USA põhiseaduse 22. parandus keelab kellelgi kolmandat korda USA presidendiks kandideerida. Mõned toetajad on aga väitnud, et üks viis keelust mööda pääseda oleks see, kui Trump kandideeriks asepresidendiks, samal ajal kui teine kandidaat kandideeriks presidendiks ja astuks pärast valimisvõitu tagasi, lastes Trumpil taas presidendiameti üle võtta. "Mul lubataks seda teha," ütles Trump esmaspäeval presidendilennuki pardal lennul Malaisiast Tokyosse ajakirjanikega vesteldes. Kuid ta lisas: "Ma ei teeks seda. Ma arvan, et see on liiga armas. Jah, ma välistaksin selle, sest see on liiga armas. Ma arvan, et rahvale see ei meeldiks. See on liiga armas. See ei ole – see ei oleks õige."
Reutersi andmeil ütlevad põhiseaduse eksperdid, et Trumpil on keelatud asepresidendiks kandideerida, kuna ta ei oleks (oma kahe ametiaja tõttu – toim.) presidendiks kõlblik. USA põhiseaduse 12. muudatus ütleb: "Ükski isik, kes on põhiseaduslikult presidendi ametikohale kõlbmatu, ei ole kõlblik Ameerika Ühendriikide asepresidendiks." [...]
Kui ajakirjanik küsis, kas ta ei välista kolmandat ametiaega, vastas ta: "Kas ma ei välista seda? Ma mõtlen, et teie peate seda mulle ütlema." Küsimusele, kas ta oleks valmis kohtus uue ametiaja pärast võitlema, vastas Trump: "Ma pole sellele tegelikult mõelnud."
Trump ütles esmaspäeval ka, et tema hinnangul oleks asepresident J. D. Vance ja riigisekretär Marco Rubio suurepärased kandidaadid 2028. aastal presidendivalimistel. "Ma arvan, et kui nad kunagi moodustaksid grupi, oleks see peatamatu," ütles ta. "Ma tõesti usun. Ma usun seda." Rubio, kes seisis lennukis Trumpi taga, muigas ja langetas häbelikult pead, kui Trump ennustas talle helget poliitilist tulevikku, ning noogutas, kui Trump Vance'i teema üles tõi, kirjeldas Reuters.
USA presidendi Donald Trumpi sõnul poleks tal midagi 2028. aastal presidendiks kandideerimise vastu, kuid arvestades kolmanda ametiaja põhiseadusvastasust, peab ta peapretendentideks asepresident J.D. Vance'i ja välisminister Marco Rubiot, vahendas portaal Unian teisipäeval Politicot.
Ajakirjanikud küsisid Trumpilt Air Force One'i pardal tema seisukohta idee osas kandideerida kolmandaks ametiajaks, mille hiljuti välja käis endine Valge Maja strateeg Steve Bannon. «Ma teeksin seda heameelega. Mul on parimad näitajad ajaloos,» ütles Trump. President lisas, et «pole sellele tegelikult mõelnud» ja et «Ühendriikides on häid inimesi». Kui talt nimesid paluti, osutas ta välisminister Rubiole, kes oli just pressiboksi naasnud, ja jätkas: «Meil on suurepärased inimesed – ma ei pea üksikasjadesse laskuma. Üks seisab siinsamas.» Trump kiitis ka USA asepresident Vance'i. «Ilmselgelt on J.D. suurepärane ja imeline asepresident. Ma pole kindel, kas keegi nende kahe vastu kandideeriks,» ütles president.
Bannon väitis hiljuti, et Trumpist saab 2028. aastal taas president ja inimestel tuleb sellega «harjuda».
USA president Donald Trump käskis neljapäeval riigi relvajõududel viivitamatult taasalustada tuumarelvade katsetusi, mida ei ole tehtud viimased 33 aastat. Korraldus sai avalikuks vaid mõni minut enne Trumpi kohtumise algust Hiina presidendi Xi Jinpingiga.
Trump tegi üllatusliku teadaande oma sotsiaalmeediakontol, olles ise Lõuna-Koreas teel kohtuma Hiina liidriga, et pidada läbirääkimisi kahepoolsete kaubandusvaidluste lahendamiseks. Ta ütles postituses, et annab Pentagonile korralduse testida USA tuumaarsenali võrdsetel alustel teiste tuumariikidega. "Teiste riikide testimisprogrammide tõttu olen andnud sõjaministeeriumile korralduse alustada meie tuumarelvade testimist võrdsetel alustel. See protsess algab kohe," postitas Trump.
Trump lisas oma postituses, et USA-l on rohkem tuumarelvi kui ühelgi teisel riigil ja meenutas, et tema esimesel ametiajal toimus viimati USA tuumaarsenali uuendamine. "Tohutu hävitusjõu tõttu ma VIHKASIN selle tegemist, aga mul polnud valikut! Venemaa on teisel kohal ja Hiina on kaugel kolmandal kohal, aga saab viie aasta jooksul samale tasemele," kirjutas ta, ta viidates Hiina kiirele arengule sõjanduses ja mis võiks ka selgitada, miks ta katsetusi nõuab.
Esialgu ei ole selge, kas Trump pidas silmas tuumarelvakatsetusi, mida viib läbi energeetikaministeeriumi Riiklik Tuumaohutusamet, või tuumarelva kandmiseks võimeliste rakettide lennukatsetusi, mille eest vastutab Pentagon. USA katsetab perioodiliselt relvastamata mandritevahelisi ballistilisi rakette, näiteks Minuteman III, et tagada nende töökindlus.
Trumpi otsus tuumakatsetused taaskäivitada järgneb Hiina kiirele tuumarelvavarude suurendamisele viimastel aastatel ja see tuli vahetult pärast seda, kui Venemaa teatas tuumaenergia jõul liikuvate ja tuumarelva kandmiseks võimelise tiibraketi ning torpeedo edukast katsetusest.
Ameerika Ühendriigid katsetasid tuumarelva viimati 1992. aastal. Katsetused annavad infot selle kohta, mida uus tuumarelv suudab teha – ja kas vanemad relvad ikka veel töötavad. USA-l on ulatuslik programm oma tuumaarsenali töökindluse tagamiseks tuumakatsetuste arvutisimulatsioonide abil, mis endiste ametnike ja paljude ekspertide sõnul muudavad reaalse katsetamise tarbetuks. USA tuumalaborid on regulaarselt arsenali usaldusväärsust sertifitseerinud täiustatud simulatsioonide ja katsete põhjal. USA-l võib tuumakatsetuse ettevalmistamine ja läbiviimine võtta kuid, kui selleks käsk antakse.
USA on läbi viinud üle 1000 tuumakatsetuse. Hiina on läbi viinud 45 tuumakatsetust, millest viimane oli 1996. aastal. Tuumakatsetuste jätkamine võib USA-le isegi ebasoodsalt mõjuda, kuna Ameerika on läbi viinud palju rohkem tuumakatsetusi kui Hiina ja seega on tal rohkem andmeid, millele toetuda. "Ma ei arva, et katsetamine on vajalik USA tuumaarsenali usaldusväärsuse tagamiseks," ütles Gary Samore, kes oli endise presidendi Bill Clintoni riikliku julgeolekunõukogu massihävitusrelvade tippekspert. "See oleks kingitus Venemaale ja Hiinale, kes arendavad uut tüüpi tuumarelvi ja saaksid katsetamise taasalustamisest kasu."
Lisaks tehniliste andmete kogumisele peetaks sellist katsetust Venemaal ja Hiinas USA strateegilise suutlikkuse avalikuks demonstratsiooniks, märkis Reuters.
USA president Donald Trump teatas neljapäeval, et leppis kohtumisel Hiina liidri Xi Jinpingiga kokku tollimaksude vähendamises Hiina kaupadele vastutasuks Pekingi otsuse eest jätkata Ameerika Ühendriikidest sojaoa ostmist, haruldaste muldmetallide eksporti ning lubaduse eest tegutseda fentanüülikaubanduse lõpetamise nimel. Trumpi märkused pärast tema kõnelusi Xi-ga Lõuna-Korea linnas Busanis, mis olid nende esimesed pärast 2019. aastat, tähistasid USA presidendi pika Aasia-turnee finaali, mille käigus ta saavutas ka kaubandus-alase läbimurde Lõuna-Korea, Jaapani ja Kagu-Aasia riikidega. Trumoi ja Xi kohtumine, mis toimus Aasia ja Vaikse ookeani majanduskoostöö (APEC) tippkohtumise raames, kestis ligi kaks tundi.
USA apellatsioonikohus tõkestas ajutiselt president Donald Trumpi otsuse saata rahvuskaardi üksused Oregoni osariiki Portlandi. Üheksanda ringkonna apellatsioonikohtu otsus tühistab kolmest kohtunikust koosneva kolleegiumi varasema otsuse, mis oleks lubanud Trumpil üksused demokraatide juhitud linna saata. Samm on osa vabariiklasest presidendi püüdlusest saata väge tema poliitiliste võistlejate juhitud linnadesse, mis tema väitel on kuritegevusest vaevatud. Üheksas ringkond hääletas teisipäeva hilisõhtul juhtumi uue arutamise poolt 11-liikmelises kohtunikekogus.
Otsust tervitas Oregoni osariigi peaprokurör Dan Rayfield. «See otsus näitab, et tõde on oluline ning et kohtud töötavad selle nimel, et see valitsus vastutusele võtta,» ütles Rayfield oma avalduses. «Põhiseadus piirab presidendi võimu ning Oregoni kogukondi ei saa kohelda kui kontrollimatu föderaalvõimu harjutusväljakut. [...] Kohus saadab selge sõnumi: president ei saa asjatult saata sõjaväge USA linnadesse.»
USA föderaalreserv leevendas teist korda sel aastal rahapoliitikat ning langetas intressimäärasid 0,25 protsendipunkti võrra. Pärast intressimäärade langetamist jääb baasintressimäär vahemikku 3,75 kuni 4,0 protsenti. Ajaleht The Wall Street Journal kirjutab, et pole veel selge, kas föderaalreserv jätkab lähiajal rahapoliitika leevendamist. Hiljuti tabas USA-d ka valitsusseisak, mis muudab föderaalreservi töö veelgi keerulisemaks. Inflatsioon on endiselt kõrgem kui föderaalreservi eesmärgiks olev kaks protsenti. Tööturg näitab samas jahenemise märke.
Geeniuse Aasia turnee,mis päädis kohtumisega sm.Si-ga on nüüdseks läbi.Kui jätta välja see kõikuv lennukitrepist allatulemine ja zombina tiirutamine auvahtkondade ees enne kohtumist uue Jaapani peaministriga,siis vaataksin just tema kõnelusi tollesama sm.Si-ga.
Räägiti kaks tundi,mis tausta vaadates oli tegelikult kaua,kuna tegemist ei olnud otseselt riigivisiidiga mõlema juhi poolt.
Tulemuseks nagu ma aru sain oli kaks sellist katkist muna ja üks konkreetne terve muna,mis aga minu arust on mädamuna lõhnaga ja otseselt kahjustab läiemalt Lääne huve ja võib meid,see tähendab Läänt veelgi lõhestada.
Esiteks suulise loba tasemel a la jah ma võin osta tulevikus sojaube ja USA võlakirju kavaldas sm.Si Geeniuse üle.Ilma paberita ja allkirjata suulise loba tasemel ei maksa Hiina seltsimehe jutt nulligi,külla aga saavutas Hiina selle,et kaubandussõda pandi jälle TACO moodi USA poolt pausile.
Kindlasti üheks põhjuseks oli kaubandussõja tõttu kallinevad kaubad USA-s ja Geeniuse administratsiooni soov kasvõi kuidagi enne jõule hinnatõusu stabiliseerida.Jutt soja ostust on minu arust jura,sest selleks aastaks on ostud Hiinale kindlustatud läbi L-Ameerika tootjate,eelkõige räägime Argentiinast ja Brasiiliast.Vaevalt,et Hiina sojaoa peamised tarbiad,Hiina sead hakkavad topelt rohkem sõõma,kutsudes esile sellega jätkuva valu USA farmeritele.Sama on ka selle USA võlakirjade ostuga,seegi lubadus on suuotsast paotatud ja iga hetk välja vabandav või siis relvaks muudetav Hiina poolt.
Nüüd siis konkreetselt selle mäda lõhnaga muna kohta.USA kõrgtehnoloogia müük Hiinale ja vastutasuks haruldaste metallide müük
USA-le.See on konnasilm,millel trampides suutis Hiina enne kohtumist tekitada väga suure valu Läänele ja surve USA tootjatelt eelkõige pani Geeniuse käed üles panema.Hiina saab siis endale võimaluse osta USA kõrgtehnoloogia elemente vastutasuks metallidele.Hiinale on kõrgtehnoloogiat väga vaja ja saavutas survega väärismetallide abil väga hea tulemuse,näidates,et nad saavad ka Geeniuse suu lukku panna,kui vaja.Ma ütleks isegi,et nad saavutasid nii õelda tuntud muinasjutu efekti,räägin siin Kuningas on alasti olukorra,kus demonstreeriti maailmale Lääne ja selle esioina,kui nii õelda võimetust mõjutada neid esmatähtsas osas,kõrgtehnoloogias.Ja kuhu see esmajoones läheb,ostetavad asjad,ikka sõjavahenditesse.
Kõrvalteema üle,Ukraina sõjast keeldus aga sm.Si üldse keskenduma.Geenius nimelt olevat palunud Hiinat mõjutada,loeme lõpetama Venemaa toetamise.Hiina saatis ta aga diplomaatiliselt kukuleele,ei hakka Hiina Putlerit mõjutama,see ei ole kuidagi Hiina huvides.
Kui kõrged on nüüd USA tollitariifid Hiina impordile?
Pärast kohtumist soostus USA langetama 10 protsendile Hiina-suunalised tollitariifid, mis olid seotud sealse fentanüülitootmisega. See seaks paljude Hiina kaupade keskmise tariifi 47 protsendi lähistele, kuid toodete lõikes võivad tollid varieeruda. Selle arvu sisse jäävad mõned fentanüüliga seotud tariifid, Trumpi globaalne põhitariif, tema esimesest ametiajast kehtima jäänud tariifid ning sektoripõhised lõivud.
Mida Hiina fentanüüli asjus lubas?
Trump ütles, et tariife langetati vastutasuks selle eest, et Hiina lubas «teha väga jõuliselt tegemist» kemikaalidega, mida kasutatakse fentanüüli valmistamiseks. USA on survestanud Hiinat juba aastaid rakendama tugevamat kontrolli selliste kemikaalide ekspordi üle. Fentanüül on sünteetiline opioid, mida süüdistatakse sadade tuhandete üledoosisurmade põhjustamises Ameerika Ühendriikides. Rohkem üksikasju liidrid ei avaldanud. Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) direktor Kash Patel sõidab eeldatavasti Pekingisse, et arutada fentanüüli küsimust Hiina ametiisikutega.
Millist kogust Ameerika sojaube soostus Hiina ostma?
Hiina soostus ostma sellel hooajal 12 miljonit tonni Ameerika sojaube ning järgmise kolme aasta jooksul 25 miljonit tonni aastas, ütles rahandusminister Scott Bessent. «Meie tublid sojafarmerid, keda hiinlased kasutasid poliitiliste etturitena – see on laualt maas. Tulevatel aastatel peaksid nad kogema küllust,» ütles Bessent.
Kas Hiina leevendab haruldaste muldmetallide piiranguid?
Hiina lubas leevendada üheks aastaks mõningaid töödeldud haruldastele muldmetallidele kehtestatud ekspordikontrolle. Hiina domineerib nende mineraalide tootmist, mis on vajalikud kõikvõimalikus kraamis nutitelefonidest allveelaevadeni. Hiina poolt tänavu haruldaste muldmetallide ekspordile kehtestatud piirangud on tugevasti kahjustanud USA ettevõtteid. USA-Hiina kaubanduskõnelustes on haruldased muldmetallid osutunud Pekingi kõige kõvemaks trumbiks Trumpi läbirääkijate vastu.
Mis saab 50 protsendi reeglist?
USA soostus lükkama edasi eelmisel kuul avalikustatud reegli kehtestamise, mis lisaks rohkemad Hiina firmad valitsuse musta nimekirja. Selle niinimetatud «50 protsendi reegli» järgi läheks USA mustadesse nimekirjadesse (Entity List, Military End User List) ühtlasi iga ettevõte, mis on 50 protsendi ulatuses mõne Hiina firma omanduses. Sattudes emba-kumba nendest nimekirjadest tähendaks seda, et firmad peaksid läbima kurnava litsentsitaotlemise protsessi ekspordi ja tehnoloogiaülekannete jaoks. «Jah, me paneme selle aastaks ajaks pausile, vastutasuks haruldaste muldmetallide režiimi pausile panemise eest,» ütles Bessent neljapäeval Fox Business Networkile antud intervjuu käigus.
Ajakirjanik Norah O'Donnell küsis Trumpilt, miks ta andis Pentagonile käsu taaskäivitada tuumakatsetused. Trump kaitses oma otsust ja ütles, et peale Põhja-Korea katsetavad tuumarelvi ka teised riigid, vahendas The Hill.
"Venemaa katsetab tuumarelvi. Ja Hiina katsetab neid ka. Te lihtsalt ei tea seda," rääkis Trump.
O'Donnell märkis selle peale, et Venemaa on katsetanud tuumarelvade kohaletoimetamise süsteeme, kuid mitte lõhkepead ennast.
"Venemaa ja Hiina katsetavad, aga nad ei räägi sellest. Teate, me (USA) oleme avatud ühiskond. Me oleme teistsugused, me räägime sellest. Me peame sellest rääkima, sest muidu te hakkate sellest rääkima. Neil pole ajakirjanikke, kes sellest kirjutaksid. Meil on," rääkis Trump.
"Ei, me hakkame katsetama, sest nemad katsetavad ja teised katsetavad. Ja kindlasti on Põhja-Korea katsetanud. Pakistan on katsetanud," ütles Trump.
.