Demograafia

[Qwerty226]

Pealiskaudsel lugemisel ei leidnud sellist väidet. Palun tsitaati.

After six cycles, men aged ≥ 35 years had fertility rates of 25% compared with fertility rates of 52% in men aged < 35 years, representing a 52% decrease in fertility rate.

Tänan, aga algne väide oli:

25 aastaselt on kaks korda suurem võimalus naine rasedaks teha kui 55 aastaselt.

Kui viljakus langeb 2 korda on võimalus naine rasedaks teha 2 korda väiksem.

Väiksem viljastamise tõenäosus tähendab, et keskmiselt läheb viljastamiseks rohkem aega. Demograafia kontekstis on see kõik oluline vaid siis, kui juhtumeid, milles lõpuks ei õnnestugi, on statistiliselt olulisel osal populatsioonist. Kas on?

Sama ju naiste puhul, kas meil on statistiliselt olulisel osal populatisoonist põhjus, miks nad rasedaks ei jäänud menopaus? Kui ei, siis miks raportis käsitleda naise vanust esimese lapse saamisel? Lihtsalt vanematel naistel läheb natuke kaeum aega lapse saamiseks, nagu ka vanematel meestel.

[Kriku]

Kui viljakus langeb 2 korda on võimalus naine rasedaks teha 2 korda väiksem.

Jah, aga vanused ei klapi artiklis ja sinu väites. Sul oli 25 ja 55, artiklis on kaks rühma, alla 35 ja üle 35. Tõenäoliselt on nende sisemine vanusestruktuur ka kuskil kirjas, aga ei ole aega otsida. Igatahes erineb sinu väitest.

Väiksem viljastamise tõenäosus tähendab, et keskmiselt läheb viljastamiseks rohkem aega. Demograafia kontekstis on see kõik oluline vaid siis, kui juhtumeid, milles lõpuks ei õnnestugi, on statistiliselt olulisel osal populatsioonist. Kas on?

Sama ju naiste puhul, kas meil on statistiliselt olulisel osal populatisoonist põhjus, miks nad rasedaks ei jäänud menopaus?

Võrdled võrreldamatut. Naiste viljakus käib palju rohkem alla ning palju varem.

Aga üldiselt, kui sa oleksid viitsinud raportit lugeda, siis oleksid oma küsimusele vastuse saanud. Lk. 15:

Nii hiline nagu praegu, pole arenenud riikides esmakordne lapsevanemaks saamine senises rahvastikuloos kunagi olnud. Sünniajastust käsitlevast varasemast kirjandusest võib leida optimistliku ootuse, et esimese lapse saamise keskmise vanuse kasv peatub naistel kusagil 30. eluaasta piirimail ja meestel veidi hilisemas eas. Kui see nii juhtuks, ei oleks lapsesaamise vanuse kasv rahvastiku kestlikkuse vaatest suur probleem.16 Praeguseks pole lastevaba eluetapi pikenemine siiski veel üheski riigis lõpule jõudnud. Andmed näitavad, et see jätkub ka neis riikides, kus emaks saamise vanus on kõige hilisem (31,5–32,0 aastat) [Eestis 2024. a. 28,9 : https://stat.ee/et/avasta-statistikat/v ... tik/sunnid - Kriku] ning, kus keskmine laste arv viljakusea lõpul kipub olema väga väike. Seos hilise lapsevanemaks saamise ja väikese laste arvu vahel põhineb paljus tõsiasjal, et 30. eluaastates hakkab bioloogiline viljakus vähenema, naistel kiiremini ja meestel aeglasemalt.

Viljakuse muutuse näitlikustamiseks (joonis 5) tehtud arvutused näitavad, et kui soovitakse saada kahte last 90% tõenäosusega, tuleks rasestumist hakata üritama juba 27-aastaselt.17 Kui alustada näiteks 34-aastaselt, on kahe lapse saamise tõenäosus 70% ning 38-aastaselt alustades väheneb see 50%-le. Kui aga tahetakse saada 90%-lise tõenäosusega kolm last, tähendab see vajadust alustada lapsesaamisega juba 23-aastaselt.

Korrelatsiooni näitlikustab veel joonis 6 lk. 16.

Kogu lugupidamise juures, ma ei saa aru, miks sa kritiseerid dokumenti, mida ise lugenud ei ole.

[Kriku]

Kristjan Port samal teemal:

Naistega on nii, et kui kolmekümnendaks eluaastaks lapsi ei sünni, on lapse sünni tõenäosus viiskümmend protsenti. Siit me näemegi, kuidas iive kukub. 2024. aastal oli Eesti sündimuskordaja 1,18, mis on ääretult väike number.

Kui ma alguses ütlesin, et kui iibekordaja on 1,4, siis sünnib järgmises põlves kolmandiku võrra vähem lapsi ja ülejärgmises veel kolmandiku, ehk kahe põlvkonnaga kuuskümmend protsenti vähem lapsi.

https://www.err.ee/1609836501/kristjan- ... le-tombama

[Qwerty226]

Nii hiline nagu praegu, pole arenenud riikides esmakordne lapsevanemaks saamine senises rahvastikuloos kunagi olnud. Sünniajastust käsitlevast varasemast kirjandusest võib leida optimistliku ootuse, et esimese lapse saamise keskmise vanuse kasv peatub naistel kusagil 30. eluaasta piirimail ja meestel veidi hilisemas eas. Kui see nii juhtuks, ei oleks lapsesaamise vanuse kasv rahvastiku kestlikkuse vaatest suur probleem.16 Praeguseks pole lastevaba eluetapi pikenemine siiski veel üheski riigis lõpule jõudnud. Andmed näitavad, et see jätkub ka neis riikides, kus emaks saamise vanus on kõige hilisem (31,5–32,0 aastat) [Eestis 2024. a. 28,9 : https://stat.ee/et/avasta-statistikat/v ... tik/sunnid - Kriku] ning, kus keskmine laste arv viljakusea lõpul kipub olema väga väike. Seos hilise lapsevanemaks saamise ja väikese laste arvu vahel põhineb paljus tõsiasjal, et 30. eluaastates hakkab bioloogiline viljakus vähenema, naistel kiiremini ja meestel aeglasemalt.

Viljakuse muutuse näitlikustamiseks (joonis 5) tehtud arvutused näitavad, et kui soovitakse saada kahte last 90% tõenäosusega, tuleks rasestumist hakata üritama juba 27-aastaselt.17 Kui alustada näiteks 34-aastaselt, on kahe lapse saamise tõenäosus 70% ning 38-aastaselt alustades väheneb see 50%-le. Kui aga tahetakse saada 90%-lise tõenäosusega kolm last, tähendab see vajadust alustada lapsesaamisega juba 23-aastaselt.

Korrelatsiooni näitlikustab veel joonis 6 lk. 16.

Kogu lugupidamise juures, ma ei saa aru, miks sa kritiseerid dokumenti, mida ise lugenud ei ole.

Lähme siis algusesse tagasi.

Pole sellesse draamasse väga süvenenud, aga jäi mulje, et probleem selles, et ainult naistele oli keskendunud (või liiga palju naistele keskendutud vms). Naisetel laste saamiseks natuke abi vaja ikka, kui teine pool lapsi ei taha, siis üksi väga teha pole midagi.

Raport saab kriitikat, sest oli liiga ühekülgne.

Ja nüüd sa tood välja koha raportist mis kinnitab seda väidet. On välja toodud, kui naine soovib saada kahte last 90% tõenäosusega, tuleks rasestumist hakata üritama juba 27-aastaselt. Kui alustada näiteks 34-aastaselt, on kahe lapse saamise tõenäosus 70% ning 38-aastaselt alustades väheneb see 50%-le. Kui aga tahetakse saada 90%-lise tõenäosusega kolm last, tähendab see vajadust alustada lapsesaamisega juba 23-aastaselt.
Mis on need protsendid meestel? Sa ülted, et meeste puhul pole asi demograafia kontektsits oluline, ma ütlen, et on. Me võime siin milfoorumis pooleks vaielda, aga iiberaport on koht kus sellele peaks saama vastuse.

Raportis on meede 11 "Viljakust säilitava ja laste saamist toetava ravi kättesaadavuse laiendamine ning viljakusteadlikkuse edendamine." Seal on välja toodud, et Eestis sündis aastatel 2019-2023 5,4% lastest (3300 last) kunstlikuviljastamise abil. Nüüd ITK andmetel: "15 protsenti paaridest võib elu jooksul kokku puutuda viljatusega, neist üle 40 protsendil juhtudel on põhjus mehes." https://www.itk.ee/uudised/elustiili-ha ... -viljatust
Ehk pigem on meeste viljatus probleem.

Ja kui võtta lisaks, et raportis ei ole kajastatud suurimat põhjust, mis ENTU uuringu andmetel naistel laste saamist takistab, siis sorry, kas see raport on üldse lugemist väärt?

[Kriku]

Lähme siis algusesse tagasi.

Pole sellesse draamasse väga süvenenud, aga jäi mulje, et probleem selles, et ainult naistele oli keskendunud (või liiga palju naistele keskendutud vms). Naisetel laste saamiseks natuke abi vaja ikka, kui teine pool lapsi ei taha, siis üksi väga teha pole midagi.

Raport saab kriitikat, sest oli liiga ühekülgne.

Ja nüüd sa tood välja koha raportist mis kinnitab seda väidet. On välja toodud, kui naine soovib saada kahte last 90% tõenäosusega, tuleks rasestumist hakata üritama juba 27-aastaselt. Kui alustada näiteks 34-aastaselt, on kahe lapse saamise tõenäosus 70% ning 38-aastaselt alustades väheneb see 50%-le. Kui aga tahetakse saada 90%-lise tõenäosusega kolm last, tähendab see vajadust alustada lapsesaamisega juba 23-aastaselt.
Mis on need protsendid meestel?

Meestel ju täiesti ilmselgelt on need vanused palju kõrgemad. Kui suurusjärgus kümnendik naisi on täiesti viljatud 34. eluaastaks, kolmandik 40. eluaastaks ja üheksa kümnendikku 45. eluaastaks ( https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC3253726/ ), siis üle 40-aastane mees jõuab küll 12 kuu jooksul raseduseni ca. 2x väiksema tõenäosusega kui alla 25-aastane ( https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/10920089/ ), aga see 2x väiksem tõenäosus tähendab viljatuse protsente umbes 7 vs. 14, vt. näiteks https://www.cdc.gov/nchs/data/nhsr/nhsr202.pdf . Ehk siis, kui 45+ naistest on 90% viljatud, siis 45-49-aastasest meestest on 85% viljakad.

iiberaport on koht kus sellele peaks saama vastuse.

Sellised dokumendid käsitlevad ikka teaduslikult põhjendatud teooriaid ning see ongi õige. Muidu võiks järgmine kodanik tulla ja väita, et raport on kallutatud, sest ei käsitle Kuu faaside mõju.

Ja kui võtta lisaks, et raportis ei ole kajastatud suurimat põhjust, mis ENTU uuringu andmetel naistel laste saamist takistab, siis sorry, kas see raport on üldse lugemist väärt?

Et me üksteisest mööda ei räägiks - mida sa silmas pead?

[Qwerty226]

iiberaport on koht kus sellele peaks saama vastuse.

Sellised dokumendid käsitlevad ikka teaduslikult põhjendatud teooriaid ning see ongi õige. Muidu võiks järgmine kodanik tulla ja väita, et raport on kallutatud, sest ei käsitle Kuu faaside mõju.

Tahad väita, et meeste vanuse ja lastesaamise tõenäosuste protsentide kohta ei ole mitte ühtegi teaduslikult põhjendatud artiklit tehtud mida oleks saanud raportis kajastada?

Lasin ChatGPT-st läbi selle küismuse:

1 laps: 90% tõenäosus – 40 a; 75% tõenäosus – 45 a; 50% tõenäosus – 50 a
2 last: 90% tõenäosus – 35–37 a; 75% tõenäosus – 41 a; 50% tõenäosus – 46 a
3 last: 90% tõenäosus – 30–32 a; 75% tõenäosus – 36 a; 50% tõenäosus – 42 a

Isade keskmine vanus esimese lapse sünnil on 32 eluaastat (2021. aasta põhjal).

https://stat.ee/et/uudised/milline-keskmine-eesti-isa
Ehk oleme jõudmas 90% tõenäosuse piiripeale.
Ja lapse sünni edasi lükkamine ei ole kohe kindalsti ainult naistepoolne otsus, lapsi saadakse ikka koos meestega.

Et me üksteisest mööda ei räägiks - mida sa silmas pead?

Nad tegid mitmeid ettepanekuid.

„Viitasime teguritele, mis ENTU uuringu põhjal toetavad otsust lapsi saada,“ selgitab dr Part Ekspressile. Selle põhjal osutus suurimaks probleemiks laste saamisel sobiva partneri puudumine, mis otseselt on seotud meeste rolli tähtsusega, millele SOMi raport eriti ei keskendu.

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/1204 ... hkus-toolt

Suurimale naistepoolsele probleemile "raport eriti ei keskendu".

Natuke teisel teemal, lasin huvipärast läbi Eesti summaarse sündimuskordaja (minu jaoks ainuke demograafiline näitaja, mis päriselt loeb).

Punane punktiirjoon siis "asendustasandi sündimus" 2,1 last naise kohta.
Alates 1960. aastast (varaseimad andmed mis wikis olid), on Eesti sündimuskordaja üle 2,1 olnud ainult 11 aastal (aastatel 1969-1972 ja 1983-1989). Jutumärkides võib öelda, et varsti juba 60 aasta olema olnud väljasuremas.

[Kriku]

iiberaport on koht kus sellele peaks saama vastuse.

Sellised dokumendid käsitlevad ikka teaduslikult põhjendatud teooriaid ning see ongi õige. Muidu võiks järgmine kodanik tulla ja väita, et raport on kallutatud, sest ei käsitle Kuu faaside mõju.

Tahad väita, et meeste vanuse ja lastesaamise tõenäosuste protsentide kohta ei ole mitte ühtegi teaduslikult põhjendatud artiklit tehtud mida oleks saanud raportis kajastada?

Loomulikult mitte, ma ise viitasin ju neile. Aga see efekt, nagu juba korduvalt selgitatud, ei ole demograafia kontekstis statistiliselt oluline. Kasvõi seetõttu, et paaride vanusevahed ei ole nii suured, et oluline osa meestest viljatusse ikka jõuaks sel ajal, kui naine veel viljakas on. Mistap polegi teaduslikult põhjendatud kõnealuses väljaandes seda käsitleda.

Lasin ChatGPT-st läbi selle küismuse:

1 laps: 90% tõenäosus – 40 a; 75% tõenäosus – 45 a; 50% tõenäosus – 50 a
2 last: 90% tõenäosus – 35–37 a; 75% tõenäosus – 41 a; 50% tõenäosus – 46 a
3 last: 90% tõenäosus – 30–32 a; 75% tõenäosus – 36 a; 50% tõenäosus – 42 a

Isade keskmine vanus esimese lapse sünnil on 32 eluaastat (2021. aasta põhjal).

https://stat.ee/et/uudised/milline-keskmine-eesti-isa
Ehk oleme jõudmas 90% tõenäosuse piiripeale.

Palun viita eelretsenseeritud teaduskirjandusele. Lobarobotiga vaidlemine ei huvita, sest see mõtleb asju välja.

Et me üksteisest mööda ei räägiks - mida sa silmas pead?

Nad tegid mitmeid ettepanekuid.

„Viitasime teguritele, mis ENTU uuringu põhjal toetavad otsust lapsi saada,“ selgitab dr Part Ekspressile. Selle põhjal osutus suurimaks probleemiks laste saamisel sobiva partneri puudumine, mis otseselt on seotud meeste rolli tähtsusega, millele SOMi raport eriti ei keskendu.

Jah, muidugi on see probleem, kui partnerid soovivad erinevat arvu lapsi. Pahatihti realiseerub siis selle poole nägemus, kes tahab vähem lapsi. Kuna järjest rohkem inimesi tahab järjest vähem lapsi, väheneb paratamatult ka tõenäosus, et kokku saavad inimesed, kes mõlemad tahavad 3 või rohkemat last. Aga seda, et järjest rohkem inimesi tahab järjest vähem lapsi, on ju ometi käsitletud väärtusnihke peatükis?

[Qwerty226]

Loomulikult mitte, ma ise viitasin ju neile. Aga see efekt, nagu juba korduvalt selgitatud, ei ole demograafia kontekstis statistiliselt oluline. Kasvõi seetõttu, et paaride vanusevahed ei ole nii suured, et oluline osa meestest viljatusse ikka jõuaks sel ajal, kui naine veel viljakas on. Mistap polegi teaduslikult põhjendatud kõnealuses väljaandes seda käsitleda.

Kui me nüüd seda väärtushinnangu peatükki lugeda, siis räägitakse inimeste viljakuseast ikkagi.

Kuna nüüdisaegse pere- ja sündimuskäitumise aluseks peetakse üksikisiku/paari isiklikke soove ja eelistusi ning varasemaga võrreldes vähem ühiskondlikke norme ja neid jõustavat sotsiaalset kontrolli, on tuleviku mõistmiseks tarvis teada, millised on inimeste lapsesaamise soovid ja plaanid ning kuidas need on ajas muutunud. 1990. aastatel, aga ka 2000. ja 2010. aastatel kogutud küsitlusandmed näitasid, et soovitud laste arv on Eestis märksa suurem kui tegelikult saadud laste arv viljakusea lõpul.

Või on naised üldistatud inimesteks? Siis jälle on kriitika õigustatud, et raport on naiste poole kreenis.

Jah, muidugi on see probleem, kui partnerid soovivad erinevat arvu lapsi. Pahatihti realiseerub siis selle poole nägemus, kes tahab vähem lapsi. Kuna järjest rohkem inimesi tahab järjest vähem lapsi, väheneb paratamatult ka tõenäosus, et kokku saavad inimesed, kes mõlemad tahavad 3 või rohkemat last. Aga seda, et järjest rohkem inimesi tahab järjest vähem lapsi, on ju ometi käsitletud väärtusnihke peatükis?

See on suurim probleem. Mida käsitleti ühes peatükis stiilis "inimesed (kas inimeste all mõledakse ainult naisi või mitte jääb kohati selgusetuks) tahavad vähem lapsi". Ma ei tea kas see artikel on läbi käinud siit teemast, aga "Eestit on tabanud üksilduse pandeemia" https://ekspress.delfi.ee/artikkel/1204 ... -pandeemia

Sirvisin seda raportit väga põgusalt ja jälle näide kus asi on kreenis, viljatusravi lõik peatükis 1.7.

Selge positiivne ja seejuures väga kuluefektiivne mõju sündimusele on viljatusravil. Eestis on viljatusravi Tervisekassa kaudu tagatud juba pikemat aega ning selle toel sündinud laste osakaal on maailma suurimateseas. 2024. aasta naiste tervise uuringu järgi on viljatust (rasedaks jäämine ei ole aasta jooksul regulaarse seksuaalelu korral õnnestunud) kogenuid 30–59-aastaste vastajate seas üle viiendiku. Ligi pooltel üle 30-aastastel naistel, kellel on esinenud elu jooksul viljatust, on õnnestunud pärast viljatuse perioodi sünnitada laps. Arsti poole pöördunud ja eelnevalt viljatust kogenud vastajatest on sama uuringu põhjal viljatuse ravi saanud pooled vastajad, nendest omakorda ligi veerand on viljatusravi katkestanud. Viljatusravi katkestamise kõige sagedasemate põhjustena nimetati, et ravi oli emotsionaalselt või kehaliselt liiga koormav.

ITK andmetel on siis 40% paaride viljatuse juhtudest põhjus mehes, aga mehi mainitud ei ole.

Siin kohal peaks vist "agree to disagree". Olen enda mõtted enam vähem kirja pannud, nende ümber ringiratast joosta ei ole mõtet. Vabalt vastata võib, aga minu poolseks lõppsõnaks siis, et pigem nõustun raportile osaks saanud kriitikaga. Lapse saamine on (vähemalt peaks olema) 50:50 ühine pingutus, raportis on sõna "naine/naiste/naise" kirjutatud 147 korda, "meeste/mehe" 58 korda (võibolla mõni käänamine/pööramine läks meelest). Ja järjest lõhenevas/äärmustesse minevas ühiskonnas peaks iga hinnaga vältima olukorda kus üks osapooltest tunneks, et tema poole näidatakse näpuga või üks osapool tunneks, et tema ei ole iibekriisis süüdi.

[Kriku]

Kui me nüüd seda väärtushinnangu peatükki lugeda, siis räägitakse inimeste viljakuseast ikkagi.

Kuna nüüdisaegse pere- ja sündimuskäitumise aluseks peetakse üksikisiku/paari isiklikke soove ja eelistusi ning varasemaga võrreldes vähem ühiskondlikke norme ja neid jõustavat sotsiaalset kontrolli, on tuleviku mõistmiseks tarvis teada, millised on inimeste lapsesaamise soovid ja plaanid ning kuidas need on ajas muutunud. 1990. aastatel, aga ka 2000. ja 2010. aastatel kogutud küsitlusandmed näitasid, et soovitud laste arv on Eestis märksa suurem kui tegelikult saadud laste arv viljakusea lõpul.

Või on naised üldistatud inimesteks? Siis jälle on kriitika õigustatud, et raport on naiste poole kreenis.

Nii meestel kui naistel lõppeb kunagi viljakas iga ära ja nii mehed kui naised võivad, aga ei pruugi selleks hetkeks saada soovitud arvu lapsi, ja mõlemilt saab selle kohta küsida. Lihtsalt meeste viljakas iga lõppeb palju hiljem.

See on suurim probleem. Mida käsitleti ühes peatükis stiilis "inimesed (kas inimeste all mõledakse ainult naisi või mitte jääb kohati selgusetuks) tahavad vähem lapsi". Ma ei tea kas see artikel on läbi käinud siit teemast, aga "Eestit on tabanud üksilduse pandeemia" https://ekspress.delfi.ee/artikkel/1204 ... -pandeemia

Tjah, nagu artiklis öeldakse, on sellega asi eriti rappa läinud koroonaajast ja Ukraina sõja algusest saadik, st. päris hiljuti. Aruanne käsitleb pikemaid suundumusi ja võrdleb ca. 30 aasta jooksul tehtud erinevate uuringute tulemusi.

Sirvisin seda raportit väga põgusalt ja jälle näide kus asi on kreenis, viljatusravi lõik peatükis 1.7.

Selge positiivne ja seejuures väga kuluefektiivne mõju sündimusele on viljatusravil. Eestis on viljatusravi Tervisekassa kaudu tagatud juba pikemat aega ning selle toel sündinud laste osakaal on maailma suurimateseas. 2024. aasta naiste tervise uuringu järgi on viljatust (rasedaks jäämine ei ole aasta jooksul regulaarse seksuaalelu korral õnnestunud) kogenuid 30–59-aastaste vastajate seas üle viiendiku. Ligi pooltel üle 30-aastastel naistel, kellel on esinenud elu jooksul viljatust, on õnnestunud pärast viljatuse perioodi sünnitada laps. Arsti poole pöördunud ja eelnevalt viljatust kogenud vastajatest on sama uuringu põhjal viljatuse ravi saanud pooled vastajad, nendest omakorda ligi veerand on viljatusravi katkestanud. Viljatusravi katkestamise kõige sagedasemate põhjustena nimetati, et ravi oli emotsionaalselt või kehaliselt liiga koormav.

ITK andmetel on siis 40% paaride viljatuse juhtudest põhjus mehes, aga mehi mainitud ei ole.

See tuleneb sellest, et allikaks on justnimelt naiste tervise uuring. Aruanne on paratamatult seotud oma allikalise baasiga - kui võrreldavat meeste terviseuuringut pole, siis ei saa nad ka selle tulemustest kirjutada. Sealsamas öeldakse ikkagi ka seda, et viljatusravi said pool vastajatest, mis ongi väga loogiline, arvestades viljatuse põhjuste enam-vähem võrdset jaotust sugude vahel.

minu poolseks lõppsõnaks siis, et pigem nõustun raportile osaks saanud kriitikaga.

Sul on loomulikult õigus arvata ja uskuda, mida soovid ning kujundada oma arvamus kriitikute ajakirjanduses tehtud avalduste põhjal dokumendi enda vaid "väga põgusa sirvimise järel", nagu ülal ütled - aga see pole ratsionaalne. Teiseks, jällegi kogu lugupidamise juures, sulle võisid ju olla uudiseks minu postitustes selgitatud põhjused, miks näiteks meeste viljakuse langus ealistel põhjustel demograafia kontekstis oluline ei ole, kuid see ei tähenda, et sama käib aruande sihtgrupi kohta. Kui ikka pole teaduslikku põhjendust mingis kontekstis meestest eraldi rääkida, siis ei ole vaja seda ka formaalse "võrdsuse" või poliitkorrektsuse taotlemiseks tegema hakata.

Lapse saamine on (vähemalt peaks olema) 50:50 ühine pingutus, raportis on sõna "naine/naiste/naise" kirjutatud 147 korda, "meeste/mehe" 58 korda

Hea näide kvantitatiivse meetodi rakendamisel mõttetuseni jõudmisest. Mis "50:50 ühisesse pingutusse" puutub, siis see puhtbioloogilistel põhjustel nii ei ole, ei ole kunagi olnud, ei hakka kunagi olema ega saagi olla. Naise investeering on alati suurem.