Integratsioon ja Eesti venekeelsed

[Avatar]

Ma oleksin täitsa nõus selle jutuga, et eestlasi nii vähe et polegi vaja osata

Eksole, aga:

Inimesi tulebki kasvatada ühesõnaga...

Ja kes üldse kasvatamise, koolitamise, taltsutamise jms kokku puutunud, see teab:

...pallalt präänikuga pole küll essugi teha // piits peab ka alati n-ö nähtaval olema...

Erandolusid on alati, aga erand teadagi...
Lõppkokkuvõttes taandub kehtestamisele.

[Lemet]

Tsiteerime siinkohal taas herr Leesit- Igasugune õpetamine on põhimõtteliselt repressiivne tegevus...

[Fucs]

Ei oska paigutada mujale.

ERR: Venemaa hoiatas Lätit lätikeelsele õppele ülemineku pärast
https://www.err.ee/693752/venemaa-hoiat ... eku-parast

[Che Latino]

Troitski saate algul Eesti- ja Läti keelepoliitikast. Hiljem mürgitamisest, Putinist ning Kimunist, põlengust kah veel takkaotsa.
Igati väärt kuulamine: https://www.youtube.com/watch?v=vToXupQw-dM

[ambur123]

Kuuuurija 02.04.2018 saates nii huvitav kui ka kurb video: venekeelne seltskond peksis Vabaduse väljakul küüditatute mälestuseks pandud küünlad jalgadega laiali. Üksinda olnud pealtnägija ei hakanud nelja vastu (tervisele mõistlik otsus) aga ei julgenud ka politseisse helistada, sest menetluse puhul saaksid ka tema andmed pättidele teatavaks koos sellest tuleneva kättemaksuga (ka mõistetav). Kuigi 112 oleks võinud ikka helistada...

Ei oska öelda, kas turistid või kohalikud vankad/vatnikud aga pigem pakuks viimast (turistid üldjuhul püüavad end korralikult üleval pidada, et mitte võimudega sekeldustesse sattuda). Kui kohalikud vatid, siis suhtumine selge ja et jäid karistuseta, siis annab see ehk neile hoogu juurde järgmisel korral hoogsamalt sigatsemiseks.

VÕIGAS VAATEPILT VABADUSE VÄLJAKUL Igal aastal süüdatakse märtsiküüditamise leinapäeval, 25. märtsil, tuhandeid küünlad Vabaduse Väljakul. Tavaliselt on olnud see sündmus vaikne ja rahumeelne. Mis aga juhtus sel aastal kella ühe paiku öösel? Miks peksis nelja liikmeline vene keelt kõnelevate isikute kamp küünlaid jalaga? Kas tegu oli provokaatorite või lihtsalt nihilistidega?

Täispikk lugu ja intervjuud poliitikutega; http://kuuuurija.ee/

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Eilses riigikogu infotunnis pani Mart HELME selle küüditatute mälestamisküünlaid jalgade laialipeksnud kahe t_blapaarikese keissi konkreetselt suure kella külge

RATASe vastus oli muidugi tüüpne hülge möla(-lõpuks läks ta veel suisa närvi ka) aga vähemalt õnnestus HELME-l temalt välja pressida avalik lubadus, et "politsei tegeleb sellega".
Tuletan meelde, KUUUURIJA saatesolnud info kohaselt pani kesklinna politsei (esialgu) selle asja peale lihtsalt tuima

Et elame-näeme siis

[Lemet]

Hoolimata eduraportitest integreerumise osas pani Troitski asja selles Osoboje mnenies üheselt paika...

... То есть когда мы приехали в Эстонию, я сначала отдал старшего сына Ивана в русскую школу, тут же убедился в том, с одной стороны школа абсолютно совковая. Притом, что считается лучшая русская школа в Таллине, там ля-ля, учатся там все дети из российского посольства. Абсолютно совковая школа. И очень слабое вялое преподавание эстонского языка, на что мы рассчитывали, имея в виду перспективу, скажем, биологический факультет Тартуского университета или что-нибудь еще такое....

..Журавлева― Замечательно. Еще про международные события. Кстати, я забыла спросить, элемент русофобии присутствует в этих языковых войнах, как вам кажется. Ну недолюбливание русского языка.

А. Троицкий― Элемент недолюбливания присутствует, и очень так густопсово я бы сказал, и с обеих сторон. То есть русские не сильно любят эстонцев и латышей. Эстонцы и латыши…

О. Журавлева― Но живут при этом в Эстонии и Латвии.

А. Троицкий― Но живут при этом в Эстонии и Латвии, и никуда оттуда уезжать не хотят. Притом, что имеются какие-то программы при российских посольствах, программы репатриации, пожалуйста, ребята. Мы вам и деньги подъемные дадим и красную дорожку расстелем. Добро пожаловать к нам, естественно, не в Москву сразу будут заселять, но в какие-то там областные центры и так далее. Нет, на эту программу никто не реагирует. Но при этом местные нравы и обычаи хают как могут.

О. Журавлева― Действительно притесняют русских? Вас как русского подозревают, что вы кого-нибудь отравите.

А. Троицкий― Меня как русского никогда ни в чем не подозревали. Поскольку знают, что я нормальный человек. И что в КГБ не служил и в армии не стрелял, и путинистом не являюсь. Поэтому к нормальным людям там нормальное отношение.

О. Журавлева― То есть детей на улице не дразнят.

А. Троицкий― К тем, кто мечтает о возвращении Советского Союза и лелеет портрет Сталина – вот к этим людям там отношение не вполне нормальное, я считаю абсолютно по заслугам.

О. Журавлева― Дети не дерутся по признаку принадлежности к тому или другому народу.

А. Троицкий― Может, где-то и дерутся. Я такого не наблюдал.

О. Журавлева― Ваших детей не обижают. Я об этом.

А. Троицкий― Нет, абсолютно. Вообще у меня дочь младшая учится в русско-эстонской школе, половина класса русские дети, половина – эстонские. Все друг с другом дружат. Все прекрасно.

[Lemet]

Miska ma ka ei imesta, et kohalik eesti-vene meedia Troitskit silmaotsaski ei salli.

[Jaanus2]

Hoian lätlastele pöialt et neil koolireform Vene survest hoolimata õnnestuks, nad on juba praegu tegelikult meist kaugemale jõudnud. Siis jääb ainult Eestis selline maailma mastaabis "analooge mitteomav" koolisüsteem ja et "neegrist parem" (ja lätlastest, auu EKRE!) olla, tehakse ka meil lõpuks ehk midgi ära.

[Puurija]

Läti kaubandus-tööstuskoja Eesti esindaja ja ehitusmaterjalide tootja Sakret Eesti juht Kaspars Pacēvičs: „Maksud on enam-vähem samad. Eesti tegi hea otsuse, kui 2000. aastal investeeringud tulumaksust vabastas. Nüüd tehti see samm ka Lätis, nii et olukord on võrdsustunud. Väikesed erinevused maksude tasemes on, aga üldist pilti see ei mõjuta. Kõikidel Balti riikidel on tohutu potentsiaal tugevamaks saada. Praegu mõtlevad ja tegutsevad kõik omaette. Eesti on Soomele lähemal ja seetõttu on koostöö ka mõistetav. Aga maailm võtab meid koos Balti riikidena, mitte igaüht eraldi. Seda oli näha ka kohtumisel Donald Trumpiga. Me oleksime oluliselt nähtavamad ja saavutaksime rohkem, kui tegutseksime koos Balti riikidena. Võiksime EXPO-l osaleda Balti regioonina, mitte Eesti, Läti ja Leedu eraldi riikidena. Koos saaksime välisinvestoritele ka näidata, millised eelised on, kui teete äri Lätis, Leedus ja kui Eestis. Kui meie riigid teeksid rohkem koostööd, võiksime ka kokku leppida selles, millist tööstust iga riik rohkem arendaks.“
Viimatine koostöö oli ehk Balti ketis.
Pacēvičs: „Nii see on, aga on aeg endalt küsida: mida me tahame saavutada? Kas tahame elada nagu seni või paremini? Kui paremini, siis tuleb emotsioonid kõrvale heita ja midagi teha. See tähendab mitte mõelda nii palju sellele, kui palju mina konkreetselt sellest projektist teenin, vaid kui palju ühiskond kasu saab. Ma saan aru, et on palju takistusi, miks midagi teha ei saa, aga ärgem lollitagem ennast. Hea võimalus oleksid hanked. Näiteks politseiautod. Neid vajavad kõik kolm riiki. Kui läheksime koos autotootja juurde ja ütleksime, et soovime 1500 autot, oleks allahindlus kindlasti suurem kui siis, kui iga riik läheks eraldi läbirääkimisi pidama. Selle elluviimine sõltub tahtest. Meil on riikidena suurepärased ressursid, asukoht, me võiksime olla parim piirkond maailmas. Eestlased lähevad Soome, lätlased Suurbritanniasse, samuti leedulased. Siia jääb üha vähem inimesi, nii et aktsiisi tõstmine probleemi ei lahenda. Uus põlvkond on teistsugune nii heas kui ka halvas, aga neil pole seda nõukogude taaka. Rail Baltic on juba hea Balti koostöö näide. Me vaidleme, aga parema võimaliku tulemuse, maksimaalse väärtuse saamise eest. Raudtee ehitamine annab meie riikide majandusele suure tõuke, andes tuhandeid töökohti nii eestlastele, lätlastele kui ka leedulastele. Meil pole kõige tegemiseks kohalikku tööjõudu, mis tähendab, et inimesed tulevad väljastpoolt. Projektis tegutsevad inimesed saavad raha, ostavad selle eest toitu, autosid, kortereid, teevad remonti. Leedulased on aktiivsed müügimehed ja orienteeritud rahategemisele. Neil on palju ärisid. Leedus on ka suur Poola mõju. Lätlased on samuti aktiivsed ega esita kunagi küsimust, miks on tarvis üht või teist asja teha. Kui on vaja teha, siis tehakse ära. See tähendab, et nad tulevad varem ja lahkuvad hiljem, kuni töö on tehtud. Lätlased on avatud koostööks. Eestlased on rahulikumad ja skandinaavlastega sarnasemad. Kui lätlased on emotsionaalsed, tulevad kokku ka erimeelsusi arutama, lahendavad need ning 10–15 minuti pärast on kõik korras ja töötatakse edasi, siis eestlased ei näita oma emotsioone ja rahulolematust välja. Olen mitu korda olnud olukorras, kus inimesega vesteldes tundub kõik korras olevat, aga pärast selgub, et ta on kõik endasse hoidnud ja teistele kurtnud. Eestlased tulevad täpselt tööle ja ka lahkuvad täpselt. See on hea, aga vahel on tarvis mõned lisaasjad ära teha. Eestlased on konservatiivsed ja harjunud tegutsema sisseharjunud moel. Nende harjumusi on raske muuta.“
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/sa ... d=81673925

Eestis elav poliitpagulane Konstantin Tšadlin: „Ma läksin ka Petseris metsa ja tulin Eesti poolel välja. Leidsin talu ja küsisin, kus asub politseijaoskond. Perenaine näitas teed. Vene poolel räägib rahvas, et Vene piirivalvel mehi pole ja Venemaa piiri sisuliselt ei valva.“
Politsei- ja piirivalveameti (PPA) integreeritud piirihalduse büroo juht Helen Neider-Veerme: „Eelmise aasta 14. mail kella 18 paiku fikseeris piiriäärsele alale paigutatud seirekaamera ühe isiku liikumise Võmmorski külas, suunaga Venemaalt Eestisse. Kella 18.30 paiku pidasid sündmuskohale reageerinud piirivalvurid Jaanimäe külas mehe kinni. Mees tunnistas piiriületust ja soovis rahvusvahelist kaitset. Ta peeti kinni ja saadeti edasi kinnipidamiskeskusesse, kus tema taotlust menetlema hakati. Mis puudutab koostööd, siis kahjuks ei ole praegune olukord võrreldav näiteks kümne aasta tagusega, mil kahe riigi piirivalve vahel toimus aktiivne infovahetus, korraldati ühisoperatsioone ebaseaduslike piiriületajate ja nende üle piiri toimetajate tabamiseks ning juhtumid lahendati kahe riigi koostöös ja operatiivselt. Kui täna avastab Eesti piirivalvur ebaseadusliku piiriületuse suunaga Venemaalt Eestisse, siis Vene pool üldjuhul fakti ei tunnista. Mõistagi on piiri valvamine ühepoolselt märksa keerulisem kui koos ühise eesmärgi nimel töötades. Otsime kompromisse piiriesindajate tasandil ning piiriturvalisuse tagamiseks oleme viimase kümne aasta vältel suurendanud nii idapiiri valvavate piirivalvurite arvu kui uuendanud seirevahendeid ning alustanud idapiiri ehitustöödega selleks, et piir peaks olenemata teise poole piirivalvurite tegevusest või tegevusetusest. Eesti-Venemaa vaheline kontrolljoon on 338,6 kilomeetrit pikk. Selleks, et maksimaalselt ennetada ja takistada ebaseaduslikke piiriületusi ning kindlustada, et piirivalvurid jõuaks sadu kilomeetreid pikal piiriribal igasse punkti operatiivselt, tuleb välja ehitada kogu idapiir. Kui piirivalvurid saavad piiriäärsele alale senisest parema ligipääsu nii jalgsi kui sõidukiga, korraliku patrullraja, kõrgtehnoloogilised valveseadmed, mis annavad muuhulgas eelhoiatuse piirile lähenevast isikust ning lisaks kõrgema riskiastmega kohtadesse ka piirdeaia, väheneb ka võimalus ebaseaduslikeks piiriületusteks.“
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=81712107

Eelmisel aastal andis Eesti kolmele Venemaa Föderatsioonist pärit investorile elamisloa selle eest, et nad paigutasid vähemalt miljon eurot Eesti majandusse.
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/mi ... d=81690361

Keskerakonna pressiesindaja Andre Hanimägi: „Rustam Kalinin oli erakonna lihtliige, kes ei saa Keskerakonnas enam jätkata. Rustam Kalinini vastuvõtmise ning valimisnimekirja lisamise hetkel ei olnud Keskerakonnal ega kohalikul piirkonnal infot selle kohta, et ta on toime pannud seadusevastase teo. Loomulikult nüüd, mil meil see info on olemas, ta enam erakonna liikmena jätkata ei saa. (Välja arvatakse) esimesel võimalusel. Erakonda kuuluvuse peatamiseks on võimalik Ärirergistri kaudu välja astuda või teeb vastava otsuse piirkonnajuhatus või erakonna juhatus siis, kui toimuvad vastavad koosolekud.“
https://www.postimees.ee/4469063/kutuse ... st-lahkuma

[Kriku]

Kuuuurija 02.04.2018 saates nii huvitav kui ka kurb video: venekeelne seltskond peksis Vabaduse väljakul küüditatute mälestuseks pandud küünlad jalgadega laiali. Üksinda olnud pealtnägija ei hakanud nelja vastu (tervisele mõistlik otsus) aga ei julgenud ka politseisse helistada, sest menetluse puhul saaksid ka tema andmed pättidele teatavaks koos sellest tuleneva kättemaksuga (ka mõistetav). Kuigi 112 oleks võinud ikka helistada...

Tõprad saadi kätte: https://tallinn.postimees.ee/4468585/po ... seltskonna

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Väärteomenetlus algatati 55aastase ja 32aastase naise ning 33aastase ja 27aastase mehe suhtes.

On tähelepanuväärne, et kohalikud venekeelsed arvamusliidrid a la olgaivanoova jt üritasid neid tüüpe kohe miskipärast "purjus noorteks" hämada..
Mina vaatasin ka KUUUURIJA saadet ja(-ehkki seal videos nägusid ei näinud) minu meelest nad noored küll ei olnud.. enamgi veel, minu naine(-ja naised on neis asjus täpsemad) ütles kohe ära, et see kes eriti hasartselt küünlaid jalaga tagus, on vana mõrd..
Et oligi siis, ühesõnaga..

[Puurija]

Keeleinspektsioon: „Sel nädalal kontrolliti avalikku teavet Tallinnas, Pärnus, Otepääl, Räpinas, Võrus ja Võrumaal, kokku saadeti märgukiri 30-le äriühingule. Järelkontrollide käigus tuvastati, et 20 äriühingut on Keeleinspektsiooni ettekirjutuse täitnud, 11 firma ettekirjutuse tähtaega pikendati.

Keeleinspektsioon jätkab hotellide avaliku teabe kontrolliga. Sel nädalal kontrolliti viite Tallinnas asuvat hotelli, kõigis leidis keeleametnik keeleseaduse nõuete rikkumisi ning kontrollitud hotellidele on saadetud märgukiri.

Avalikku teavet kontrolliti ka ühes Tallinna ärimajas, kus tuvastati keeleseaduse rikkumine, vastavasisuline märgukiri saadeti ettevõttele. Avaliku teabe kontroll Tallinna ärimajades ja hotellides jätkub teises kvartalis.

Sel nädalal lõppes kolm kuud kestnud keelekontroll Maxima Eesti OÜ Haabersti Maxima XXX kaupluses. Kaupluses on 123 töötajat, 66-le on Keeleinspektsioon teinud ettekirjutuse sooritada eesti keele eksam, ühele töötajale ettekirjutuse täiendada eesti keele oskust, seitsmele töötajale on tehtud ka sunniraha hoiatus. Ettekirjutuste täitmise järelkontroll toimub järgmise aasta jaanuaris. Samuti lõppes terve kuu väldanud Tartu mnt 49 Maxima töötajate eesti keele oskuse kontroll: 32-st töötajast kontrolliti 18 töötaja keeleoskust, neist 17-le tehti ettekirjutus. Valdeku Maxima töötaja, kellel oli Keeleinspektsiooni ettekirjutus, sooritas eksami ja sellega on ettekirjutus täidetud. Arvestades seda, et Keeleinspektsioonile on ajavahemikus september 2017 kuni märts 2018 Maxima kaupluste töötajate olematu eesti keele oskuse ja väga kehva teeninduskultuuri peale kokku 26 kaebust ning kontrollitud on 213 töötaja keeleoskust, neist 199-le on tehtud ettekirjutus, otsustas Keeleinspektsioon rakendada Maxima Eesti OÜ suhtes sunniraha.

Kaebuse lahendamiseks kontrolliti Rimi Eesti Food AS-i Tondi Rimi supermarketi töötaja eesti keele oskust. Kaebus leidis kinnitust, keeleametnikud tegid töötajale ettekirjutuse sooritada eesti keele eksam. Kaebus leidis kinnitust ka OG Elektra (Grossi) Paasiku, Ümera ja Kari kauplustes, kus kokku kolmele töötajale tehti ettekirjutus sooritada eesti keele eksam, ühele ka sunniraha hoiatus. Samas kaks Grossi poe töötajat olid keeleametnike ettekirjutuse täitnud.

Jätkus keelekontroll sihtasutuses Ida-Viru Keskhaigla. Sel nädalal vormistasid keeleametnikud 5 esmakontrolliakti (neist 3 ettekirjutusega sooritada keeleeksam) ning 3 järelkontrolli akti (üks ettekirjutusega sooritada eesti keele eksam, üks – täiendada keeleoskust ning üks menetluse lõpetamise kohta seoses töölepingu lõppemisega). Neljale meditsiinitöötajale tehti sunniraha hoiatus. Kontroll tervishoiuasutuses jätkub.

Keeleoskuse kontroll haridusasutustes

Valga lasteaias Pääsuke kontrolliti järelkontrolli käigus nelja töötaja seniste ettekirjutuste täitmist: üks töötaja oli ettekirjutuse täitnud, ülejäänud kolm peavad sooritama ametikohal nõutava eesti keele tasemeeksami.

Keelefirmade tegevuse järelevalve

Keeleinspektsioon kontrollib keeleseaduse § 30 lg 2 alusel tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud eesti keele täienduskoolitust läbiviiva täienduskoolitusasutuse pidaja tegevuse vastavust õigusaktides kehtestatud nõuetele. Sel nädalal sai Keeleinspektsiooni heakskiidu ühe uue keelefirma tegevusloa taotlus.“
http://www.keeleinsp.ee/?menu=31

[ambur123]

Kuuuurija 02.04.2018 saates nii huvitav kui ka kurb video: venekeelne seltskond peksis Vabaduse väljakul küüditatute mälestuseks pandud küünlad jalgadega laiali. Üksinda olnud pealtnägija ei hakanud nelja vastu (tervisele mõistlik otsus) aga ei julgenud ka politseisse helistada, sest menetluse puhul saaksid ka tema andmed pättidele teatavaks koos sellest tuleneva kättemaksuga (ka mõistetav). Kuigi 112 oleks võinud ikka helistada...

Tõprad saadi kätte: https://tallinn.postimees.ee/4468585/po ... seltskonna

Vaatan vahel seda saadet PBK pealt kuulamaks, mida kohalikud tegelased vene kanalites siinsetest sündmustest räägivad. Ühe saate teemaks oli seesama intsident Vabakal ning igasuguseid huvitavaid mõtteid: sh tegemist sotsiaalse protestiga kodumaa vastu, kes neid ei tunnusta või lihtsalt purjus noorte huligaanitsemisega, millest ei tasuks hakata poliitilisi skandaale puhuma.

Kõlvart: tsiviliseeritud ühiskonnas peaksid vaenlasi otsivate poliitikute asemel esmalt sõna võtma hoopis psühholoogid uurimaks millel asi: võib-olla ei ole nendel lastel vanemaid või probleemid kodus/koolis. Diskussioon terves ühiskonnas peaks algama sellest.

Kristina Kallas (TÜ Narva kolledz) vastuseks küsimusele, mida peaks tundma vene laps Eesti koolis kuuldes eestlaste küüditamistest: meil on ajaloo õpetamisel ühekülgne lähenemine [st venelased tulid ja tegid halba? aga nii ju oli, küüditamine on ju fakt...].

Huvitav, kui keegi lagastaks 9.mai öösel pronkssõduri juures lillehunniku ära, siis kas järgmisel päeval räägitaks ka sotsiaalsetest protestidest või purjus noorte ja huligaanide sigatsemisest, millest ei tasu enamat välja mõelda? (et mitte estofoobiat õhutada ) Või et appi kutsuda kari sotsiolooge ja psühholooge ...

Русский вопрос 14.04.18
NB: eestikeelsed subtiitrid.
http://vid.ee/ru/video/news/russkij_vopros/cat_id=4449

[Kriku]

Kõlvart: tsiviliseeritud ühiskonnas peaksid vaenlasi otsivate poliitikute asemel esmalt sõna võtma hoopis psühholoogid uurimaks millel asi: võib-olla ei ole nendel lastel vanemaid või probleemid kodus/koolis.

Väärteomenetlus algatati 55aastase ja 32aastase naise ning 33aastase ja 27aastase mehe suhtes.