Piusa kaevandused

[Soobel]

Millised koopad on looduslikud?

Need pisikesed Ujula tänavast linna poole on 1.MS aegsed pelgukoopad ja Aruküla koopad on selgelt liivakaevandused nagu Piusalgi.

[Satakas]

ujula tänavast linna poole? koopad on just ujula tänava lõpus, seal kus tänav mäkke, puiestee tänavasse keerab ja seega just vastupidises suunas aga äkki mõtled mingeid muid urge?

[Rait]

Need koopad on ju kunagine emajõgi. See kõik oli seal kunagi vee all.

Mul isa teadis rääkida, et need on looduslikud, võibolla on inimene neid ajapikku süvendanud just sellel, varjamise, eesmärgil.

Need väiksed koopad, kuhu annab sisse roomata on lahti jäetud aga need suuremad koopad, kus olid juba normaalsemad sissepääsud on kinni aetud. Ja seal on ka selline uhke asi nagu solgitoru, kus voolab suures koguses virtsu otse emajõkke! Kaevudest tulev hais on enam kui ränk!

Ja seal veel ujutakse!

[Soobel]

ujula tänavast linna poole? koopad on just ujula tänava lõpus, seal kus tänav mäkke, puiestee tänavasse keerab ja seega just vastupidises suunas aga äkki mõtled mingeid muid urge?

Noh, kui seisad seal paljandi kohal Ujula tänava tõusu ees ja vaatad üles Puiestee tänava poole, siis paremale, linna poole jäävad paljandi alla need madalad roomamiskäigud (väidetavalt pelgukoopad), vasakul pool, kus see solgitoru astmetena alla läheb, pole minu teada midagi, ainult üks paari meerti sügavune grott kohe paljandi nurgas.

[Satakas]

mul on muideks raske neid mingiteks peidukoobasteks pidada. olen sealt lähedusest pärit ja lapsepõlves need läbi nuuskinud.

praegu on mõõte raske hinnata aga püüan meenutada 11-12a pätaka proportsioonidest:

vasakult lugedes esimese auk on tegelikult pisike koobas. mingit pikemat käikku-tunnelit ei ole. sees kannatas olla vaid kükakil. ka pindalalt on pisike.

järgmine auk on ainult pisike lõhe, kust sisse ei mahu. see-eest järgmine on kõrgem käik, mis viib suunaga vasakule, paralleelselt kaljuseinaga sinnasamma selle pisikese prao juurde.

neljas ja viies suunduvad otsejoones mäe sisse. 4-5m kaugusel on ristkäik, mis neid kahte ühendab. vasema käigu lõpus avaneb vasakule pisike koopake. sees kannatab olla samuti vaid kükakil ja pindalalt samuti tilluke. viimane, kuues - kõige madalam käigusuu on nii kinnivarisenud, et isegi meiesugused peened poisid ei mahtunud sisse.

kõigi käikude kogupikkus on maksimaalselt võibolla 20-25m.

teest vasakule jäävas paljandis käike ei ole. ja...nii palju kui mina neid käike tunnen, ei näe ma mingit võimalust, et keegi oleks neid võinud pelgupaigana kasutada. ma arvan, et sealsamas luha peal soos oleks palju kindlam ja mugavam olnud. rääkimata sellest, et kahest olemasolevast koopataolisest moodustisest võiks vast ehk ainult üks (see paaristunnelite lõpus olev) mingil määral varju pakkuda ja need ei mahutaks küll kokku üle 5-6 inimese.
________

PS! uurisin netist ja seal on öeldud, et käikude kogupikkus on 29m. nii, et palju mööda ei pannudki. eks on neist ekspeditsioonidest ka 20a möödas ja mälugi pole enam see mis ta varem oli...

[Rait]

pole minu teada midagi, ainult üks paari meerti sügavune grott kohe paljandi nurgas.

Vasakul pool on isa teada (ta nooruses sealkandis ringi luusinud päris kõvasti) koopad täiesti olemas, ainult sissepääsud kinni aetud. Aga seinas tõesti ei tundu midagi olema, kas olid sissepääsud tunduvalt madalamal et pinnasetäitega saadi kinni?

Aga seal peaks suuremaid ringikäimisi korraldama, mõõda paljandit edasi kuni kvissentalini. Seal peaks olema veel kaks suht suurt süsteemi?

[Soobel]

Seda peidukoobaste juttu lugesin miskist koobaste raamatust. Olid nad jah nõndamoodi, nagu Satakas kirjutas. Sai ka neis neljakäpakil põhikooli aegu ringi roomatud. Põhi pudelikilde ja muud sitta täis. Üks kuttidest väitis, et oli sealt leidnud revolvri ja sinnasamasse kuhugi ka ära kaotanud. Seda koolipoiste fantaasiat...