Ne imejuštšii analogov

[sada]

ERR'is samuti uudis:
https://www.err.ee/1609840056/venemaa-t ... atsetusest

Füürer kompenseerib positiivsete rindeuudiste nappust Wunderwaffe (muinas)juttudega?

[PaganHorde]

Sellega püütakse vist Trumpi hirmutada.

[lennumudelist]

Mina pole tuumareaktoriga tiibraketi osas tänaseni aru saanud, kas see on lahendus mingile päriselus tekkinud probleemile, või lahendus, mis alles otsib omale probleemi.

Tegemist on lennuki suuruse asjaga. Kui AWACS on õhus, siis see ei jää märkamata. Nii umbes 300 km kauguselt.

[lootsik]

Selle jublaks põhiline enesekaitse on vist ikka, et keegi ei taha seda oma territoiriumi lähedal alla tulistada.
Isegi ilma tuumalõhkepeata on tegu räpase tuumapommiga.

[Walter2]

Mina pole tuumareaktoriga tiibraketi osas tänaseni aru saanud, kas see on lahendus mingile päriselus tekkinud probleemile, või lahendus, mis alles otsib omale probleemi.

Põhirõhk on sõnal ''tuuma-''. Lääne roosas õndsusmullis hõljuv inimene laseb seda kuuldes püksi - või on see Puutja soovmõtlemine/märg unelm ja sellele ta mängib.

[Kilo Tango]

Mina pole tuumareaktoriga tiibraketi osas tänaseni aru saanud, kas see on lahendus mingile päriselus tekkinud probleemile, või lahendus, mis alles otsib omale probleemi.

Tegemist on lennuki suuruse asjaga. Kui AWACS on õhus, siis see ei jää märkamata. Nii umbes 300 km kauguselt.

USA-l oli sarnane projekt kunagi. 1964 otsustadi katkestada. Põhjuseks ebapraktilisus (peaaegu võimatu testida, vajadus ületada liitlaste territooriumi tiibraketiga, mille sabast lendab välja tuumajäätmeid suurel kiirusel ja hulgakaupa). Idee oli selles, et see kihutas M3-ga üle vastase territooriumi ja popsas aeg-ajalt tuumapomme välja. M3-ga lendamise lööklaine peksis samal ajal majakestel katuseid lamedaks:

https://en.wikipedia.org/wiki/Supersoni ... de_Missile

[Kriku]

Norra luureteenistus on ametlikult kinnitanud, et Venemaa viis läbi tuumajõul töötava tiibraketi 9M730 Burevestnik katsetuse. See toimus Novaja Zemlja polügoonilt – paigast, mis on ajalooliselt tihedalt seotud Nõukogude Liidu ja Venemaa tuumakatsetustega. See kinnitab Moskva varasemaid väiteid, mis kõlasid esmalt kui järjekordne propagandatrikk. Kreml teatas 21. oktoobril, et Burevestnik lendas 15 tunni jooksul 14 000 kilomeetrit. Venemaa on pikka aega reklaaminud Burevestnikut kui «piiramatu lennukaugusega» strateegilist relva, mis suudab tänu oma tuumamootorile püsida õhus päevi ja hiilida mööda traditsioonilistest raketitõrjesüsteemidest, kuna lendab ülimadalal.

Mootoritehnoloogia suhtes ollakse aga maailmas skeptilised. Oma kõige lihtsamal kujul töötab tuumajõul töötav otsevoolu-reaktiivmootor (nuclear ramjet engine) nii, et see sunnib sissetuleva õhu liikuma läbi reaktori aktiivse südamiku. Õhk kuumeneb seal enam kui 1000 kraadini, tekitades tõukejõu. Sisuliselt loob see raketi taha radioaktiivse heitgaasijoa, kirjutab Defense Express. See idee pole aga tegelikult päris uus. USA uuris seda juba 1950. aastate lõpus Project Pluto nime all, mille eesmärk oli arendada ülimadalal lendav helikiiruseline rakett (SLAM). See pidi kiirgusele vastupidamiseks olema kaetud kullaga, kuid programm tühistati lõpuks kontrollimatute ohutusriskide tõttu. See oli sõna otseses mõttes tehnoloogiline Pandora laegas, mida ei julgetud avada.

Norra luure jälgib kogu Venemaa tuumaalast tegevust Arktikas ülima täpsusega ja tuvastab tavaliselt ka kõige väiksemad kiirguse tõusud. Ometi ei ole Oslo pärast seda viimast katsetust teatanud mingist ebanormaalsest kiirgustasemest. Analüütikud pakuvad välja kaks võimalikku seletust: kas katsetusest pärinev radioaktiivne pilv pole veel Norrani jõudnud või – ja see on tehnoloogiliselt palju huvitavam – kasutas Venemaa teistsugust mootorikonfiguratsiooni. Täpsemalt arvatakse, et see võis olla ka «suletud ahelaga tuumatermiline süsteem».

Suletud tsükliga konstruktsioonis ei puutu õhk reaktori südamikuga otse kokku. Selle asemel kuumutatakse seda kaudselt soojusvaheti kaudu, kasutades vedelmetall-jahutusvedelikku, näiteks plii-vismutit. Nõukogude Liit arendas kunagi selliseid kompaktseid reaktoreid allveelaevade jaoks, eriti eksperimentaalse K-27 ja hiljem Projekti 705 (Lira) klassi laevadele. Kuigi see tehnoloogia pakkus muljetavaldavat võimsustihedust, oli sel üks Achilleuse kand: süsteem nõudis pidevat hooldust ja temperatuurikontrolli, et jahutusvedelik ei tahkuks. Vedelmetallreaktori töös hoidmine ongi kurikuulsalt keeruline. Plii-vismuti segu peab püsima üle 125°C ning kui see jahtub ja tahkub, külmub kogu reaktori torustik kinni nagu talvine veetoru ja on pöördumatult katki. See keerukus viiski lõpuks kõigi selliste reaktoritega varustatud Nõukogude allveelaevade pensionile saatmiseni ja vanarauaks muutmiseni.

Kuid tiibraketi puhul muutub see piirang ebaoluliseks. Burevestniku reaktor oleks mõeldud ühekordseks kasutamiseks, mis aktiveeritakse ainult selleks, et toetada raketi ainsat lendu. See eemaldab küll pikaajalise hoolduse logistilised peavalud, kuid ei leevenda vähimalgi määral sellise relva katsetamisega kaasnevaid tohutuid keskkonna- ja ohutusprobleeme.

https://tehnika.postimees.ee/8351413/no ... m-kui-enne

[andrus]

Norra luure jälgib kogu Venemaa tuumaalast tegevust Arktikas ülima täpsusega ja tuvastab tavaliselt ka kõige väiksemad kiirguse tõusud. Ometi ei ole Oslo pärast seda viimast katsetust teatanud mingist ebanormaalsest kiirgustasemest. Analüütikud pakuvad välja kaks võimalikku seletust: kas katsetusest pärinev radioaktiivne pilv pole veel Norrani jõudnud või – ja see on tehnoloogiliselt palju huvitavam – kasutas Venemaa teistsugust mootorikonfiguratsiooni. Täpsemalt arvatakse, et see võis olla ka «suletud ahelaga tuumatermiline süsteem».

Tuntakse huvi, mis sai mootorist, kasutamata jäänud kütusest ja jääkproduktidest peale katselendu? Või tiirutab siiamaani õhus?

[loomake]

Äkki on nagu Muski rakett, et paneb "paugu" ja lendab koju tagasi....

[vilhelm]

«Байкал-М» официально представлен и скоро пойдет в серию

Baikal Electronics taastutvustas kodumaist kiipi BE-M1000, mis varem ilmus nimega Baikal-M. Seekord rääkis tootja üksikasjalikumalt esimese Vene protsessori tehnilistest omadustest, mis loodi ARM-i arhitektuuril. Esitlus toimus Skolkovos avatud innovatsiooni foorumi osana.

Uus Baikal-M töötab kaheksal 64-bitises Cortex-A57 tuumal (ARMv8-A) ja Mali-T628 GPU-l. Lisaks on kiip varustatud paljude kommunikatsiooniliidestega (PCI Express 3.0, SATA, USB 3.0, Ethernet jne), samuti videodekoodriga, mis toetab kuni 4K eraldusvõimet.

BE-M1000 28-nanomeetrine protsessor on pindalaga 240 mm² ja koosneb 2 miljardist transistorist. Samal ajal on protsessori voolutarve alla 30 vatti. Praegu on teada, et kiibi eelseeriat katsetatakse stabiilselt umbes 1,5 GHz sagedustel. Lisaks annavad arendajad teada integreeritud graafikaadapteri täielikku funktsionaalsust ja DDR4-2133 SDRAM mälukontrolleri olemasolust.

Seeriatootmise osas on oodata uue kiibil põhinevate emaplaatide ilmumist tuleva aasta teises kvartalis. Nüüd on Baikal Electronics'i põhitegevuseks saanud BE-M1000 protsessoriga DBM-tahvlite proovipartii ehitus.

Järgmise 2-3 aasta jooksul kavatseb arendaja toota kümneid, võib-olla isegi sadu tuhandeid Baikal-M kiipe. Esimese kodumaise ARM-protsessoriga emaplaatide ligikaudne maksumus on eeldatavalt 500 dollarit.

Video esmaesitlusest

Millega on aga reaalselt tegu - umbes 7- 8 aastat vana disainiga, mis valmistatakse arvatavasti kusagil Hiinas või Taiwanis - nii väidetakse 3dnews.ru foorumis (kui oleks venemaal tehtud, siis oleks nagunii selle kohta ikka vägapalju rinnale taotud). Pmt võiks ma homme panna samadel tingimustel püsti Eesti protsessoritööstuse. Panna mõned parameetrid paika ja anda Hiinasse tellimuse sisse (ülejäänuga ehk disainiga saavad hakkama juba hiinlased ise - arusaamatuks jääb mida 100 vene inseneri paar aastat tegid???) ning lasta peale trükkida - Siilike 2.0 ning teada, et eesti on 5 aastat ees venemaast (sest tellisin 2018 aasta mudeli).

Sealjuures selle käkki eest küsitakse 500 dollarit - kui selle asjanduse omahind on 30 - 50 dollarit siis on kõik. Arvatavasti loodetakse mingitele riiklikutele ostudele ja lollikestelt võetakse raha ära. See kuidas venemaal ikka eliit riiki lüpsab on uskumatu.

Ühesõnaga venelastel võttis 2 aastat aega, et täiesti vananenud toode kokku panna (kui nad selle üldse ise kokku panid), mille analoog rasberry PI maksab paarkümmend eurot aga selle eest küsida minimaalselt 10X turuhinda.

Mille kohta 3news foorumis üks ütleb väga tabavalt "Очередное изобретение велосипеда, от российских нано технологов"

Paistab, et riigilt enam raha välja lüpsta ei saa (распилили бабло, nagu vene k. öeldakse), projekt läheb kinni. Samas, protsessoreid tootva firma juht ütles, et projekt oli edukas. Selles vist kahtlust ei ole

https://www.kommersant.ru/doc/8192532?from=glavnoe_5

[PaganHorde]

Vene tehnoloogia arengu uudiseid lugedes meenub ikka see https://www.delfi.ee/artikkel/75349765/ ... t-seadmest

https://www.facebook.com/hallokosmos/po ... 073464602/