Enne Kalevi ÜJP Jägalas asunud Vene väeosad
Enne Kalevi ÜJP Jägalas asunud Vene väeosad
Kasutasin otsingut, kuid ei saanud selget vastust.
Seega, mis Vene armee väeosa paiknes endise Kalevi ÜJP territooriumil Jägalas ning millega see tegeles?
Samuti kus asusid peamised väljaõppe platsid? Seal on ikka päris massiivne linnak, oma sigala ja võimas katlamaja. Samuti milleks oli vajalik hoida garaaže kasarmutest kaugel (pean silmas neid, mis on taktikapõllu taga)
Seega, mis Vene armee väeosa paiknes endise Kalevi ÜJP territooriumil Jägalas ning millega see tegeles?
Samuti kus asusid peamised väljaõppe platsid? Seal on ikka päris massiivne linnak, oma sigala ja võimas katlamaja. Samuti milleks oli vajalik hoida garaaže kasarmutest kaugel (pean silmas neid, mis on taktikapõllu taga)
Unforeseen consequences
-
- Moderaator
- Postitusi: 1133
- Liitunud: 14 Dets, 2004 13:44
- Kontakt:
Mis periood Sind huvitab?
Alates 1980.a-st oli seal ehitusvägede poliitiline sõjakool, mille jaoks jupikaupa ehitati Kosele linnakut. Vastavalt selle valmimisele koliti Jägalast Kosele. Vahetult enne üleandmist EKJ-le olid seal osa kooli tagalateenistusest, osa õppeprotsessi tagamispataljonist ja kohapeal elas ka osa kursante (kuna Kosel ei jõutudki kõiki õppehooneid ja vist ka ühte "ühiselamut" valmis). Koolitati peamiselt roodukomandöride poliitasetäitjaid, ent arvatavasti sealsamas Jägalas olid ka 106. ohvitserkoosseisu täienduskursused. Üks majake seal kuulus sõjakooli orkestrile. Mõisahoones oli ka Jägala garnisoni majavalitsus.
Lahingväljaõppe alad olid teisel pool Jägala jõge -- lasketiir üsna jõe lähedal ja mingi suurem kompleks kaugemal metsas. Garaažides oli tagamispataljoni ehitus- ja insenertehnika, platsi nende ees (hilisem "taktikapõld"?) kasutati tõenäoliselt vastavaks väljaõppeks.
1960.-ist kuni 1980.a-ni oli seal sõjakooli eelkäija -- 64. poliitkoosseisu kursused (ikka nendesamade ehitusvägede omad). 1956--59? oli linnak Valklas asunud tankipataljoni käes, kuni 1956.a-ni oli seal paar Eesti laskurdiviisi väeosa. 50.-te lõpus olid seal mingid lennuväeosad.
Alates 1980.a-st oli seal ehitusvägede poliitiline sõjakool, mille jaoks jupikaupa ehitati Kosele linnakut. Vastavalt selle valmimisele koliti Jägalast Kosele. Vahetult enne üleandmist EKJ-le olid seal osa kooli tagalateenistusest, osa õppeprotsessi tagamispataljonist ja kohapeal elas ka osa kursante (kuna Kosel ei jõutudki kõiki õppehooneid ja vist ka ühte "ühiselamut" valmis). Koolitati peamiselt roodukomandöride poliitasetäitjaid, ent arvatavasti sealsamas Jägalas olid ka 106. ohvitserkoosseisu täienduskursused. Üks majake seal kuulus sõjakooli orkestrile. Mõisahoones oli ka Jägala garnisoni majavalitsus.
Lahingväljaõppe alad olid teisel pool Jägala jõge -- lasketiir üsna jõe lähedal ja mingi suurem kompleks kaugemal metsas. Garaažides oli tagamispataljoni ehitus- ja insenertehnika, platsi nende ees (hilisem "taktikapõld"?) kasutati tõenäoliselt vastavaks väljaõppeks.
1960.-ist kuni 1980.a-ni oli seal sõjakooli eelkäija -- 64. poliitkoosseisu kursused (ikka nendesamade ehitusvägede omad). 1956--59? oli linnak Valklas asunud tankipataljoni käes, kuni 1956.a-ni oli seal paar Eesti laskurdiviisi väeosa. 50.-te lõpus olid seal mingid lennuväeosad.
Viimati muutis Kapral Karu, 22 Juun, 2007 11:12, muudetud 1 kord kokku.
Vana kasarmu e. õppehoone viimasel korrusel oli seinal ilus kirjutis, missugust ma noortele alati näitasin. Noh, et illusioone hajutada,
"Kuratõ, mõ jestšo vernjomsa!"
See peaks seal veel praegugi alles olema, sest remont sinnamaani ei ulatunud.
Seega oli Jägala linnaku viimastel okupantidel väga tüüpiline (ja nagu näitavad paari kuu vanused sündmused, ka muutumatu) arusaam okupeeritud maast ja selle elanikest.
Kuigi, arvan, et viimased minejad polnud mitte kooli õppurid, vaid mingi tagalaüksuse ajateenijad (kes ka peldikud tsementi täis valasid).
Meil ju isegi oma kindral olema, kes selle kooli lõpetanud - Laaneman.
Küsitav on, kas ikka valmistati ette roodukomandöre, sest - kas see ikka on POLIITkooli ülesanne. Loomulikult said nad roodu juhtimisega hakkama, kuid see polnud töenäoliselt mitte nende planeeritud ametikohaks.
"Kuratõ, mõ jestšo vernjomsa!"
See peaks seal veel praegugi alles olema, sest remont sinnamaani ei ulatunud.
Seega oli Jägala linnaku viimastel okupantidel väga tüüpiline (ja nagu näitavad paari kuu vanused sündmused, ka muutumatu) arusaam okupeeritud maast ja selle elanikest.
Kuigi, arvan, et viimased minejad polnud mitte kooli õppurid, vaid mingi tagalaüksuse ajateenijad (kes ka peldikud tsementi täis valasid).
Meil ju isegi oma kindral olema, kes selle kooli lõpetanud - Laaneman.
Küsitav on, kas ikka valmistati ette roodukomandöre, sest - kas see ikka on POLIITkooli ülesanne. Loomulikult said nad roodu juhtimisega hakkama, kuid see polnud töenäoliselt mitte nende planeeritud ametikohaks.
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)
Stellung halten und sterben!!
Stellung halten und sterben!!
-
- Moderaator
- Postitusi: 1133
- Liitunud: 14 Dets, 2004 13:44
- Kontakt:
Tänan veale tähelepanu juhtimast -- tõepoolest pidasin silmas mitte roodukomandöre, vaid nende asetäitjaid poliitalal.
Eestiaegne lennuväli olevat olnud teisel pool Piibe maanteed, natuke maad Raasiku poole. Pole võimatu, et viiekümnendate lõpus hakati ka hilisema maanteelennuvälja kohale mingit lennurada tegema -- täpsemalt kahjuks ei tea.
Eestiaegne lennuväli olevat olnud teisel pool Piibe maanteed, natuke maad Raasiku poole. Pole võimatu, et viiekümnendate lõpus hakati ka hilisema maanteelennuvälja kohale mingit lennurada tegema -- täpsemalt kahjuks ei tea.
Saan ma siis õigesti aru, et koolitati ehitusvägede roodukomandöride abisid poliitalal.
Palju neid mehi seal kompleksis olla võis? Milline võis välja näha väljaõpe, sest vaevalt neile "ehitajatele" oli vaja nii suuri "taktikapõlde"? Ilmselt olid need vajalikud eelnenud väeosadele või sisaldas väljaõpe ohtralt taktikaelemente.
Kas koolitati kogu NSVLi armee jaoks või mingile piirkonnale? Samuti ei olnud need õppurid siis eeldatavasti ajateenijad või olid?
Palju neid mehi seal kompleksis olla võis? Milline võis välja näha väljaõpe, sest vaevalt neile "ehitajatele" oli vaja nii suuri "taktikapõlde"? Ilmselt olid need vajalikud eelnenud väeosadele või sisaldas väljaõpe ohtralt taktikaelemente.
Kas koolitati kogu NSVLi armee jaoks või mingile piirkonnale? Samuti ei olnud need õppurid siis eeldatavasti ajateenijad või olid?
Viimati muutis Roamless, 23 Juun, 2007 12:00, muudetud 1 kord kokku.
Unforeseen consequences
- gnadenlose
- Liige
- Postitusi: 2160
- Liitunud: 02 Mär, 2004 13:18
- Asukoht: Kilulinn/Kardulavabariik
- Kontakt:
Ilmselt peaks selle Jägala linnaku külastamine olema raskendatud. Kasarmud ja laod on küll tühjad, aga kogu kompleks on siiski Kaitseliidu valve all.gnadenlose kirjutas:Kas keegi oskab öelda, mis toimub praegu väeosa territooriumil? Sai seal kunagi aega teenitud ja nüüd tahaks koledasti seda paika nostalgia mõttes külastada. On selline asi üldse võimalik?
Üldiselt kasutatakse või vähemalt plaanitakse sealseid kasarmuid kasutada Kaitseliidu ja kaitseväe reservõppekogunemistge korraldamiseks, st reservistide majutamiseks.
Pikemas perspektiivis, järgmise aastakümne esimesel poolel plaanitakse Jägala linnakule aga taas elu sisse puhuda - nimelt kaalutakse ühe võimalusena, et sinna kolib Paldiskist Scoutspataljon ja ROK.
http://www.postimees.ee/150706/esileht/ ... 209493.php
- gnadenlose
- Liige
- Postitusi: 2160
- Liitunud: 02 Mär, 2004 13:18
- Asukoht: Kilulinn/Kardulavabariik
- Kontakt:
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline