www.militaar.net

Elektriliste seisusoojenditega olen aastate jooksul märganud sellist asja, et kuna jääpunniauku ei panda neid juba ammu, siis need voolikule vahele pandavate elementidega lõikavad paigaldajad pahatihti nurki, kui õige koht asub kehvasti ligipääsetavas kohas. Ja noh, kui tehnikul pole tegelikult viitsimist endale selgeks teha, kuidas jahutusvedelik liigub, siis võib tulemuseks olla "plokisoojendus", mis sulatab voolikut, kuid ei soojenda eriti mootorit, kuna vedelik ei saa liikuda (paigaldusviga).

Olen sellist haltuurat näinud isegi diiselgeneraatorite soojendusega, kus ligipääs mootorile on töökojas erinevalt autost pea ideaalne. Ehk siis paigaldajad ei oma eriti teadmisi jahutussüsteemi toimimisest ja ehk sellestki, et kuumal veel on kalduvus liikuda ülespoole ja külmal allapoole.

Tänapäeval vist polegi enam mootoriplokkidel neid jääpunne nagu vanasti? Seal oleks plokisoojenduse õige koht, mitte ülemises jahutuslõdvikus kohe radika taga, kus kogu soojendatud vesi radikas momentaalselt jahtub ja plokki ei pääsegi, kuna termostaat on kinni ja termostaati avanemiseks vajalikku tempi ei suuda taoline pisike kütteelement (mida jahutab radikas kõrval) eluilmas tekitada

Hetkel maksab DEFA 220V seisusoojendus koos jahutusvedeliku soojenduse, akulaadimise ja salongi puhuriga mõnesaja euro kandis+paigaldus, mingile peetud autole järelpaigalduseks ehk viimane piir, kahtlane et neid autonoomseid sedasi pandaks.

Kapten Trumm kirjutas: ↑13 Okt, 2025 12:31 Külmatootmise kasutamine, kui salongi jahutada pole vaja, toob kaasa sellise jama, et kogu õhutorustik ventikast klaasini on seda peent veeudu täis ja nagu sa kompressori välja lülitad (eriti kui küte on ka sees) lööb aknad pauhti uduseks - ehk kui kasutad, pead seda enamvähem koguaeg tegema.

Mina kasutangi iga päev 24/7/365 igas autos nii tööl kui kodus.
Samuti on suhtkoht fikseeritud temperatuuri seade alati ühele ja samale suurusele 21...23C
Ei kruti seda kah siia sinna.

Lubasin anda tagasisidet esi/ tuuleklaasi puhtuse osas , kuna premiumtoode on tulemata katsetasin nuuskpiirituselisandiga klaasipuhastusvahendiga , lõhn on küll vali , klaasi läbipaistvuse kohta , ei tea , vast oli mõningane mõju , palju oleneb sellest , palju ja millega klaasi keemiast puhtaks hõõruda , katsetused jätkuvad .

Mul sama. Kliima on automaarezhiimis, seatud 22 kraadi peale. Pole kunagi olnud vajadust rohkem näppida.

OLAVI kirjutas: ↑13 Okt, 2025 0:55

Walter2 kirjutas: ↑12 Okt, 2025 9:58 ... Kõige lollikindlam on sõidust tulles salong maha jahutada et välis- ja sisetemp.-id oleksid võrdsed (uksed-klaasid mingi aeg lahti hoida, mis võimalused kellelgi on).
Hommikul istud puhta jäävaba esiklaasiga autosse. ...

Loen ja imestan, et kas sellist elementaarset asja peab tänapäeval "põhjamaisele" autojuhile selgitama, et jää akna sisepinnale tekkib soojas siseõhus oleva vee kondenseerumisest ja kõige efektiivsem viis salongiõhu kuivatamiseks on parkimise alustamisel niiske salongiõhu, läbi avatud uste väljavahetamine kuivema välisõhu vastu.

Kuidas see moodne sõna oligi - funktsionaalne lugemisoskus? Jutt käis klaaside välispinnale tekkivast jääkihist..
Jah - raske on see sigadele pärlite ette loopimine, sõbrake..

Kapten Trumm kirjutas: ↑13 Okt, 2025 12:47 Elektriliste seisusoojenditega olen aastate jooksul märganud sellist asja, et kuna jääpunniauku ei panda neid juba ammu, siis need voolikule vahele pandavate elementidega lõikavad paigaldajad pahatihti nurki, kui õige koht asub kehvasti ligipääsetavas kohas.
Ja noh, kui tehnikul pole tegelikult viitsimist endale selgeks teha, kuidas jahutusvedelik liigub, siis võib tulemuseks olla "plokisoojendus", mis sulatab voolikut, kuid ei soojenda eriti mootorit, kuna vedelik ei saa liikuda (paigaldusviga). ...

Tänapäeval peab küttekeha ploki jääpunniauku panekuks tavaliselt eemaldama mõne kollektori (koos selle küljes oleva mudruga) ja paigaldama küttekeha väga täpse nurga alla, et küttekeha ei rikuks silindrit.
Punniauku paneku töö on suhteliselt palju kallim, kui vooliku vahele universaalsoojendi ühendamine ja ei püsi oma kõrge hinnaga konkurentsis.
Inimesed lihtsalt ei telli nii kallist teenust, sest: "mujal pannakse ju odavamalt".

OLAVI kirjutas: ↑13 Okt, 2025 22:42
Tänapäeval peab küttekeha ploki jääpunniauku panekuks tavaliselt eemaldama mõne kollektori (koos selle küljes oleva mudruga) ja paigaldama küttekeha väga täpse nurga alla, et küttekeha ei rikuks silindrit.

Walter2 kirjutas: ↑13 Okt, 2025 14:03

OLAVI kirjutas: ↑13 Okt, 2025 0:55

Walter2 kirjutas: ↑12 Okt, 2025 9:58 ... Kõige lollikindlam on sõidust tulles salong maha jahutada et välis- ja sisetemp.-id oleksid võrdsed (uksed-klaasid mingi aeg lahti hoida, mis võimalused kellelgi on).
Hommikul istud puhta jäävaba esiklaasiga autosse. ...

Loen ja imestan, et kas sellist elementaarset asja peab tänapäeval "põhjamaisele" autojuhile selgitama, et jää akna sisepinnale tekkib soojas siseõhus oleva vee kondenseerumisest ja kõige efektiivsem viis salongiõhu kuivatamiseks on parkimise alustamisel niiske salongiõhu, läbi avatud uste väljavahetamine kuivema välisõhu vastu.

Jah - raske on see sigadele pärlite ette loopimine, sõbrake..
hi.gif

Loen ja imestan.. On ikka inimestel rutiinid.

OLAVI kirjutas: ↑13 Okt, 2025 0:55
Loen ja imestan, et kas sellist elementaarset asja peab tänapäeval "põhjamaisele" autojuhile selgitama, et jää akna sisepinnale tekkib soojas siseõhus oleva vee kondenseerumisest ja kõige efektiivsem viis salongiõhu kuivatamiseks on parkimise alustamisel niiske salongiõhu, läbi avatud uste väljavahetamine kuivema välisõhu vastu.

Ei ole kunagi sellist "põhjamaise autojuhi" rutiini vaja olnud.
Hoidke auto korras ja sellest piisab.

Tegelt kliima pidevalt sees sõitmine kurnab ilma karjuva vajaduseta nii konditsioneeri kompressorit kui suurendab kütusekulu.
Proovige väljalülitatud kompressoriga - et kui just vihmane ilm pole, siis kui õhutorustikud on saanud kondentsveest kuivaks, siis püsivad klaasid puhtad ka ilma konditsioneeri kurnamata. Ja hoidke jalamatid kuivad, kallake aeg-ajalt vett välja ning ärge ronige lumepatakatega autosse.

Kütusekulu kasv sõltub süsteemi tasemest ja kasutaja soovidest, aga see võib olla vahemikus 0,5-1 liiter 100 km peale.

Kui konditsioneeri kompressorit pidevalt kasutada, siis on kogu õhusüsteem kondentsniiskust täis ja nagu kuivatusefekt lõpeb ja küte sisse panna, on esiklaas pauhti udune.

Aeg-ajalt tasub ehk käia ka konditsoneeri töökojas ka siis, kui asi näiliselt ilusti töötab, see tilgake õli, mis seal süsteemis sees on, allub ju samasugustele probleemidele nagu mootoriõli ega pole päriselt mõeldud 300 000 km pidevat kasutust kestma.

Päriselt kuni liiter 100le juurde ?
Paluks viiteid

Viiteid mul pole, ainult enda kogemus erinevate autodega (paistab, et see kuigivõrd mootori võimsusest ei sõltu).
Netis esimsese hooga tuleb vastus, et pluss 8-10%.
Ilmselt moodsatel autodel vähem, kui kompressorit juhitakse läbi mootori ECU (parem optimeerida).

OLAVI kirjutas: ↑13 Okt, 2025 0:55 Loen ja imestan, et kas sellist elementaarset asja peab tänapäeval "põhjamaisele" autojuhile selgitama, et jää akna sisepinnale tekkib soojas siseõhus oleva vee kondenseerumisest ja kõige efektiivsem viis salongiõhu kuivatamiseks on parkimise alustamisel niiske salongiõhu, läbi avatud uste väljavahetamine kuivema välisõhu vastu.

Vee hulk salongiõhus on heal juhul 20 grammi. Seega tuulutusest pole palju kasu. Porimatid on niiskuse allikaks. GIYF ja AI ka vahel

Tegelt tuleks autol salong kuiv hoida, mitte kompenseerida ujuvaid jalamatte ning niiskeid polstreid pideva kondi kurnamisega.
Eriseis on siis, kui õues on niiske/vihmane ja see rõske õhk kipub klaase udutama. Hoojal kuluks salongi kord kuus kuivatada, kui autol on seisusoojendus, siis hoida see seisuajal töötamas ning aknad natuke praokil.

Mitte väga ammu saime sellega hakkama küll, kui konditsioneer oli haruldus, ei sõitnud keegi uduste klaasidega ja ei vehkinud roolis käterätikuga.
Enamiku igasugu salongi "ajude" ikaldumise põhjus ongi liigne niiskus/vesi salongis. Eriti kui see aju asub kuskil madalas kohas. Laisaks ja lolliks kipume muutuma, selles on probleem.

Talvised matid võiks ikka olla sellised, millel on kõrgem äär, mis ei lase loksuvat vett salongi põrandavaibale ja suvematid ongi kuiva ja sooja ilma jaoks.
Ja need matid tuleks vaevuda õhtul autoga parkimiskohta jõudes tänavale tühjaks kallata. Eks igaüks ise tea, milleks oma raha kulutab, aga see väike laiskus maksab harjukeskmise 2500 km kuuläbisõidu juures jämedalt 19 eurot, eelduseks kütuse lisakulu 0,5 liitrit 100 km peale ja 1,5 eurot liiter. Alles kuulsin uudistest, et parim enne tähtajaga kaup on poes muutunud müüdavaimaks artikliks.

Üks targutus veel, kui targutuseks läks. Kuumal suvel kondi kasutamine - enamik inimesi ei paista sellest aru saavat.
Tulete põrgupalavasse autosse. Panete kondi käima täisventilaatoriga - tehke seejärel aknad lahti. Õues on igal juhul jahedam kui see 50 kraadi autos.
Vent surub palava õhu akendest välja. Siis aknad kinni, laske välisõhu peal, kuni hakkab jahedat tulema ja siis ventilatsioon siseringi peale. Välisringi ainult siis, kui tunnete, et õhku ei jätku. Pole mõtet kulutada energiat 30 kraadise õhu jahutamiseks 10-kraadiseks, kiirem ja tõhusam on jahutada sama salongiõhku korduvalt. Kui pikem sõit, siis varsti, kui salongi polstrid jne on muutunud jahedaks ega küta enam õhku, võiks ka välisõhu uuesti panna.

Enda tööl olen näinud igasugu versioone, kõige veidram on see, et see põrgupalav auto pannakse vent põhjas ja kont sees, kohapeal käima ja siis chillitakse ise eemal, kuniks auto jahtub. Kindlalt mõtestatud tegevusega juhtub see kiirem kui iseenesest. Paljusid neid funktsioone mõistavad automaatsed kliimaseadmed ise teha, kuid mitte alati. Lihtsalt mõistes asja tööloogikat, on võimalik luua tingimused, millega salong saab jahedaks kiiremini ja vähema auto lõhkumisega.

MeelisV kirjutas: ↑14 Okt, 2025 10:51 Päriselt kuni liiter 100le juurde ?
Paluks viiteid

Mingi esmane googel andis sellise lingi
https://natural-resources.canada.ca/sit ... et_1_e.pdf

Kas ja kui tõene on, ei tea, aga oma kogemusest kuumal lämmil suvepäeval on tunda, et AC teeb tööd mõnuga. 2.0L diislil oli küll u 0,5/100km suurem kulu kompu järgi. Usun, et mida väiksema kubatuuriga mootor, seda rohkem mõjutab, eriti tühikäigul.

Vbl AC pump ise ei olegi nii suureks koormaks, aga radiaatori vendid põhjas annab genekale korraliku koormuse. Samas.... käega seda ringi ei aja, st et mingi koormus see rihma kaudu väntvõllile ikka on.

Oma katsetus kunagi tõestas, et 800Wüle 1hp el drell ei suuda enamvähem täis akuga ühenduses(+ - ja ergutus) olevat genekat ringi ajada. Kiire googel annab, et geneka testaparaadil, mis võimeline 12V-150A koormama/testima, on 400V 4KW mootor, et 3000pööret välja ajada genekast.