Delfi kirjutas septembris, et riigil on täitmata kaheksa kohtuotsust, millega määrati ohtlikuks hinnatud inimesed kinnistesse erihoolekande osakondadesse. Koha ootamise ajaks suunati need inimesed psühhiaatriahaiglasse tahtest olenematule ravile, kuid sinna saab neid suunata kohtu otsusel üksnes 40 päevaks. Nüüd on see aeg läbi. Samal ajal teatab sotsiaalkindlustusamet (SKA), et kuna vahepeal on tehtud juba uusi sarnaseid kohtuotsuseid, ei oska nad öelda, millal võiks piisavas mahus teenuskohti tekkida.
Seistes silmitsi enneolematu olukorraga, kus riik ei suuda täita kohtute otsuseid, saatis Harju maakohtu kohtunik Merit Helm nii justiits- ja digiminister Liisa Pakostale kui ka sotsiaalminister Karmen Jollerile kriitilise märgukirja. Kirja adressaatide hulka lisas ta ka riigikohtu esimehe Villu Kõve. Kohtunik Helmi laual olid eelmisel nädalal kahe sellise inimese juhtumid, kelle kohta oli juba 1. ja 11. septembril tehtud otsus, et nad on kohustatud viibima kinnisel erihoolekandeteenusel. Ent eelmise nädala seisuga ehk ligi kahe kuu möödudes ei olnud neid kohtuotsuseid endiselt täidetud.
Mõlemad olid seni viibinud esialgse õiguskaitse määruse alusel Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) psühhiaatriakliinikus, kuhu aga saab inimesi seadusest tulenevalt suunata kõige rohkem 40 päevaks. See aeg on nüüdseks läbi. Kuigi kohtunik on olnud pidevas suhtluses nii SKA kui ka haiglaga, pole SKA suutnud talle siiani vastata, millal võiks neile inimestele erihoolekandeteenuse koht vabaneda. „Kuivõrd tegu on eriti ohtlike haigetega, kelle puhul on rakendatud sedavõrd erandlikku meedet nagu kinnisesse erihoolekandeasutusse paigutamine, ei saa haigla neid lihtsalt tänavale lubada,“ rõhutas Helm justiitsministrile ja sotsiaalministrile saadetud märgukirjas. „Samas puudub haiglal ka seaduslik alus nende raviasutuses hoidmiseks, kuna kohtumäärusega on nad määratud hoopis hoolekandeasutusse, mitte haiglasse. Seadus eristab neid asutusi – haiglat ja kinnist hoolekandeasutust – väga selgelt,“ selgitas kohtunik.
Ta märkis, et ühe tema lauale jõudnud juhtumi puhul on tegu naisega, kes on viimase kahe aasta jooksul viibinud psühhiaatriakliinikus palju suurema osa ajast kui sealt väljas ning teda on korduvalt pikaks ajaks hospitaliseeritud. Seejuures on ta olnud agressiivne ka haigla töötajatega. Helm tõi esile, et arstide ja kohtupsühhiaatria eksperdi hinnangul ei ole võimalik naisele kohaldada muid meetmeid kui kinnisesse erihoolekandeasutusse paigutamine. Teise juhtumi puhul on tegemist mehega, kes põeb püsikululist paranoidset skisofreeniat ja ei ole vaatamata ravile kuude viisi suutnud luululisest seisundist välja tulla. Tema käitumine on ägedatest psühhoosielamuste tõttu ettearvamatu, sihipäratu ja agressiivne. Mees on seetõttu haiglaravita jäädes potentsiaalselt ohtlik nii iseendale, kuna käitub luuludest juhituna ettearvamatult ja võib end ohtu seada, kui ka ümbritsevatele inimestele. Ta on olnud korduvalt füüsiliselt vägivaldne oma ema ja haigla töötajatega ning naabrite vastu agressiivselt meelestatud. Samal ajal annavad hääled talle pidevalt käsklusi, kuidas „teda kahjustavate inimestega toimida“ ja keda tappa. Arstide ja kohtupsühhiaatria eksperdi hinnangul ei ole võimalik talle kohaldada muid meetmeid kui kinnisesse erihoolekandeasutusse paigutamine.
Ent kohtunik on nüüd dilemma ees: tänavale neid inimesi lubada ei saa, aga samas asjas ei saa teha ka teist kohtuotsust, kui esimene on täitmata. Ka arstide sõnul pole nende inimeste vabadusse laskmine mõeldav. „Niisama me neid välja kirjutada ei saa, sest nad on erihoolekandele määratud vägivaldsuse tõttu,“ selgitas PERHi psühhiaatriakliiniku juht dr Kaire Aadamsoo, kelle sõnul oli PERHi psühhiaatriakliinikus eelmise nädala seisuga neli inimest, kes olid sinna erihoolekandeteenuse kohta ootama määratud. Nad olid haiglas tahtest olenematu ravi otsuse alusel, mille teeb samuti kohus, ja nende kulu tasub tervisekassa. Üks tahtest olenematu ravi päev maksab 408 eurot ehk sellise inimese peale kulub vähemalt 12 240 eurot kuus, samal ajal kui erihoolekandeteenus kinnises asutuses maksab kuni 2553 eurot kuus. Kusjuures, üks patsient on PERHi psühhiaatriakliinikus viibinud juba veebruarist saati. Kuigi ka tema suunati kohtumäärusega vahepeal erihoolekandeteenusele, pole talle seni kohta leitud.
Sotsiaalministeerium on selgitanud praegust kriisi sellega, et erihoolekandeteenuse kohtade pidevalt valmisolekus hoidmiseks ei ole raha. Samas on just psühhiaatriline haiglaravi tunduvalt kallim kui erihoolekandekoha ülalpidamine. Tahtest olenematu ravi üks päev haiglas maksab tervisekassa andmetel 408 eurot. Sellele lisandub analüüside jms maksumus, mis võib küündida tuhandetesse eurodesse. Seega maksab ühe inimese haiglas hoidmine vähemalt 12 240 eurot kuus. Arvestades, et teadaolevalt on selliseid patsiente praegu kuus, läheb nende haiglas tahtest olenematul ravil hoidmine Eesti maksumaksjale maksma 73 440 eurot kuus ja see summa suureneb iga päevaga. Samal ajal maksab üks kuu kinnist erihoolekandeteenust 2553 eurot. Kuue inimese eest tuleks maksta kokku 15 318 eurot kuus.
Kohtunik Merit Helm tõi oma märgukirjas esile, et haigla on nüüd viimases hädas teinud taotlused, et nende patsientide kohta viidaks läbi uus kinnise asutuse menetlus ja nad jäetaks psühhiaatriakliinikusse kuni erihoolekandeasutuse koha vabanemiseni, aga kõige rohkem kolmeks kuuks. „Samas, inimese kohtumäärustega samal ajal kahte eri asutusse paigutamine on nonsenss,“ leidis Helm.
Helmiga sarnase dilemma ees on Tartu maakohtu kohtunik Külli Puusep, kes peab otsustama, mida teha inimesega, kes elab sisuliselt tänaval ja kellele on 200 korda politsei välja kutsutud. Ka tema kohta on võetud vastu kinnisesse asutusse paigutamise määrus, kuid seni pole SKA seda täitnud. Seejuures ei soovi Tartu ülikooli kliinikum ka teda teenuskoha vabanemiseni ravile võtta, sest tema psüühikahäire ei ole selle laadi tõttu sisuliselt ravitav.
Ent SKA on Tartu linnavalitsust teavitanud, et uute teenuskohtade vabanemist lähiajal oodata pole. „Anname teile teada, et kohtumäärusega ööpäevaringse erihooldusteenuse teenuskohad on täidetud kõigis kolmes üksuses: Sillamäel, Tallinnas ja Viljandis. Teenuskohtade vabanemist sellises mahus, nagu meil juba praegu on ootel olevaid uusi kohtumäärusi ning teadaolevalt ka lähiajal lisanduvaid uusi kohtumäärusi, kahjuks ette näha ei ole,“ selgitas SKA Tartu linnavalitsusele saadetud kirjas.
Kohtunikele jääb mõistetamatuks, kuidas on tekkinud olukord, kus riik kohtuotsuseid nii pika aja jooksul ei täida. „Sellist olukorda pole tõesti enne olnud,“ tõdes kohtunik Puusep. Puusepa sõnul on üks kinnisesse asutusse määratud, kuid seni sealse kohata inimene juba otseselt inimesi tänaval rünnanud, neid taga ajanud ja nende peale röökinud, samuti söögikohtadest nuge varastanud. Sellel inimesel on tuvastatud nii alaareng kui ka sõltuvusprobleem. Kuigi Tartu linn on talle varem pakkunud mitu korda majutust, ei ole ta seda vastu võtnud ja tekitab endiselt tänavatel ohtlikke olukordi. Puusep nentis, et neid juhtumeid, kus muu enam ei aita ja inimene on vaja määrata kinnisesse hooldekodusse, tuleb järjest rohkem.
https://www.delfi.ee/artikkel/120414831 ... e-poorduma„Probleem on alguse saanud asjaolust, et kinnise hoolekandeasutuse kohti on objektiivset reaalsust ja vajadust eirates järjepidevalt märkimisväärselt vähendatud,“ sõnas Helm. Ta märkis, et kui 2013. aastal oli selliseid kohti Eestis 132, siis aastaks 2017 oli neid vähendatud sajale kohale ja alates 2018. aastast kõigest 92 kohale. „Nõudlus selle teenuse järele on aga oluliselt suurem,“ märkis Helm, kelle sõnul on seda näha olnud juba mitu aastat.
Helmi sõnul on pidevalt tekkinud olukordi, kus kohus on teinud määruse, kuid erihoolekandekohta pole. „Kui seni on viivitus olnud lühiajaline ja puudutanud väiksemat isikute ringi, siis hetkel on üle Eesti kokku tegu vähemalt kuue patsiendi ja kuudepikkuse järjekorraga,“ sõnas ta. „See olukord vajab väga kiiret lahendust,“ rõhutas kohtunik. Seejuures pole Helmi sõnul tegu ajutise kriisiga, vaid säärase abivajadusega inimeste arv suureneb pidevalt. „Lootus, et kohtade vajadus võiks lähitulevikus väheneda, ei ole realistlik. Pigem suureneb see ajas,“ kinnitas Helm oma kogemusest. Nimelt on kohtuasjade arv, kus kohus otsustab inimese psühhiaatriakliinikusse või kinnisesse erihoolekandeasutusse paigutamist, iga aastaga kasvanud, viimase viie aastaga lausa kahekordistunud.
Helm kinnitas, et kohtud on erihoolekandeteenuse kohtade kriisist teadlikud ning seetõttu teinud teenusele paigutamise sõela nii tihedaks, et puhvrit enam ei ole. „Kinnisesse hoolekandeasutusse paigutatakse ainult kõige raskemad haiged ja olukorras, kus ükski teine teenus pole piisav,“ sõnas ta. „Paraku näitab kogemus ka seda, et kui inimene viibib mõnda aega veidi vabama kontrolliga teenusel, satub ta tihti tagasi kinnisesse asutusse, sest ta seisund halveneb ja ohtlikkus kasvab teistsugusel teenusel drastiliselt,“ lisas Helm. Ta näeb aga, et selliseid kaasusi lisandub lähiajal veelgi. Seega ei näita kriis vaibumise, vaid hoopis süvenemise märke.
Artikli alguses mainitud kahest inimesest, kelle tõttu Helm justiitsministrile ja sotsiaalministrile märgukirja saatis, üks sai eelmisel nädalal erihoolekandeteenuse koha. Teise puhul otsustas kohtunik aga pikendada tema psühhiaatriakliinikus viibimist, kuid mitte kauemaks kui üheks kuuks. See aeg saab novembri lõpus läbi ning praeguse seisuga jääb see inimene pärast seda tänavale ja võib osutuda potentsiaalseks ohuks kõigile, keda ta kohtab, samuti iseendale. „Kas ja kes võtab selle eest vastutuse, kui seal midagi juhtub, ma ei tea. Me kõik ilmselt lugesime uudistest Tartumaa naise pussitamise ja autoavarii lugu… Ma ei tea, et tema oleks määratud kinnisesse asutusse, aga kui me kõik kinnisesse asutusse paigutamist ootavad inimesed tänavatele laseme, hakkame selliseid uudiseid ilmselt iga nädal lugema,“ nentis Helm.
Seetõttu otsustaski ta saata ministritele märgukirja. „Kohus ei plaani nende haiglas viibimist pikendada, sest riik peab asuma enda kohustusi täitma ja leidma neile koha asutuses, kuhu nad on kohtulahendi alusel tegelikult paigutatud. Justiits- ja digiministri valdkond on kohtulahendite täitmine, sotsiaalministri haldusalas aga konkreetselt kinnise asutuse koha olemasolu tagamine,“ kirjutas kohtunik. Helm rõhutas kirjas, et selles olukorras on vajalikud väga kiired ja konkreetsed lahendused. „Soovin teada, kes ja millal asub kohtumääruseid kinnisesse erihoolekandeasutusse paigutamise asjades täitma, kes võtab vastutuse kohtulahendite mittetäitmise eest ja kes kannab iga päevaga suureneva kulu nende inimeste haiglas hoidmise eest,“ kirjutas kohtunik.
Samuti küsis ta, kes võtab vastutuse tagajärgede eest, mis võivad kaasneda nende vabadusse laskmisega nii neile inimestele endile kui ka teistele ühiskonna liikmetele. „Palun teil mõista, et lõppastmes lasub poliitiline vastutus Eesti vabariigi tegemata jätmiste eest vastava valdkonna ministritel,“ lõpetas kohtunik oma kirja.
Seda, kes vastutab, tahaks me vist kõik teada
.
