Aegajalt võis näha ka mõnda erariides inimest sõjaväe territooriumil.
Tavalised inimesed seal ei käinud,ilmselt oli see keelatud ja selle eest ootas mingi karistus,küll aga oli aegajalt näha mõnda isikut kes tegi mõnda tööd ja sellega seoses viibis seal.
Näiteks Novotserkasskis utsebkas töötas santsastis üks paks vanaeit ,minuarust ta passis seal niisama ega teinud midagi aga tööl kirjas ta seal oli.
KPP kedagi eraisikuid sisse ei lastud,muudest kohtadest ümbritsesid väeosa kõrged müürid kus klaasikillud ja okstraat üleval või kui linna poole maja siis olid akendel paksud trellid ees.Täielik tsoon.
Kaliningradis oli eraisikud katsegar ehk kalakütja ,võimalik et ka sõjaväe poes olid müüjad eraisikud.
Sellist gestapot nagu utsebkas polnud,samovolkades sai käidud ikka.
müür oli ka selline linna poolt et võisid väga kergelt üle hüpata.
Niisama eraisikuid sõjaväelinnakus ei käinud,ka vanemaid sisse ei lastud
Eraisikud vene sõjaväe objektidel ja territooriumil
-
- Liige
- Postitusi: 1329
- Liitunud: 08 Sept, 2005 0:35
- Asukoht: Tallinn, Õismäe
- Kontakt:
Meil oli eraisikuid erinevate ametite peal päris palju. Eks vist sellepärast, et mingil põhjusel need inimesed ei tahtnud lihtsalt pagunikandjate hulka kuuluda. Või mine tea. Eraisik territooriumil polnud mingi haruldus, pigem tavaline nähtus. Asus ju linnak samal territooriumil. Eraisikutel oli keelatud vaid lennuvälja piirkonna teedel isiklike autodega sõita.
Kõigi sööklate personal oli enamjaolt eraisikud (tavaajateenija pääses ainult leivalõikaja ametisse ja seda ka ainult sõdurite poolel). Sööklate juhataja oli ohvitser ja toiduladudes ohvitser. Sama kauplustes ja postis. Töötasid nad veel autojuhtidena, ladudes, lennukite remondis, autopargis, kütusehoidlas, juhtimiskeskuses jne. Jämedalt võttes ei olnud eraisikuid lendurite hulgas. Samas, kui ei teadnud, siis ega tööolukorras alati ei saanudki aru, kas eraisikuga tegemist või mitte, sest tehnilisel riietusel eraldusmärke ei olnud. Ja tegelikult, mis vahe sellel on, eraisik või mitte, tööd pidid kõik ühtemoodi tegema. Lennundus nimelt ei salli lohakust ja seanaha vedamist.
Mis võõrastesse eraisikutesse puutus, siis mina küll ei tea, mille järgi neid eraldati või olid kõik lihtsalt nägupidi tuttavad. Igatahes KPP-s tõmmati eraautot nähes kohe värav lahti.
Kõigi sööklate personal oli enamjaolt eraisikud (tavaajateenija pääses ainult leivalõikaja ametisse ja seda ka ainult sõdurite poolel). Sööklate juhataja oli ohvitser ja toiduladudes ohvitser. Sama kauplustes ja postis. Töötasid nad veel autojuhtidena, ladudes, lennukite remondis, autopargis, kütusehoidlas, juhtimiskeskuses jne. Jämedalt võttes ei olnud eraisikuid lendurite hulgas. Samas, kui ei teadnud, siis ega tööolukorras alati ei saanudki aru, kas eraisikuga tegemist või mitte, sest tehnilisel riietusel eraldusmärke ei olnud. Ja tegelikult, mis vahe sellel on, eraisik või mitte, tööd pidid kõik ühtemoodi tegema. Lennundus nimelt ei salli lohakust ja seanaha vedamist.
Mis võõrastesse eraisikutesse puutus, siis mina küll ei tea, mille järgi neid eraldati või olid kõik lihtsalt nägupidi tuttavad. Igatahes KPP-s tõmmati eraautot nähes kohe värav lahti.
Mida paksem ajatolm, seda ilusamad tunduvad selle all olevad asjad.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline