Püüan seletada. On kuradi mõttetu maksta kellelegi palka kui tema ainsaks ülesandeks on tõsta lindi ots masinase ja siis laskurile õlale patsutada. Aga õnneks õpib selle tegevuse ära isegi väikese IQga inimene päeva jooksul. Sõdur peab seda oskama aga see ei pea olema ainus milleks teda on õpetatud. Kui see nii oleks siis loomulikult lastakse esimesel võimalusel jalga, nii surrakse igavusse ära!
Esitan kiire loetelu ühe tavalise kaprali toimetustest 5 aasta jooksul, järjestus ei ole kronoloogiline. Dzungil treeningradade hooldus, koolitus, 2 väljatõmbe OPi Alžeerias (oletatavalt), rahuvalve Küprosel, hulgim kohalike tolvanite distsiplineerimis OPe Suriname ja Guajaana piiride läheduses. Osalemine jänkidele toetusana nende OPis Kolumbias. Ja ikkagi oli põhiline töö (ehk siis see mis lepingusse läks) Ariane raketi valvamine.
Sama Eestis, meestele tuleb tegevust anda mitte neid raisata mürsu toppimisega torusse (peale seda kui vastav oskus on omandatud). Ja neid välismissjoone peaks selles vastikus paigas nimega maa jaguma. Ja see 155 toru ei vaja 24h mehitatust, mida tal ilmselt praegu ka ei ole vaid võimet see võimalikult kiirelt mehitada.
Nüüd küsin sinult vastu midagi mida osad ilmselt tõlgendavad kaitsetahte õõnestamisena. Millist lahingvõimet omab sinu arvates 10 aastat reservis olnud mees kes vastavalt tõenäosusele ei ole just liialt sportlike eluviisidega ja muidugi ei ole käinud mitte ühtedelgi kordusõppustel. Ja miks eeldada, et on oluliselt suurem kaitse võime kui meil on selliseid võtta 15 pataljoni kui meil oleks 3 pataljoniga treenitud meestega. Lisaks veel see, et ei tekki mingit lolli ootust, et minu õlle kõhuga naaber kaitseb minu kodu ka ehk siis tunneb vast suurem hulk mehi vajadust ISE midagi oma kodu kaitseks ära teha (on see siis kaitseliit või midagi muud).
Hirm
-
marksman
- Liige
- Postitusi: 622
- Liitunud: 15 Nov, 2005 15:58
- Asukoht: kaardilt sa seda kohta ei leia;)
- Kontakt:
15 pataljoni reserviste (kõik nad ei ole 150kg kaaluvad) on ALATI parem valik, kui 3 pataljoni soomukitel "elukutselisi kõrilõikajaid."
jõu vastu lihtsalt ei saa. ja sinu skeemi kohaselt ei ole kedagi, kes tagaks nende kolme pataljoni kõrgemat toetust nii lahingutoetuse, kui lahinguteenindustoetuse järgi.
Elukutselisel sõduril peab olema huvitav, muidu ta ei ole ega tee midagi, vaid läheb mujale tööle. ja AINULT missiüksusi koolitada pole ju mõtet. on EESTI KAITSEvägi. see on prioriteet
jõu vastu lihtsalt ei saa. ja sinu skeemi kohaselt ei ole kedagi, kes tagaks nende kolme pataljoni kõrgemat toetust nii lahingutoetuse, kui lahinguteenindustoetuse järgi.
Elukutselisel sõduril peab olema huvitav, muidu ta ei ole ega tee midagi, vaid läheb mujale tööle. ja AINULT missiüksusi koolitada pole ju mõtet. on EESTI KAITSEvägi. see on prioriteet
Meil on üldse kohutavalt paljud asjad mis võivad ebameeldivad olla riigisaladus.marksman kirjutas:10a taguste ajatenijate lahinguvõime on riigisaladus Laughing
aga nad pole kindlasti esimeste seas, kes rindele lähevad, kuna mõtle, mis relvad olid 10a tagasi ja kas ÄKKI on ikka mingit "meeldetuletust" vaja, ühtlustust, kokkutöötamist.
Siin jääme sinuga eri arvamusele. Ma kardan, et neil ei ole just palju aega selle kokkutöötamise harjutamiseks. Eeldus järgmine, kui 60 päeva pärast peale invasiooni Eestisse on meil veel osa riigi territooriumist (ei pea silmas saari) oma armee kontrolli all ja siia on saabunud paar diviisi Abramseid on Eesti armee oma ülesandega hiilgavalt hakkama saanud ja see palju temast järgi on omab ainult statistilist tähtsust.
Ja see ongi missiooni meeste koolitamise/pidamise mõte. Saada need Abramsid siia kui meil häda on. Ja see 3 pataljoni on lihtne arvutus. Selleks, et NATOs keegi olla on vaja omada pataljoni. Selleks, et pataljon saaks opereerida on vaja veel 2 pataljoni reservi.
Tule mõistusele!!!!!!!marksman kirjutas:15 pataljoni reserviste (kõik nad ei ole 150kg kaaluvad) on ALATI parem valik, kui 3 pataljoni soomukitel "elukutselisi kõrilõikajaid."
jõu vastu lihtsalt ei saa. ja sinu skeemi kohaselt ei ole kedagi, kes tagaks nende kolme pataljoni kõrgemat toetust nii lahingutoetuse, kui lahinguteenindustoetuse järgi.
Elukutselisel sõduril peab olema huvitav, muidu ta ei ole ega tee midagi, vaid läheb mujale tööle. ja AINULT missiüksusi koolitada pole ju mõtet. on EESTI KAITSEvägi. see on prioriteet
Kergrelvastuse juures viiekordne inimülekaal + vähene (et mitte öelda olematu) kogemus on eelis?!
OK puust ja punaseks. Kevad torm saab kohe läbi. Poisid peaksid selle läbimise järel olema paremas vormis ja tahtmises kui need kes on 10 aastat kusagil kontoris paberit solkinud. Korraldame Militaar.net`i kevadmängud. Üks kompanii ajateenistuse läbinudi 2 rühma (7-8 lahing kogemusega meest rühmas) vastu. Ajateenijatele paneks välja korralikud õlled kui nad võtavad maha pooled oma vastased, mis peaks olema suhteliselt reaalne. Soomukid jätaks mängust välja, esiteks läheks selle organiseerimine keeruliseks (kui sa just kaitseväes ei tööta ja sealt „laenata” ei saa) ja teiseks jääks siis vastastest järgi ainult sitt ja sulepuru. Ja nagu sa tead jääb sellise mängu juures ikkagi puudu reaalne hirm surma saada mis lahingus annaks järjekordse eelise elukutselistele.
Kumb on hirmsam:
1) lesida jube hea väljaõppega kompaniiga kuskil araabia linnaväljakul ja teada, et see üksik snaiper kärutab sulle kuuli pähe kohe kui pead tõstad.
2) lesida kuskil kagu eestis põõsa all, sinust paremal ja vasakul on veel 25 000 kuskil mälu põhjasoppides oleva väljaõppega tonti, ning teada, et statistiline tõenäosus, et sinu vastas olijaist keegi just sulle pihta saab, on tegelikult väga väike.
Muuseas: teadmiste ja harjumuste taastamine võtab vaid paar nädalat. Uue käsituli-relva tutvustamine ei päevagi. Teoreetiliselt võimaldavad seadused kutsuda reserviste kuni 45 aastaseks saamiseni iga aasta nädalaks õppekogunemistele. Miks seda ei tehta on juba eraldi teema.
1) lesida jube hea väljaõppega kompaniiga kuskil araabia linnaväljakul ja teada, et see üksik snaiper kärutab sulle kuuli pähe kohe kui pead tõstad.
2) lesida kuskil kagu eestis põõsa all, sinust paremal ja vasakul on veel 25 000 kuskil mälu põhjasoppides oleva väljaõppega tonti, ning teada, et statistiline tõenäosus, et sinu vastas olijaist keegi just sulle pihta saab, on tegelikult väga väike.
Muuseas: teadmiste ja harjumuste taastamine võtab vaid paar nädalat. Uue käsituli-relva tutvustamine ei päevagi. Teoreetiliselt võimaldavad seadused kutsuda reserviste kuni 45 aastaseks saamiseni iga aasta nädalaks õppekogunemistele. Miks seda ei tehta on juba eraldi teema.
Viimati muutis Madis22, 14 Mai, 2007 12:30, muudetud 1 kord kokku.
The laws of physics is more what you'd call 'guidelines' than actual rules.
Selle asemel, et heietada hirmust surma ees, võiks inimestele teha selgeks, et surm on elu lahutamatu osa, teda pole mõtet karta: kuni te elate, teda pole... ja kui ta tuleb, siis juba teid pole...Kruuda kirjutas:...Ja nagu sa tead jääb sellise mängu juures ikkagi puudu reaalne hirm surma saada mis lahingus annaks järjekordse eelise elukutselistele.
Seni, kuni vastava elufilosoofiaga kaader väljaõpetatakse võiks anda võimalus ka neile, keda ei seo siinse maailmaga eriti midagi, mis võiks neis seda eespoolmainitud surmahirmu tekitada (vähihaiged, invaliidid, asotsiaalid).
Parem surra püstipäi, kui elada kogu elu põlvili!
ProPatria
Hea sõna ja pussiga saavutab enamat, kui lihtsalt hea sõnaga...
Täpselt.
Ma ei tea kuidas on Prantsusmaal lood, aga tavaline britt ei tea kuskohas Eesti on, ja teda ei koti ka mis Eestis toimub, pühitagu või kogu maa vee alla.
Millegitõttu arvan et Prantsusmaal ja Saksas on sama lugu.
Tsiviilelanikkonna toetust asja vastu saaks ehk Poolast, Leedust, Lätist ja Soomest. Kui madinaks läheb, on neil aga niigi tegu enda positsioonide kindlustamisega. USA ehk saadab mingit sümboolset abi, aga vaevalt et relvajõude.
Ma ei tea kuidas on Prantsusmaal lood, aga tavaline britt ei tea kuskohas Eesti on, ja teda ei koti ka mis Eestis toimub, pühitagu või kogu maa vee alla.
Millegitõttu arvan et Prantsusmaal ja Saksas on sama lugu.
Tsiviilelanikkonna toetust asja vastu saaks ehk Poolast, Leedust, Lätist ja Soomest. Kui madinaks läheb, on neil aga niigi tegu enda positsioonide kindlustamisega. USA ehk saadab mingit sümboolset abi, aga vaevalt et relvajõude.
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Tegelikult suhtuvad paljud endised ja praegused kaadrivennad reservistidesse eelarvamusega (et mitte öelda põlgusega). Seda on näha ka Kruuda jutust.
Mul on olnud juhust käia mõnedel reservõppekogunemistel ja asi toimis täiesti rahuldavalt. Kes on füüsiliselt sobimatu, neid lihtsalt kasutatakse seal, kus nad toime tulevad. Kui vile käib, jooksevad ka 40sed vennad päris käbedalt magamiskotist positsioonidele.
Tegelikult (natuke arvutades) on praegu opstruktuur arvestatud selliselt, et neid Kruuda kirjeldatud 10 a tagasi teeninud ja 50 kg lisakaalu omandanud sõdureid ei vajata. 15-20 000 meest annavad vabalt kokku ka olemasolevate väeosade koosseisud+ kuni 5 a tagasi käinud reservistid. Jutt 50stest õllekõhtudest on fiktsioon, 5 a tagasi käinud vajavad ehk natuke meeldetuletamist.
Mis opstruktuurist üle jääb, siis seal on valmidusaeg suurem - aga kui võtta aluseks sellistel puhkudel tavaline valmidusaeg 90 päeva, siis selle ajaga koolitatakse ka kõige viletsama füüsilise ja vaimse mäluga reservistist normaalne sõdur.
Mis puudutab seda 3 vs 15 pataljoni, siis läheb meelest üks asi - raskerelvastus. Pataljoni struktuuris on kõige raskem relv 82 mm MP ja sellega mingit pealetungi ette ei valmista. Selleks on eraldi üksused. Pataljonil pole isegi normaalset laatsaretti.
15 pataljoni on Eesti oludes jagatud brigaadidesse, millele on ette nähtud suurtükid, ÕT vahendid, korralik tagalatoetus jne.
Mina panustaks 15 peale
Mis puudutab reserväelaste efektiivsust, siis Iraagis on olude sunnil kasutusel ka rahvuskaartlased (noh nagu KL). Tulevad toime samahästi kui need kardetud palgasõdalased NY neegrigetodest. Nt USA palgaarmees on palju inimlikus mõttes kõntsa - need, kes tsiviilis oma eluga hakkama ei saa.
Mis puudutab seda elukutselisust, siis tõelise eelise saavad nad siis, kui neil on sõduristaazi ütleme 10 aastat. Kui palju aga neid tegelikult on - isegi Scouts on muutunud läbisõiduhooviks. Saadakse oma papp kätte ja aidaa.
Mul on olnud juhust käia mõnedel reservõppekogunemistel ja asi toimis täiesti rahuldavalt. Kes on füüsiliselt sobimatu, neid lihtsalt kasutatakse seal, kus nad toime tulevad. Kui vile käib, jooksevad ka 40sed vennad päris käbedalt magamiskotist positsioonidele.
Tegelikult (natuke arvutades) on praegu opstruktuur arvestatud selliselt, et neid Kruuda kirjeldatud 10 a tagasi teeninud ja 50 kg lisakaalu omandanud sõdureid ei vajata. 15-20 000 meest annavad vabalt kokku ka olemasolevate väeosade koosseisud+ kuni 5 a tagasi käinud reservistid. Jutt 50stest õllekõhtudest on fiktsioon, 5 a tagasi käinud vajavad ehk natuke meeldetuletamist.
Mis opstruktuurist üle jääb, siis seal on valmidusaeg suurem - aga kui võtta aluseks sellistel puhkudel tavaline valmidusaeg 90 päeva, siis selle ajaga koolitatakse ka kõige viletsama füüsilise ja vaimse mäluga reservistist normaalne sõdur.
Mis puudutab seda 3 vs 15 pataljoni, siis läheb meelest üks asi - raskerelvastus. Pataljoni struktuuris on kõige raskem relv 82 mm MP ja sellega mingit pealetungi ette ei valmista. Selleks on eraldi üksused. Pataljonil pole isegi normaalset laatsaretti.
15 pataljoni on Eesti oludes jagatud brigaadidesse, millele on ette nähtud suurtükid, ÕT vahendid, korralik tagalatoetus jne.
Mina panustaks 15 peale
Mis puudutab reserväelaste efektiivsust, siis Iraagis on olude sunnil kasutusel ka rahvuskaartlased (noh nagu KL). Tulevad toime samahästi kui need kardetud palgasõdalased NY neegrigetodest. Nt USA palgaarmees on palju inimlikus mõttes kõntsa - need, kes tsiviilis oma eluga hakkama ei saa.
Mis puudutab seda elukutselisust, siis tõelise eelise saavad nad siis, kui neil on sõduristaazi ütleme 10 aastat. Kui palju aga neid tegelikult on - isegi Scouts on muutunud läbisõiduhooviks. Saadakse oma papp kätte ja aidaa.
5+Madis22 kirjutas:Kumb on hirmsam:
1) lesida jube hea väljaõppega kompaniiga kuskil araabia linnaväljakul ja teada, et see üksik snaiper kärutab sulle kuuli pähe kohe kui pead tõstad.
2) lesida kuskil kagu eestis põõsa all, sinust paremal ja vasakul on veel 25 000 kuskil mälu põhjasoppides oleva väljaõppega tonti, ning teada, et statistiline tõenäosus, et sinu vastas olijaist keegi just sulle pihta saab, on tegelikult väga väike.
Muuseas: teadmiste ja harjumuste taastamine võtab vaid paar nädalat. Uue käsituli-relva tutvustamine ei päevagi. Teoreetiliselt võimaldavad seadused kutsuda reserviste kuni 45 aastaseks saamiseni iga aasta nädalaks õppekogunemistele. Miks seda ei tehta on juba eraldi teema.
Ehk vastad ise kumba hirmsamaks pead.. Statistiliselt tapavad juhuslikud kuulid kindlasti rohkem kui üks snaiper (eriti veel kaltsust snaiper
)Miks ei tehta on hea küsimus aga kuni seda ei tehta on järeldused nende reservide üle samad. Samas palju on kaitseliidus mehi kes reaalselt paar korda aastas laskmas ei käi.
Kompanii ajateenijaid (112-115 meest). Lahing rühm (kui tahad peenutsevalt siis dessant rühm kuni 8 meest koos jumalaga, ehk siis ühe kopteriga saabujad). Matemaatika siis selline 115:15=7,6 ajateenijat ühe mehe vastu.
Palun mitte lugeda minu suhtumisest välja mingit põlgust!!! See on täiesti emotsiooni vaba hinnang. Kujutage ette, et te olete õppinud poksimist ja nüüd ronite ringi samas kaalus elukutselisega.
Mingil „arusaamatul” põhjusel ronisid jänkid isegi Afganistani toetama NLi eest. Jänkidel ei tuleks sõda Venemaaga vaid sõda Eesti vabariigi kaitsel. Sellel on oluline erinevus.. vähemalt suurte riikide jaoksmarksman kirjutas:Kruuda... tule ise mõistusele.
EESTI pärast ei alusta NATO MITTE KUNAGI VENEMAAGA sõda.
unusta ära. me võime saada küll mingit abi varustuse ja tekkide (näiteks ) näol, aga ei saa me kunagi Abramsi pataljone ega Märiine
Ja pealegi kui neid diviise siia ei tule siis ei oleks arukas mitte panustada armeesse vaid laevadesse.
Heh heh hehKruuda kirjutas:Mingil „arusaamatul” põhjusel ronisid jänkid isegi Afganistani toetama NLi eest. Jänkidel ei tuleks sõda Venemaaga vaid sõda Eesti vabariigi kaitsel. Sellel on oluline erinevus.. vähemalt suurte riikide jaoks
Ära võta isiklikult aga see on küll paras naiivne jutt
Arvad äkki, et näiteks "Marshalli plaan" oli kah jänkide heast südamest loodud, et Saksamaad üles ehitada?
See on puhtalt poliitiline:
Külma sõja ajal oli USA sooviks peatada kommunismi, kui rivaali, mõjujõu laienemine. Selle jaoks loodi ka näiteks "Marshalli plaan", kuna muidu oleks Lääne-Saksamaa olnud nõrk, poleks suutnud vastu seista NL kommunismi laiendusele (nn. "maailmarevolutsioonile")
Samal põhjusel toimus ka Korea sõda, Vietnami sõda, igasugused Kesk-Ameerika konfliktid, Kuuba kriis, loodi NATO baasid Euroopasse jne. jne.
Afganistani kohta aga nii palju, et USA oli kaheksakümnendatel juba selgelt Külma Sõda võitmas. NL aga sidus ennast väga ettenägematult vallutussõtta (kahtlemata eeldati, et "võidukas punaarmee" pühib afganistaani jõud minema). USA aga kasutas juhust NL nõrgestamiseks ja hakkas toetama afgaane, saates neile nii relvastust (stingerid) kui andes väljaõpet.
Nüüd aga küsimus suurele ringile. Mida on Eestis nii väärtuslikku, et USA selle eest sõdima hakkab?
-
marksman
- Liige
- Postitusi: 622
- Liitunud: 15 Nov, 2005 15:58
- Asukoht: kaardilt sa seda kohta ei leia;)
- Kontakt:
Trumm-Trumm, nüüd astusid ikka koledasti ämbrisseKapten Trumm kirjutas:
Mis puudutab seda 3 vs 15 pataljoni, siis läheb meelest üks asi - raskerelvastus. Pataljoni struktuuris on kõige raskem relv 82 mm MP
82 mm pole MEIL kindlasti, kohe üldse mitte
pataljoni relv ikka 120 mm
ja ka idanaabril on BMP pataljonis ikka 120mm patarei. BTR-i pataljonis sis kas 120 või 82 mm 2 rühma
Kui venemaa peaks eestit ründama, siis juriidiliselt on ta juba natot rünnanud. Kui teised natosse kuuluvad riigid sellisel juhul ei käivita Eesti sõjalise toetamise protsessi, siis on nato omadega läbi kukkunud ning laguneb iseenesest. Ma ei näe põhjust, miks ei peaks meie liitlased meile kui mitte muud, siis vähemalt õhutoetust saatma. Piisavaks põhjuseks meid toetada on juba vajadus koalitsiooni koos hoida. Rääkimata venelaste takistamisest jäävabade sadamate ja euroopa suurimate potensiaalsete uraanivarude hõivamisel.
The laws of physics is more what you'd call 'guidelines' than actual rules.
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Tegelikult vahet pole kas 82 või 120. Mingeid operatsioone sellega ikkagi ei arenda, rohkem hädapärane enesekaitse. ÕT relvadest on pataljonis maks 12,7. Brigaadis on 155 mm, 23 mm, kohe tulevad ÕT raketid+radarid, Mapats....marksman kirjutas:Trumm-Trumm, nüüd astusid ikka koledasti ämbrisseKapten Trumm kirjutas:
Mis puudutab seda 3 vs 15 pataljoni, siis läheb meelest üks asi - raskerelvastus. Pataljoni struktuuris on kõige raskem relv 82 mm MP
82 mm pole MEIL kindlasti, kohe üldse mitte
pataljoni relv ikka 120 mm
ja ka idanaabril on BMP pataljonis ikka 120mm patarei. BTR-i pataljonis sis kas 120 või 82 mm 2 rühma
Tegelikult pole kolm pataljoni mingi sõdimisvõimeline jõud Eesti suurusel alal. Sest neile logistilise ja tuletoetuse andmiseks on vaja teist kolm pataljoni veel.
Ehk kui meie suutlikkus on värvata kolm "profi" pataljoni, siis kaevikusse saab panna hädapärast kaks. Ülejäänud tegelevad nende toetamisega. Seejuures puudub neil reserv. Ja kui KL kinni panna, siis ka sisekaitse.
Antud juhul ei ole asi päris liitmistehe. Kolm jalaväepataljoni 1+1+1=3
15 jalaväepataljoni 1+1+1+1+1+1+1+1+1+1+1+1+1+1+1=30. Vahe tuleb raske- ja ÕT relvadest, mida pataljonis pole ja mida ta ei suudaks hallata. Ja ükski JV väljaõpe seda ei kompenseeri.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Bing [Bot] ja 2 külalist