Ajaleht The Times kirjutab, et Islandil kasvab mure riigikaitse pärast ning kohalik aktivistide rühm leiab, et saareriik peaks looma umbes 2000 sõdurist koosneva armee. Islandil pole alalist armeed olnud alates 1869. aastast ning riik ei ole 16. sajandist saadik sattunud ühtegi relvastatud konflikti. Island on kuulunud NATO-sse selle loomisest alates 1949. aastal, kuid riigil ei ole endiselt oma sõjaväge. Island on võõrustanud liitlasvägesid ning pakkunud tsiviilabi NATO missioonidele.
Islandi populatsioon: 380k - 400k, millest siis 50k kuni 70k välismaalased ja hooajalised töötajad;
NATO asutajaliige;
Viimane poliitilis-majanduslik konflikt oli tursasõjad (ingl. k cod wars https://en.wikipedia.org/wiki/Cod_Wars);
Plaanis on moodustada SA reserv mis koosneb 40k võitlejast (pidage meeles, EKJ SA struktuur on umbes 50k...)
Hetkel Islandit kaitseb Rannikuvalve ja politsei/gendarmerie QRF komponent. Välisministeeriumi alluvuses on veel rahukaitse üksus.
(vabandan segase ülesehituse eest, hiljem korrigeerin)
Võib soovi korral privaatsõnumis pakkuda mulle erinevaid vorme,jakke,parkasid,pükse (L-XL suurus)
Taust
1940 - 1946 Liitlasvägede okupatsioon saare üle, mille eesmärk oli julgestada liitlasvägede lahinglaevade liikumist ja USA Lend-Lease abi. Okupatsioon pidi lõppema 1944, kuid USA-l oli sel ajal tähtsam desarmeerida Euroopa rindel osalenud vägesid.
1949 aastal asutati NATO, mille üks asutajatest oli Island ise, Skandinaavia allianssi plaan kukkus läbi, koos Taani ja Norraga astuti NATO-sse.
Korea sõja puhkedes tehti usakatega leping, et USA vastutab riigi kaitse eest ja saab õiguse oma väed saarele paigutada. Vastutasuks peab aitama majanduslikult ja poliitiliselt riigi arengule kaasa.
Kohalikele liitlasvägede tulek ja baseerumine mingit rõõmu ei pakkunud ja valitsus oli sunnitud piirama sõdurite tegevust ja liikumist. Mustanahalised teenistujad olid kategooriliselt keelatud. Paigaldati ka raadio- ja TV lainete segajaid, et ameeriklaste teleprogrammid ei jõuaks Islandlaste kodudesse.
(igatahes sellised suhted siis ameeriklastega)
Tursasõjad
Islandi majandusvööndi suuruse pärast on juba vaieldud 15.saj, Islandi ja UK vahelisi "tursasõdu" on peetud ka enne 20sajandit kuid teema valguks liiga laiali kui hakkaks neid vaatama.
Võtame hetkel kokku 3 värskemat tursasõda (eraldi pole mõtet võtta kuna strateegia ja taktika erineb vähesel määral, hetkel on tähtis esile tuua rannikukaitseväed)
1.sept 1958 - 1. juuni 1976
Kõigil kolme konflikti ajendas Islandi valitsuse otsus laiendada riigi majandusvööndit. Majandusvööndi laiendamine tõi tule jalge alla UK kaluritele, nad ei saanud tegutseda merel vabalt. Islandi võimud kasutasid veekahureid ja rammimist, et britid ei julgeks tegutseda nende vööndis.
UK Merevägi saadeti kohale julgestama kalurite tööd ja natuke "võimu" näitama.
Mõlemad pooled rammisid vastase laevu, kasutasid käsitulirelvi, lõikasid kalurite võrke.
Kolme "sõja" tulemusel uppus mõlemal poolel käputäie laevu ja teise ilma sama palju. Rahvusvahelised organisatsioonid peavad seda Islandi võiduks ja nende tahtmise järgi joonistati ka majandusvööndi piir.
(Soovitan vaadata ka dokumentaale selle perioodi kohta, internetis vabalt kättesaadavad kui kasutada "cod wars documentary")
Võib soovi korral privaatsõnumis pakkuda mulle erinevaid vorme,jakke,parkasid,pükse (L-XL suurus)
Käsitulirelvade seisukord on segane, erinevad lääne päritolu püstolkuulipildujad ja püstolid.
Rannikukaitse eesmärk on julgestada sadamaid, teostada mere-ja õhuluuret ja teostada päästetöid merel ja maal.
Suurusjärk on kuskil 200 ohvitseri ja madrust.
Välisministeeriumi alluvuses Kriisidele reageerimis üksus (Íslenska friðargæslan)
Asutatud 90ndatel, et Island saaks osaleda rahuoperatsioonidel. Tänapäeval täidab rohkem kriisijuhtimis rolli. Rahuoperatsioonidel meenutavad rohkem norrakaid (laenatud varustus ja camo).
Keskharidusest ei piisa, et üksusega liituda. Eelduseks on kõrgharidus.
Operatsioonidel on integreeritud Norra või UK Vägedega.
Suurt kaitse potentsiaali üksusel pole. Pigem VIP Security ja humanitaarse abi osutamine.
~300 meest millest 30 on välismissioonil.
Politsei Eriüksus "Sérsveit ríkislögreglustjóra Víkingasveitin"
Kõige paremini varustatud Islandi taktikaline üksus, osalenud ka Operation Enduring Freedom (afganistaani välismissioon)
Loodan, et siia tuleb tulevikus juttu juurde kui Island ka oma päris kaitseväe teeb. Panin info erinevatest allikatest kokku, laevade osas on natuke ebakindlus, mõned allikad väidavad, et üks laev decommissioned ja teine, et ikka in active service (sama aasta allikad).
Eks mõned laevad ongi mothballed ja kriisi ajal suudetakse sõitma ka need panna.
Wikipeediast viksisin julmalt aastaarvud maha, õigekeele ja stiiliga on nii nagu on (loodan, et keegi ei pahanda )
Võib soovi korral privaatsõnumis pakkuda mulle erinevaid vorme,jakke,parkasid,pükse (L-XL suurus)
Islandil jah kaitsejõudusid ei ole, nende rannavalve ja politsei tulejõud on nagu politseil ja rannavalvel ikka - peamiselt käsirelvad, kuigi laevade peal on ka kahureid nähtud. Külma sõja ajal oli Keflavikis suur USA mehitatud NATO lennuväebaas, mis siis sisuliselt hoidis ka silma peal, et Island püsiks iseseisva ja demokraatlikuna. Siis läksid jänkid minema, ja on muud lääneriigid kordamööda käinud õhuvalvet tegemas, sest muidu oleks viikingid sõjalises mõttes nagu ilus koolipoiss homode maskipallil, ehk siis küsimus ei ole kas, vaid millal ja kui palju? Täiesti selgelt praegusel Islandi valitsusel puudub poliitiline tahe oma armeed ehitama hakata sest tegeletakse ainult mölisemisega, ma loodan, et suvatsevad vähemalt liitlaste majutuse, personali palgad ja lennutunnid kinni maksta? Võibolla sada venelast pealinna tänavalahinguid pidama aitaks mõistusele tulla? Loodan, et seda ei juhtu, sest selle käigus saaks suur osa nende praegusi korrakaitstjaid lihtsalt surma. Praktiliselt, kui otsus armee luua ära tehakse, siis esimese võitlusvõimelise üksuse loomine kestaks mitu aastat. Kõige loogilisem oleks muidugi ajateenistuse taastamine, sisuliselt oleks see 1 pataljon aastas. Esialgu muidugi oleks vaja liitlaste üksust, kes sisulist kaitsevõimet üleval hoiaks ja kohalikke koolitaks, kuni need on piisavalt koolitatud ning relvastuse ja tehnika hanked tehtud. Islandi armee nende rahvaarvu ja võimalusi arvestades võiks olla kombineeritud brigaad, mis koosneb mõnesajast kaadrikaitseväelasest, kes mehitavad kriitilisemaid tegevusi, samas peamiselt koolitavad seda pataljoni, kes iga aasta teenistusse võetakse ja reservi läheb. Lisaks 1 või 2 pataljoni rahvuskaarti Skandinaavia ja Baltikumi eeskujul ning staabielement liitlaste pataljoni vastuvõtmiseks. Relvastus siis üksikkompaniidest koosneva pataljoni lahingugrupi tasemel ja põhitähelepanu rannakaitsele ja liikuvatele üksustele. See 40 tuhande reservisti ehk diviisi jutt on samal tasemel hambahaldjate ning jõuluvanadega, reaalselt oleks see 15% kodanikest. Jäägem ikkagi reaalseks, kui 10 aastat vaeva näevad, siis on see 3 pataljoni brigaad koos ülekattega olemas ja võib hakata plaane teise brigaadi jaoks tegema. Seni aga on nende riigikaitse ümmargune null ja põhineb liitlaste heatahtlikuksel. 1 pahade plaanidega pataljon sinna ja valitsus oleks see, mida pataljoniülem käsib. Dessant ei olegi väga keeruline. Politsei eriksuse baas on lennujaamas sellepärast, et kui lennukist pahad inimesed maha astuvad, oskaks keegi vastu lasta, ülejäänud politsei neil relvastamata, võibolla kusagil on relvad olemas aga reaalselt ei kasutata. Iga kaubalaeva pealt on võimalik päris suur üksus maha tõsta ja kui see on paremini relvastatud kui kohaliku politsei kiirreageerijad, ongi kehvasti.
.