China humiliated Germany: in the PRC, no one wants to meet with German politicians
German Foreign Minister Wadenfuhl is canceling his trip to China because "no one wants to meet with him."
Earlier, Western media reported that a group of high-ranking EU officials would go to China next week for urgent talks. The Guardian notes that the main goal of the visit will be to try to save the European automotive industry.
The cancellation of the German Foreign Minister's visit to China is a diplomatic disaster, notes the German newspaper Die Welt.
The publication notes: German Chancellor Friedrich Merz has been in office for six months but has not yet visited the PRC for talks. He was supposed to meet with Xi Jinping next week, but the PRC leader "did not find the time."
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
Hiina lööb veel Saksamaale piiranguid peale, selleks et Saksa saaks tööstuse jaoks vajalike muldmetalle..
China is blackmailing Germany.
The report confirms that German companies are required to share sensitive industrial data—including blueprints (e.g., diagrams and supply chain layouts), customer lists, and even three-year production forecasts—with Chinese authorities in order to obtain export permits for rare earths.
China is now forcing German firms to hand over sensitive industrial data—including blueprints and supply-chain details—to get approval for rare earth exports.
Berlin has no quick fix, and companies fear losing trade secrets or facing supply squeezes.
German companies have started trading industrial secrets in exchange for Chinese rare materials - Bloomberg
To keep rare earth supplies flowing, German companies are giving China a front-row seat to their industrial blueprints: diagrams, supply chain layouts, customer lists, and even 3-year production forecasts.
All this, just to get a 6-month license for rare earth supplies.
The German government reportedly has no clue what’s being handed over and no real plan to stop it.
Officials literally had to ask German firms what China was collecting and most didn’t even respond.
Smaller manufacturers are already shutting down. Big firms are playing along to survive.
The data covers sectors such as defence contractors, car part suppliers, and precision toolmakers.
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
Maailm on muutunud. Lääs on aastakümneid enda põhimõtted ja huvid hüljanud paari ekstra dollari/euro nimel. Alati otsitakse kompromissi ja räägitud läbi. Lisaks torpedeeritakse oma majandust kliimahullusega. Ida pool tõlgendatakse seda nõrkusena. Hiina on saavutanud positsiooni, kus saab hakata enda huvisid suruma. Hiina on kogunud julgust - pannakse vastu Trumpile tariifisõjas, koloniseeritakse Aafrikat, mõnitatakse Saksamaad, Venemaast on tehtud vasall. Ja kahjuks lähevad asjad lääne jaoks palju hullemaks. Meie ettekujutus Hiinast kui odava kräpi tootjast on aegunud. Hiina on täna inseneeria superjõud. Nad automatiseerivad tootmist oluliselt kiiremini kui lääs või kes iganes. Hiinas paigaldatakse aastas tööstusroboteid rohkem kui ülejäänud maailmas kokku. Aga arvatakse, et tõeline maksahaak USA'le on alles tulemas. Varem oli Hiina majandusest suur osa eksport ja neil oli kasulik jüääni hoida nõrgana. Täna annab eksport ainult 20% Hiina majandusest ja osakaal langeb. Kui tarbimise osa annab majandusest suurema osa, siis tasub oma valuuta hoida hoopis tugevana. USA on seda saanud teha tänu sellele, et dollar on olnud maailma reservvaluuta. Kui Hiina suudaks jüääni muuta maailma reservvaluutaks, siis oleks see USA majandusele katastroof ja Hiinale tohutu kasu. Kuni 1971 aastani oli USA dollar tagatud kullaga. Järgmised 50 aastat mindi lihtsalt inertsist edasi. Aga täna kaheldakse selles üha häälekamalt, eriti USA tohutu võlakoorma valguses. Ja ega keegi väljaspool USA enam USA võlga ostagi. USA võlg on 38 triljonit dollarit ja välisinvestorid (riigid, keskpangad, fondid jm) omavad alla 25%. USA riigi suurim võlausaldaja on... trummipõrin.... USA keskpank. Ja kust saab USA keskpank selle raha? Igatahes mitte maksudest. Nad lihtsalt kirjutavad arvutis nulle. Ehk klassikaline rahatrükk.
Ametlikult ostab Hiina keskpank kulda kokku kümnete ja sadade tonnide kaupa. Aga mitteametlikult kogutakse kulda kordades rohkem. Näiteks aktsepteeritakse Venemaa kullavarusid sõjakaupade eest, Hiina kullatootjatel on keelatud kulla eksport - keskpank ostab kõik kokku, Aafrikast veetakse kaevandatud kuld otse Hiina. Tagasihoidlikumad analüütikud ütlevad, et Hiina lihtsalt paigutab varasid kulda ja vähendatakse US võlakirjade osakaalu. Käredamad ütlevad, et Hiina valmistub jüääni tagamiseks kullaga. See liigutus võtaks dollarilt reservvaluuta staatuse, USA võlakirjade intress läheks üles. Arvatakse, et intressimäär võiks tõusta isegi kaks korda. USA föderaalne eelarve on ca 7 trilljonit dollarit. Sellest 1 triljon kulub tänase võla teenindamiseks ja olukord on keeruline. Aga kui intressid tõusevad kahekordeks, siis kuluks juba 2 triljonit. Ja see oleks ainult intressid, põhiosa ei maksta.
Kiire ääremärkus, Hiina on maailma suurim taastuvenergia tootja. 31% energiast saab taastuvatest allikatest, seda on rohkem kui nt Poolal, Prantsusmaal ja USAl. Ja tuule ka päikseparke uhatakse täie rauaga praegu.
Chupacabra jutt on üldjoontes õige, aga ega Hiinal seal ka nii väga paradiis ole... Jah USA riigivõlg on nüüdseks umbes 38 triljonit dollarit. Veel hiljuti aitasid seda katta välisinvestorid - riigid, keskpangad ja fondid, kes ostsid USA võlakirju. Aga nüüd on nende osakaal langenud alla 25%, mis tähendab, et USA peab oma võlga ise rahastama. Lihtsustatult öeldes: riik laenab iseendalt, ehk kirjutab arvutisse uusi nulle juurde – seda nimetatakse viisakamalt “digitaalseks rahatrükiks”. See süsteem püsib seni, kuni maailm usub dollari väärtusesse. Niipea kui usaldus hakkab murenema, kaotab kogu see hämapõhine majandus oma toe.
Hiinal on pikajaline plaan et osta kulda kokku ja teha jüaan kullaga tagatavaks valuutaks, mis võib USAle hukutavalt mõjuda.
Hiina majandus on väliselt tugev ja distsiplineeritud – suur tootmisvõime, hea infrastruktuur ja tugev kontroll varude üle.
Aga kui vaadata sissepoole, on pilt palju hapram. Mitmed senised kasvumootorid on väsinud, ja uus majandusmudel pole veel tekkinud.
Hiina kasvas aastakümneid tänu kolmele sambale: odav tööjõud, massiivne eksport ja riiklik ehitusbuum.
See toimis seni, kuni maailm vajas odavaid tooteid ja Hiinas oli noor tööjõud. Nüüd on töö kallim, eksport aeglustub ja uusi linnu pole enam mõtet ehitada - paljud neist on juba tühjad. Majanduse vana mootor lihtsalt ei vea enam edasi.
Umbes kolmandik Hiina majandusest on seotud kinnisvaraga. Aga hinnad langevad, inimesed ei osta ja suured arendajad (nt Evergrande, Country Garden) on sisuliselt kokku kukkunud. Enamiku hiinlaste rikkus on kinnisvaras, kui see väärtus kaob, kaob ka usaldus ja tarbimine. See on sisuliselt Hiina enda versioon USA 2008. aasta kriisist, lihtsalt palju suuremas mastaabis.
Rahvastik on hakanud ametlikult vähenema ja sündimus on rekordiliselt madal (alla ühe lapse naise kohta). Tööealisi jääb vähemaks, sotsiaalkulud suurenevad ja noorte tööpuudus on ametlikult üle 20%. See tähendab: ühiskond vananeb enne, kui ta jõuab tõeliselt rikkaks saada — ja see surub majanduskasvu alla.
Ametlik riigivõlg on umbes 80% SKP-st, aga koos kohalike omavalitsuste ja varjatud laenudega võib see olla 250% või rohkem. Palju sellest rahast on läinud tühjade linnade ja kahjumlike projektide peale. Valitsus trükib sisuliselt raha ja hoiab süsteemi elus, käskides pankadel pankrotte vältida. See loob näilise stabiilsuse, aga takistab majandusel end puhastada, täpselt nagu juhtus Jaapanis 1990ndatel.
Jüään ei ole vabalt kaubeldav valuuta ja kapitali liikumist kontrollitakse rangelt. Välisinvestorite usaldus on langenud – 2024. aastal läks Hiinast välja rohkem raha, kui sisse tuli. See tähendab, et Hiina peab nüüd oma majandust ise finantseerima, ilma väliskapitalita, mis muudab olukorra hapraks.
Kuigi Hiina on tehnoloogiliselt tugev, piirab riik liigselt ettevõtlust ja vaba mõtet. Ettevõtted ei saa kasvada ilma poliitilise heakskiiduta ja noorte loovus on allasurutud. See on pikaajaline arengupidur - innovatsioon vajab vabadust, aga Hiina süsteem on üles ehitatud kontrollile.
USA ja Euroopa vähendavad sõltuvust Hiina tarnetest (nn lahtisidumise poliitika poliitika). See tähendab, et Hiina kaotab aeglaselt oma tähtsaimad turud, eriti kõrgtehnoloogias. Uued turud Aafrikas ja Ladina-Ameerikas on liiga väikesed, et seda kompenseerida.
Kokkuvõttes on Hiina hiiglane savijalgadel, väliselt tugev, aga sisemiselt habras. Neil on tehnoloogiline võimekus ja strateegiline distsipliin, kuid süsteem, mis ei luba arengut ega loovust, ei suuda kasvu enam samas tempos taastada.
See ei tähenda, et Hiina oleks languses, kuid see aeg, kus nende majandus kasvas kümneid protsente aastas, on selgelt läbi.
Samas ega lääneriikidel ka midagi hõisata pole, samuti probleemid majanduses ja rahvastikus vabadusest hoolimata. Hiina kasv jääb ikka kõrgemaks läänega võrreldes ja sinna, kus nad praegu on, on hiinlased ikka jõudnud sellesama mittevaba süsteemi tingimustes. NSV Liidus oli plaanimajandus jama, aga Hiinas annab koos peaaegu turumajandusega päris häid tulemusi, läänes ei suudeta majandust ja selle harusid nii pikaajaliselt suunata, valimistsükkel on liiga lühike. Hiina eelis on ka kultuuriliselt hea tahe tööd teha ja madalam palgatase. Kukuvad auku koos läänega, vaevalt et enne ja iseseisvalt.
Oswald Spengler avaldas 1922. aastal oma raamatu „Õhtumaa allakäik”. Kui seda kaheköitelist monstrumit läbi lugeda ei viitsi, siis siin on meem õhtumaa allakäigust
Enne Esimest maailmasõda
Lääs: Sa teed täpselt seda, mis ma tahan või muidu saadan oma laevastiku ja armee sind hävitama!
Ülejäänud maailm: Appikene, nad on ju võitmatud! Jah, kuulan sõna, ärge ainult laevu ja sõdureid saatke!
Pärast Teist maailmasõda
Lääs: Ära parem üritagi! Või muidu kuulutan boikoti ega müü sulle enda toodetud kaupa!
Ülejäänud maailm: Taevas hoidku, elu ilma masinate, elektroonika, tööriistade, relvade ning kemikaalideta oleks võimatu. Ilmselt pean nõustuma.
Tänapäev
Lääs: Sinu käitumine on taunimisväärne. Ma kaalun sinu toodetud kaupade boikoteerimist.
Ülejäänud maailm: Hm, see oleks tõsine probleem. Meie majandus kukuks kokku, kui nii oluline tarbija meie kaupa ei ostaks. OK, nõus.
Tulevik
Lääs: Palun ära kiusa mind! Muidu ma ei osta sinu kaupa.
Ülejäänud maailm: Ja mis siis? Sul pole niikuinii raha, et mult midagi osta!
Lääs: Ma lootsin, et äkki laenad ehk mulle...
