chips and Science Act) oli ette nähtud 39 miljardit dollarit toetusi, millest 8,5 miljardit eraldati Intelile. Nüüd pööras Trump tehingu vastupidiseks, konverteerides riigiabi kümneprotsendiliseks omandiks. President Biden blokeeris U.S. Steeli ülevõtmise Nippon Steeli poolt, ehkki tema meeskond selles tehingus julgeolekuriske ei leidnud. President Trump pööras Bideni veto tagasi, nõudes endale nn kuldaktsiat, mida saaks siis kasutada ettevõtte otsuste tegemisel.
The Wall Street Journal kirjutab, et kuldaktsia staatus ja nimi matkib Hiina ettevõtete omi. Kuldaktsiate emiteerimist nõuab Hiina kompartei. Kuldaktsia annab valitsusele võimaluse vetostada ettevõtte teatud strateegilised otsused.
https://majandus.postimees.ee/8339943/a ... smi-suunas
