Lp. Martään loe oma postitus läbi ja leiadki sealt vastuse mis on see „arusaamatu” põhjus miks jänkid on teisi toetanud ja samuti põhjuse mis on Eestis nii väärtusliku, et meid toetatakse.
Lp. Kapten Trumm elukutseline armee põhjustab paratamatult vajaduse suure kaitseliidu järele. Pigem ütle palun mis on selline reaalne aeg kui NATOs on otsustatud saata hävitajad välja kuni selle hetkeni, et käiakse siin olevatest soomukitest üle? Ja kui viitsid siis ehk kirjutad lähemalt ka sellega seotud probleemidest. Isiklikult olen aru saanud, et põhiline mida Venelased kardavad Soome või Rootsi NATOsse astumisel oleks see, et siia lähedale tekkiksid tankimis kohad.
Aga mis puutub sellesse palgalisse pataljoni siis oleks nad ikka põhiliselt meie esindajad/panus NATOs. Ja siis kui juhtub selline õnnetus nagu rünne Eesti riigi vastu võtaksid vastu esimese löögi (hävitajate kasutuse korral ehk õnnestuks jätta nad teiseks löögiks). Eesti kaitsmisega tegeleksid ikka Eesti mehed kas siis kaitseliidu või mõne teise nimetuse all.
Hirm
See palgaarmee täies mahus on Eesti olukorra juures täielik raiskamine. Me võtame sellega ära väga vajalikke töökäsi. Võib ju jahuda, et minnakse Eestist ära Soome ehitajaks, kuid fakt on see, et mehed, kes on kaitsejõududes ei tooda midagi. Ainult tarbivad. Olen täiesti veendunud, et Skautpat ei saa oma kolme pataljoni kunagi täis.
Ma olen seda kungagi varem ka maininud, aga Eesti võiks kasutada nn. aktiivset reservi oma pataljonide mehitamisel. Kuueks kuuks missioonile, enne seda kolm-neli kuud väljaõpet. Teatud erialad on juba varem selged. Iseenesest võiks seda rolli täita ka Kaitseliit. Peamine on see, et seadusandja tagaks garantiid, et töökoht alles ning surma või vigastada saades pere ei jää nälga. Ma arvan, et neid missioonitajaid oleks siis hoopis rohkem. Skaut võib olla ning hoida oma kiirreageerimisvõimekust, võimalik, et ka seal võiks korraldada mingi rotatsiooni. No ma ei kujuta ette, kuid peaksid Eestis neli aastat metsas müttama, olles KP abi, mis muideks on UK armees suurim sotsiaalse pinge allikas, sest need mehed ei oska enam peale sõjaväge mitte midagi teha.
Mis puudutab hirmu, siis mis kogemusest tule all saab rääkida, kui ajateenistuses ei näe tankigi, mingist soomukist rääkimata.
Ma olen seda kungagi varem ka maininud, aga Eesti võiks kasutada nn. aktiivset reservi oma pataljonide mehitamisel. Kuueks kuuks missioonile, enne seda kolm-neli kuud väljaõpet. Teatud erialad on juba varem selged. Iseenesest võiks seda rolli täita ka Kaitseliit. Peamine on see, et seadusandja tagaks garantiid, et töökoht alles ning surma või vigastada saades pere ei jää nälga. Ma arvan, et neid missioonitajaid oleks siis hoopis rohkem. Skaut võib olla ning hoida oma kiirreageerimisvõimekust, võimalik, et ka seal võiks korraldada mingi rotatsiooni. No ma ei kujuta ette, kuid peaksid Eestis neli aastat metsas müttama, olles KP abi, mis muideks on UK armees suurim sotsiaalse pinge allikas, sest need mehed ei oska enam peale sõjaväge mitte midagi teha.
Mis puudutab hirmu, siis mis kogemusest tule all saab rääkida, kui ajateenistuses ei näe tankigi, mingist soomukist rääkimata.
Unforeseen consequences
Nähes selle teema edasist arengut saab mulle üha rohkem selgeks, et peamine hirm on sõda ise, kui selline (Neid sõda kartvaid nägusid olen sadade kaupa näinud. Ok, see polnud nende sõda). Ja see, et pole millegagi sõdida ja ka see, et võitluskaaslane on ehk natsa halvema väljaõppega ning suutmatu endale midagi selgeks teha. A´la – no küll ma sõdiks, aga minu jaoks pole meil sobivat relvastust ja mingi muu relvaga ma ei sõdi.
Sõjas esinevaid hirme ei suuda keegi endale ette kujutada, kui ta pole sõda näinud. Mitte mingi ajateenistuse vorm sellest pilti ei tekita. Õppus ei ole lahing. Seal sa ei näe, kuidas su kaaslane tükkideks lendab ning puudub ka sellele järgnev tunne. Või mis iganes sellist. Ei saa tunda hirmu selle kohta mida sa ei tea – kui ehk hirm teadmatuse ees. Aga kõige suurem hirm on ikka vallutajal, kui ta ei saa vallutatud maal end kunagi rahulikult tunda ja talle jääb alati igal hetkel võimalus ka une pealt tina saada. See hirm murrab ka kangemad mehed ja selle hirmu põhjus on partisanisõda.
Sõjas esinevaid hirme ei suuda keegi endale ette kujutada, kui ta pole sõda näinud. Mitte mingi ajateenistuse vorm sellest pilti ei tekita. Õppus ei ole lahing. Seal sa ei näe, kuidas su kaaslane tükkideks lendab ning puudub ka sellele järgnev tunne. Või mis iganes sellist. Ei saa tunda hirmu selle kohta mida sa ei tea – kui ehk hirm teadmatuse ees. Aga kõige suurem hirm on ikka vallutajal, kui ta ei saa vallutatud maal end kunagi rahulikult tunda ja talle jääb alati igal hetkel võimalus ka une pealt tina saada. See hirm murrab ka kangemad mehed ja selle hirmu põhjus on partisanisõda.
Mida paksem ajatolm, seda ilusamad tunduvad selle all olevad asjad.
Lp. Roamless meil on ~125 000 inimest kes on maksumaksja ülalpidamisel ja kelledest poolte puhul kindlasti saaks esitada küsimuse kas seda tööd ikka on nii väga vaja. Palun tähele panna, et ma ei väida, et neil tööd ei oleks. Tööd on neil rohkem kui nad teha jõuavad, bürokraatia teadupärast toodabki iseennast. 
Sinu pakutud idee suurimaks puuduseks on vast see, et mis huvi oleks tööandjal? Enamik peaksid teadma kui palju jama on sellest kui keegi dekreeti läheb. Saad aru küll, et see on tore, et meid siin rohkem saab aga jamasid mida tuleb lahendama hakata on ikka.
Ghost tegi parima kokkuvõtte hirmudest mida olen näinud. Palun seda mitte võtta isiklikuna aga teeks ühe paranduse, nimelt see, et võitluskaaslane võib olla kehvem kuulub tavalise riski hulka nagu hulkuv tükk tina või kivikillud aga hirm tuleb sellest, et ega mina ei ole see kehvem kes oma kaaslasi alt veab.
Mis puutub välja toodud vallutaja hirmu siis võiks vaadata milline kisa tekkis isegi siin foorumis (ja siin on arvatavalt enamus inimesi relvadega kokku puutunud) ideele rahvas relvastada, et võimalikul vallutajal tekkiks reaalne oht suvalisest kohast tina saada.
Sinu pakutud idee suurimaks puuduseks on vast see, et mis huvi oleks tööandjal? Enamik peaksid teadma kui palju jama on sellest kui keegi dekreeti läheb. Saad aru küll, et see on tore, et meid siin rohkem saab aga jamasid mida tuleb lahendama hakata on ikka.
Ghost tegi parima kokkuvõtte hirmudest mida olen näinud. Palun seda mitte võtta isiklikuna aga teeks ühe paranduse, nimelt see, et võitluskaaslane võib olla kehvem kuulub tavalise riski hulka nagu hulkuv tükk tina või kivikillud aga hirm tuleb sellest, et ega mina ei ole see kehvem kes oma kaaslasi alt veab.
Mis puutub välja toodud vallutaja hirmu siis võiks vaadata milline kisa tekkis isegi siin foorumis (ja siin on arvatavalt enamus inimesi relvadega kokku puutunud) ideele rahvas relvastada, et võimalikul vallutajal tekkiks reaalne oht suvalisest kohast tina saada.
teema algataja jutust jääb mind kummitama ainult see , et igaljuhul oleks meil vaja ikka palga armeed, kuigi eestist vajalik hulk inimesi teenima ei tule ... et, kui leegionisse saadakse , küll siis ka siia tullakse...keda sa küll silmaspead...kas peaks neid sõbralikust ja suurest naaber riigist palkama....
relvade käes hoidmise aeg ei ole tõenäoliselt eestis sellel ajal elanud inimestel meelest läinud...kahjuks ei suuda meil siin riigis inimesed isegi pudelit õlut nii ära juua , et pärast kellegil pea lõhki ei oleks..ja kõige ning kõigilt varastamine on samuti suurele osale meie kaasmaalastele lausa elu normiks saanud...tänu sellele , et meil nüüd kaitseliidus relvadega ümber käiakse nii nagu seda praegu tehakse hoiabki sealt selliste kummaliste kommetega inimesed eemal...need ,kellel need relvad mõeldud ja kellel relvi õigel ajal vaja need pääsevad neile ligi nii ehk naa...
üsna mõtetu vaidlus ikkagi...üks räägib aiast teine aiaaugust..teema algataja on vist eestimaalt liiga kaua eemal olnud ja ei ole veel siinse eluga kohanenud ja ei oska olukorda adekvaatselt hinnata....mine pane ennast järgmisele missioonile vabatahtlikult kirja ...käi ära ja räägime peale seda edasi......
relvade käes hoidmise aeg ei ole tõenäoliselt eestis sellel ajal elanud inimestel meelest läinud...kahjuks ei suuda meil siin riigis inimesed isegi pudelit õlut nii ära juua , et pärast kellegil pea lõhki ei oleks..ja kõige ning kõigilt varastamine on samuti suurele osale meie kaasmaalastele lausa elu normiks saanud...tänu sellele , et meil nüüd kaitseliidus relvadega ümber käiakse nii nagu seda praegu tehakse hoiabki sealt selliste kummaliste kommetega inimesed eemal...need ,kellel need relvad mõeldud ja kellel relvi õigel ajal vaja need pääsevad neile ligi nii ehk naa...
üsna mõtetu vaidlus ikkagi...üks räägib aiast teine aiaaugust..teema algataja on vist eestimaalt liiga kaua eemal olnud ja ei ole veel siinse eluga kohanenud ja ei oska olukorda adekvaatselt hinnata....mine pane ennast järgmisele missioonile vabatahtlikult kirja ...käi ära ja räägime peale seda edasi......
Kaartidel läbiviidavatest mängudest… võta Eesti kaart ja joonista sinna kaks ringi raadiusega ~32-35km. Ühe tsentriks näiteks Lasva ja teise kuhugi Mäetaguse kanti, vaata ise kuhu seal teede järgi parem paigutada oleks. Ja kui seda siis vaatad kas sul tekkivad samad „hallukad” kui minul.marksman kirjutas:a ühe korraliku sõjamängu võiks küll korraldada. kasvõi kaardil.
Minul tekkisid need tõsi küll lugedes Excaliburi 40km laskeulatusest tabamisvõimet 5m.
Mis aga sõjamängudesse puutub siis sa malet oled proovinud? Hea vastasega tõeliselt nauditav iidne sõjamäng!
Nii, nüüd saan sulle vastata Kruuda. Enne tööl kiired ajad.
Avalikus sektoris töötab 2006 aastal 53 800 meessoost isikut. Avalikus sektoris on kokku ca 160 000 hõivatut. Ülejäänud avalik sektor on naised (õpetajad, medõed, kasvatajad, arstid jm pehmemad töökohad)
Eestis tööga hõivatuid mehi on 322 600. Kokku Eestis tööga hõivatuid ca 646 300. (www.stat.ee). Ülejäänud elanikkond on ülalpeetavad või ei tööta Eestis.
Sinu plaan lihtsalt ei ole Eestile majanduslikult vastuvõetav. Kui sa vaatad esitatud andmeid, saad sellest isegi aru. Maksimaalselt ongi võimalik kolm pataljoni, see on ka viimane piir. Eestis on iga töökäsi praegu arvel. Sinu armee on võimalik ainult siis, kui tuleb meile tublisti võõrtööjõudu, kes nende eest töö ära teevad, kes palgaväes SKP-le kaasa ei aita. Asjaks võib ka siis minna kui on majanduslangus ja kaitseväes makstav palk ja muud võimalikud hüvised kaaluvad üle erasektori. Või teine utoopilisem võimalus, et tehnoloogia ja tootlikus areneb nii palju, et ei vajata enam niipalju töökäsi ning vabanev ressurss liigub kaitseväkke. Kuid kahtlen sügavalt väljakäidud numbris ja idees üldiselt.
Tööandjatega on lugu kehvasti, kuid samas USAs Rahvuskaart samalaadsel põhimõttel täiesti toimib. Seal on ühiskonna solidaarsus loomulikult oma sõdurite suhtes ka suurem ning hiljem tsiviilellu naastes antakse meeleldi tööd kui meie riigi eest teeninuile. Siit ka üks Vietnami sõjatrauma põhjuseid, riigi eest sõdinutele vaadati viltu ja neid ei tervitatud ning neist ei hoolitud.
Seadusandja saab seda tööle naasmise olukorda kindlasti pehmendada.
Avalikus sektoris töötab 2006 aastal 53 800 meessoost isikut. Avalikus sektoris on kokku ca 160 000 hõivatut. Ülejäänud avalik sektor on naised (õpetajad, medõed, kasvatajad, arstid jm pehmemad töökohad)
Eestis tööga hõivatuid mehi on 322 600. Kokku Eestis tööga hõivatuid ca 646 300. (www.stat.ee). Ülejäänud elanikkond on ülalpeetavad või ei tööta Eestis.
Sinu plaan lihtsalt ei ole Eestile majanduslikult vastuvõetav. Kui sa vaatad esitatud andmeid, saad sellest isegi aru. Maksimaalselt ongi võimalik kolm pataljoni, see on ka viimane piir. Eestis on iga töökäsi praegu arvel. Sinu armee on võimalik ainult siis, kui tuleb meile tublisti võõrtööjõudu, kes nende eest töö ära teevad, kes palgaväes SKP-le kaasa ei aita. Asjaks võib ka siis minna kui on majanduslangus ja kaitseväes makstav palk ja muud võimalikud hüvised kaaluvad üle erasektori. Või teine utoopilisem võimalus, et tehnoloogia ja tootlikus areneb nii palju, et ei vajata enam niipalju töökäsi ning vabanev ressurss liigub kaitseväkke. Kuid kahtlen sügavalt väljakäidud numbris ja idees üldiselt.
Tööandjatega on lugu kehvasti, kuid samas USAs Rahvuskaart samalaadsel põhimõttel täiesti toimib. Seal on ühiskonna solidaarsus loomulikult oma sõdurite suhtes ka suurem ning hiljem tsiviilellu naastes antakse meeleldi tööd kui meie riigi eest teeninuile. Siit ka üks Vietnami sõjatrauma põhjuseid, riigi eest sõdinutele vaadati viltu ja neid ei tervitatud ning neist ei hoolitud.
Seadusandja saab seda tööle naasmise olukorda kindlasti pehmendada.
Unforeseen consequences
Ei teadnud, et lood nii hullud on! Teadsin, et meil on ~125 000 muidusööjat aga need andmed on 2004 aastast nii, et eks nad siis on paisunud nagu pärmi peal 160 000-ni. Sellega võiks kurtmine, et meil ei ole töökäsi kusagilt mujalt võtta kui sisse tuua lõpetada. Edasi, meil on ajateenistuses 11 kuud ~2500 poissi. Ka nemad ei osale tööjõu turul. Rahalise poolega vist sai juba eelnevates postitustes kokkuleppele jõutud, et seda jätkub.
Peale selle, selleks, et NATOs jalajälgi teha tuleb meil nagunii see pataljon kusagilt leida. Palgaliste puhul on kõik sellised missioonid lihtsamad (vähem kisa).
Aga räägiks parem sellest teisest positiivsest asjast mis palgaarmee puhul tekkib. Kui praegu on ettekujutus, et häda korral me kraabime diviisi kokku ja see kaitsebki meid koos NATOga. Siis 3 pataljoni puhul ei kujuta vast idioot ka ette, et see ongi ainus Eesti kaitse. Ja edasi leiab nii seadusandliku kui rahalise toe vabatahtlik kaitsealgatus.
Peale selle, selleks, et NATOs jalajälgi teha tuleb meil nagunii see pataljon kusagilt leida. Palgaliste puhul on kõik sellised missioonid lihtsamad (vähem kisa).
Aga räägiks parem sellest teisest positiivsest asjast mis palgaarmee puhul tekkib. Kui praegu on ettekujutus, et häda korral me kraabime diviisi kokku ja see kaitsebki meid koos NATOga. Siis 3 pataljoni puhul ei kujuta vast idioot ka ette, et see ongi ainus Eesti kaitse. Ja edasi leiab nii seadusandliku kui rahalise toe vabatahtlik kaitsealgatus.
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Kolm palgalist pataljoni, mida EV rahakott ehk kannataks- Eesti-suuruse territooriumi jaoks tundub isegi minusuguse profaani jaoks kellelgi märja unenäona.
Arvestades Eesti ründaja võimalikku lahinguplaani ja jõudusid, suudab selline kaitsevägi teostada vaid viivituslahinguid ja häirivat tegevust. Kui rääkida kaitselahingust, siis kolmest pataljonist piisab heal juhul ringkaitseks Tallinnas Mustamäe-Pirita ringjoonel. Isegi Tallinna perimeetri jaoks on jõudu liiga vähe.
Kevadtormil ei ole küll kuskilt välja paistnud, et Scouts on peaajagu üle reserviküpsetest väeosadest.
Pluss sama asi, et ükskipataljonid ei ole eraldi võttes eriti lahinguvõimelised, sest paljud toetuselemendid lisanduvad alles brigaadi tasemel. Ja kui pataljonid peavad seda ise tegema, siis tähendab see, et pool isikkoosseisust ei saa kaevikusse panna.
Arvestades Eesti ründaja võimalikku lahinguplaani ja jõudusid, suudab selline kaitsevägi teostada vaid viivituslahinguid ja häirivat tegevust. Kui rääkida kaitselahingust, siis kolmest pataljonist piisab heal juhul ringkaitseks Tallinnas Mustamäe-Pirita ringjoonel. Isegi Tallinna perimeetri jaoks on jõudu liiga vähe.
Kevadtormil ei ole küll kuskilt välja paistnud, et Scouts on peaajagu üle reserviküpsetest väeosadest.
Pluss sama asi, et ükskipataljonid ei ole eraldi võttes eriti lahinguvõimelised, sest paljud toetuselemendid lisanduvad alles brigaadi tasemel. Ja kui pataljonid peavad seda ise tegema, siis tähendab see, et pool isikkoosseisust ei saa kaevikusse panna.
härrra Kruuda võiks valgustada meid sellest , kui kõrgel ametikohapeal ta üksuses teeninud on...siis saaks ehk paremini aru miks see teema nii areneb...ühes tuntud lasteraamatus/filmis ütles pootsman laevas mäsaama hakanud meremeestele kuldsed sõnad...inimesed võiks neid endale aeg ajalt meelde tuletada..
Lp. Kapten Trumm kui võtad vaevaks lugeda siis need 3 pataljoni ei ole mõeldudki Eesti kaitsmiseks vaid meie esindamiseks NATOs. Eesti kaitsmise puhul ostaksid nad meile pisut lisa aega üleriigilise kaitse formeerimiseks.
Lp. isonts kui mõtled sellega, et miks vaatan kõike sõduri pilguga siis sul on õigus ma olengi sõdur. Kõrgemaks jäänud auastmed siis Noorem leitnant, Kapral ja ka Eestis reservis tärniga. Juhiks sinu tähelepanu, et tegelikkuses kaitsevad Eestit just sõdurid ja hea õnnega isegi siis kui staap asja persse üritab keerata.
Lp. isonts kui mõtled sellega, et miks vaatan kõike sõduri pilguga siis sul on õigus ma olengi sõdur. Kõrgemaks jäänud auastmed siis Noorem leitnant, Kapral ja ka Eestis reservis tärniga. Juhiks sinu tähelepanu, et tegelikkuses kaitsevad Eestit just sõdurid ja hea õnnega isegi siis kui staap asja persse üritab keerata.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Bing [Bot] ja 5 külalist